Lauren St. John “Valge kaelkirjak”

LVK 2020 teema nr 21 Aafrika kirjaniku raamat

TAGAKAANELT:

See südamlik ja liigutav lugu on täis soojust, müstikat, seiklusi ning metsikut Aafrika loodust. Hulganisti lastekirjanduse auhindu võitnud ning kogu maailmas palju lugejaid leidnud raamat räägib loo üheteistaastasest Martine’ist, kes pärast orvuks jäämist saadetakse elama Aafrikasse, loomade kaitsealale. Lisaks kurjale vanaemale – kellest tüdrukul seni aimugi polnud – tervitavad Martine’i Aafrikas ka pahatahtlikud klassikaaslased, kahtlased kaitseala elanikud ning kuhjaga õnnetuid tundeid, saladusi ja müstikat. Eriti jääb Martine’i kummitama legend ühest valgest kaelkirjakust, keda ometi keegi oma silmaga näinud pole. Räägitakse aga, et tegu on kõige haruldasema ja maagilisema loomaga terves maailmas. Ja ühel ööl näebki Martine aknast keset kaitseala seisvat valget kaelkirjakut, kes vaatab talle otse silma…

Raamat algab päris jubedalt. Martine ärkab öösel ja põgeneb põlevast majast. Peagi selgub, et tema vanemad jäid põlevasse majja ja tüdruk peab minema Aafrikasse vanaema juurde elama. Üsna klassikaliselt ootab türdukut üsna suur hulk katsumusi ja kui ta jõuab kohale, hakkavad juhtuma veidrad asjad. Üheks salapärasemaks on legend valgest kaelkirjakust, kes peaks elama vanaemale kuuluvas loomade kaitsealal, kuhu on Martinel keelatud siseneda. Hakkab juhtuma müstilisi ja põnevaid seiku ning vahepeal muutub lugu isegi pisut kriminaalseks. Raamat on küll suuantud lastele, kuid minu meelest kõlbab lugeda ka täiskasvanutel.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2009
  • lehekülgi: 205