venemaa kirjanik

Isaac Asimov “Teraskoopad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 september

TAGAKAANELT: Isaac Asimovi «Teraskoopad» kuulub tema robotilugude tsüklisse ja on esimene, kus tegutseb inspektor Elijah Baley. Sisuliselt ongi tegemist detektiivlooga. Kauge tuleviku inimkond elab Maal täielikult suletud linnades, kunagised kolooniad on iseseisvunud ja nende elanikud, välisilmlased tunnevad omal viisil muret Maa tuleviku pärast, sest selge on, et nii edasi ei saa. Paraku on üks neist jõhkral viisil tapetud ja süüdi saab olla vaid keegi maalastest… 

Isaac Asimovi olen lugenud vaid korra. Siis lugesin tema Asumit. Ega ma sellest esimsest edasi polegi lugenud. See kosmose ulme pole ikka päris minu jaoks. Veel mitte. Aga ehk ühel päeval…

Teraskoopad on suunatud rohkem tulevikku, kus inimestega koos elavad robotid. Välisilma robotid on esmapilgul täiesti inimeste moodi, nad teevad Välisilmas ongi kogu ühiskond rohkem arenenud. Maalaste juures on roboteid vähe, need on selgelt äratuntavad ja oskavad teha vaid konkreetseid ülesandeid. Kui välisilmas toimub mõrv, saab mõrvariks olla vaid maalane.

Inspektor Elijah Baley hakkab mõrva uurima välisilmlasest partneri, humanoidse roboti, R. Daneel Olivawiga.

Lugu on üsna tempokas ja üsnagi kõnekas ka tänapäeva ühiskonnas, kus aina enam teevad töid ära robotid. Mõrvari arvasin enne lõpplahendust ära, aga see ei teinud lugu sugugi kehvemaks.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2008
  • Lehekülgi: 180

Kir Bulychev “Kosmoselaevastiku agent”

Igaüks on oma saatuse sepp 2020 november: hiljuti auhinnatud kirjanik oktoobri kirjaniku naaberriigist

TAGAKAANELT:

Selles kogumikus seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi, Andrei Bruce. Planeedil, mida asustab mitte veel päriselt tsiviliseeritud klanniühiskond, kaob jäljetult kosmosearheoloog Photius van Kuhn. Peagi selgub, et arheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks planeetidevahelises vandenõus.

Lühiromaan „Nõiakoobas“ räägib sellest, kuidas planeedil, mida asustavad mongolitelaadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, Andrei Bruce nende hulgas. Selgub, et kõrgelt arenenud humanistlikul tsivilisatsioonil pole üldse lihtne jagu saada rämedast barbaarsusest ja moraalitust kurjusest.

Oma saatusega olin jõudnud Gruusiasse. Gruusia suur naaber on venemaa ja valik langes 2019 aastal Stalkeri võitnud kirjanikule.

Raamatu esimene jutustus “Kosmoselaevastiku agent” oli minu jaoks alguses veniv ja esimesed 100 lk venisid ikka täiega. Siis aga tõmbas lugu kuidagi enda sisse ja äkki sai kõik justkui iseenesest läbi. See esimene romaan ongi justkui peategelase Andrei Bruce tutvustus.

Teine lühiromaan “Nõiakoobas” oli aga juba nii põnev, et selle lugesin ühe hooga läbi. Eriti meeldis mulle kuidas autor oli nii lühikese looga nii suure ja vägeva planeedi luua. Väga võimas. Ja nõiakoopa lahendus oli väga ootamatu. Midagi sellist poleks küll osanud oodata.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 330

Aleksei Tolstoi “Kuldvõtmeke”

LVK 2020 teema nr 6: Vene kirjandusklassika – vali üks raamat kas Dostojevski, Turgenevi, Tolstoi või Tsehhovi loomingustkuldvõtmeke

Tagakaanelt:

Lugu puupoisist Buratinost, kes oma lihtsameelsusest kooliteel papa Carlo kuue eest ostetud aabitsa teatripileti vastu vahetab ja Carabas Barabase antud kuldmündid kass Basiliole ja rebane Alice´ile loovutab, kuid lõpuks, just sellesama lihtsameelsuse ja hea südame tõttu, võluvõtmekese omanikuks saab. 

