Mauri Kiudsoo “Eesti muinasaarded: Kaubateed ja -kontaktid”

LVK 2020 teema nr 40 Ajakirja Imeline Ajalugu või Imeline Teadus raamatuklubis ilmunud raamat

TAGAKAANELT:

Eestist on avastatud sadu aardeid kümnete tuhandete müntide ja ehetega. Paljudest küladest on tulnud päevavalgele mitu eriilmelist ja -aegset aardeleidu. On ju Eesti äärmiselt keeruka ajalooga maa, mida räsinud korduvalt sõjad, näljahädad ja katkud. Enam kui kord on terved külad koolnud inimestest tühjaks, võõra kadeduse pelus maja- või õuenurka kaevatud varanatuke jäänud sajandeiks õnnelikku leidjat ootama.

Raamat „Eesti muinasaarded“ tutvustab lähemalt Eestist avastatud muinasaardeid, mille nimetuse alla mahuvad sellised leiud, mis on maapõue jäänud viimase jääaja ja 13. sajandi neljanda veerandi vahel. Eestis on traditsiooniliselt muinasaja lõpuks loetud maa vallutamist Saksa ja Taani ristisõdijate poolt aastatel 1208–1227 toimunud sõdades, mida kirjeldab Henriku Liivimaa kroonika.

Kuigi raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti eriaegsete varanduste olemusest, nende peitmise võimalikest põhjustest ja tagamaadest, keskendub see siiski eeskätt läänemeresoomlaste igapäevaelu mõjutanud peamistele kaubateedele ja -kontaktidele, mis on hästi jälgitavad tänu aaretes sisalduvatele importesemetele.

Raamat mis annab väga põhjaliku ülevaate Eestis leitud aaretest. Selle raamatu läbilugemine oli väga hariv. Lausa imetlusväärne, kuidas mingist rauakänkrast osatakse muistne aare välja lugeda. Samas pani see mõtlema, et kui ma nüüd leian midagi maad kaevates, siis ilmselt tuleks neid asju lähemalt uurida, äkki on midagi põnevat.

• Kirjastus: AS Äripäev
• Ilmumisaasta: 2019
• Lehekülgi: 200

Stéphane Bruchfeld “Jutustage sellest oma lastele…Raamat holokaustist Euroopas aastatel 1933-1945”