Raamat mis oli kodus riiulist võtta.

Ma ei tea kedagi, kes ei teaks Buratinot. Kui raamatut pole loetud siis on nähtud erinevaid näidendeid, multifilme või  vähemalt on kuuldud midagi selle pisikese puust poisi kohta.

Lapsena loetud raamat, kus oli minu mäletamist mööda hirmus Carabas Barabas, jube Lollidemaa ja imeilus siniste juustega Malviina. Veel oli meeles raha matmine,  Papa Carlo ja luulelembeline Pierrot. Mulle täitsa meeldis seda uuesti lugeda. Kogu lugu meelde tuletada.

 

  • Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus:
  • Ilmumisaasta: 1964
  • Lehekülgi:  136

 

Vladimir Kantor “100 dollarit. Njanja. Pensionäri surm”

Tagakaanelt: 100 dollarit

Kogumikus on kolm pikemat juttu, mille kõigi puhul on ühendavaks teemaks vene intelligendi kohanemine ja kohanematus muutuvate aegadega. “100 dollari” peategelane on alalises rahahädas literaat, kes peab otsustama, kas teha kompromiss oma südametunnistuse ja veendumustega. Suur osa tegevusest toimub Tallinnas ja siin, kodust eemal, kohtab ta ka tõelist vendlust. Jutustuses „Njanja“ otsib perekond oma pojale lapsehoidjat, kuid oodatud muinasjutuvestja-memmekese asemel ilmub intelligentide perre kannatustest kibestunud talunaine. “Pensionäri surmas” vaadeldakse küpsemas eas literaati, kes üritab perekonnata hakkama saada.

Jaanuarikuu raamatu autor oli eestlane. Eesti idanaaber on Venemaa. Selles raamatus on kolm juttu. Segu argipäeva viletsusest ma mustast huumorist. Esimene jutt räägib küll rahast, kuid samas ka sõpsusest, vendlusest ja autundest. Teine jutt Njanja oli kohe eriti ehe. Tänasin jumalat, et mul pole kunagi sellist njanjat olnud. Viimane jutt Pensionäri surm on tegelikult väga kurb. Lugemine läks väga ladusalt ja kiiresti. Mulle meeldis.

 

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 160

IOOSS veebruar

Aleksandr Sviridov “Noolest Raketini”

LVK teema 32: Sinu koduse raamaturiiuli alumisel riiulil vasakult viies raamat

TAGAKAANELT: noolest-raketini

Raamat tutvustab relvade kujunemist ürgajast tänapäevani.
Vibu ja nool
Viskemasin
Suurtükid
Vintpüss
«Katjuuša»

Minu kodus on tegelikult raamaturiiuleid kaugelt rohkem kui 1. Välistasin kohe lastetoa riiuli (ei tahaks päris papist “titekaid” siia lugeda).  Järgmisel riiulil on igasugused käsiraamatud ja alt vasakult viies oleks olnud  mingi lapikunsti väike brošüür. Järgmisel riiulil on all mu abikaasa raamatud ja “Puutöömeistri käsiraamat” on kahtlemata väga tark ja hariv lugemine, kuid mitte minu jaoks. Pöidlad peos ja lootused suured läksin viimase riiuli juurde. All riiulil vanad raamatud. Vasakult viies A. Sviridovi “Noolest raketini”. Noh, on nagu on,  ja võtsin siis relvade kujunemise raamatu ette. Ma absoluutselt ei taha lugeda midagi sõjast, relvadest jms …. Isegi “Tuulest Viidud II” on juba palju aastaid pooleli, ei suuda sõjakoledustest läbi end närida.

Õnneks on see raamat vaid 40 lk paks ja endalegi üllatuseks täitsa loetavalt kirjutatud. Raamat koosneb viiest erineva relva  (aja)loost,  kus igaühes on väike lastepärane   käsitlus sellest, kuidas on tuldud (leiutatud) just selle relva peale. Kuna tegu on ikkagi nõukogudeaegse raamatuga on raamatus palju kiitust venemaa nutikatele ja vapratele inimestele ning lõpus ka Suure Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva sõjaväeparaadi kirjeldus 🙂

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1978
  • lehekülgi: 40

Isaac Asimov “Asum”

Tagakaanelt: asum

See oli tohutu Impeerium, mis ulatus üle miljonite maailmade võimsa kaksikspiraali Galaktika ühest harust teiseni. Ka tema langus oli tohutu – ja pikaajaline, sest tal oli pikk tee minna.

Ta oli lagunenud sajandeid, enne kui üks mees sai tõeliselt teadlikuks sellest lagunemisest. See mees oli Hari Seldon, mees, kelles pesitses ainus loovusesäde, mis oli keset seda vohavat laostumist veel alles jäänud. Tema arendas ja viis kõrgeima tipuni psühhoajalooteaduse.

Klassikalise Asumi triloogia esimene raamat räägib elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

Minul selle raamatu lugemine venis ja venis. Nii palju tegelasi. Igal peatükil jälle uued. Vaevalt jõudsin sisse elada, kui jälle peatükk läbi ja jälle uued tegelased. Lugu ise väga põnev, kuid minu jaoks pisut kuivalt ja ühekülgselt kirja pandud.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 272

 

Maria Abranova “Mina olen nahkhiir”

Tagakaanelt: mina olen nahkhiir

Keegi võib nahkhiiri jumaldada, keegi karta (ja täiesti asjatult), kuid ükskõikseks ei jäta nad kedagi!

Väike nahkhiir on tegelikult kõva töörügaja. Ta püüab tunni ajaga kinni sadu sääski, peab jahti ka kahjulikele putukatele ning säästab sellega meie põldusid ja metsi.

Meie raamatu nahkhiired on armsad ja kahjutud loomakesed, kes soovivad sulle rääkida oma erilistest oskustest ning selgitada, miks pole mõtet neid peljata. Nad tahavad lihtsalt sinuga tuttavaks saada!

Mulle väga meeldivad need laste loomaraamatu sarja raamatud. Nii armsad ja toredalt kirjutatud.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 32

 

LV teema nr 26. Venemaa kirjaniku raamat Jelizaveta Aleksandrova-Zorina “Väike inimene”

Jelizaveta Aleksandrova-Zorina (1984) on vene kirjanik ja publitsist, Putini režiimi 35057936kriitik. Tema debüütromaan «Väike inimene», mis pälvis ka maineka Novaja Slovesnosti auhinna, on armutu pilguheit korruptsioonist läbinäritud Venemaa äärealade ellu.

Raamat räägib indiviidi ja kuritegeliku süsteemi vahelisest konfliktist – süsteemi ohvrist, lihtsast insenerist, kes peab ebaõigluse eest asotsiaalide ja saamide sekka põgenema, kuid kellest kujuneb ühiskonna äärealadel tõeline kättemaksja.

Issand… kui ma seda raamatut lugesin, tundsin, et mulle endale tahab ka mingi hullus peale tulla. Ühel hetkel tundus kõik mõttetu, inimelu pole midagi väärt, seadused ei loe kellelegi, alati on kuskil keegi, kes dikteerib teiste elude üle… Tunnistan ausalt, et seda raamatut ei saanud palju korraga lugeda. Nii võigas ja viletsusest pungil oli teine. Aga samas ei saanud ka pooleli jätta, ikka oli vaja teada mis siis lõpuks saab…

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 280

Maia Kutšerskaja “Mina olen siil”

Pahase inimese koht öeldakse: okkaline nagu siil! Aga siilil on lisaks okastele mitte üksnessiil pea ja jalad, vaid isegi saba! Ja muide, siil kuuleb paremini kui kass, aga saagi lõhna tunneb ära viie meetri kauguselt! 
Selles raamatus räägitakse siilist – kuidas ta sünnib, kus elab ja kuidas teda kostitada, kui ta sulle külla tuleb. Saad teada, millised eksiarvamused inimestel siilide kohta on, mida ta tegelikult okastel kannab, milliseid elupaiku armastab, kas ta ka ujuda mõistab ja palju muudki, mida sa okaskera kohta varem ei teadnud.
“Mina olen siil” on teine raamat sarjast “Laste loomaraamat”, varem on ilmunud “Mina olen rebane”.

Mulle väga meeldib see loomaraamatute sari. Tõeliselt vahvalt kirjutatud ja väga informatiivne. Väga tore lugemine nii lastele kui lastevanematele.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 32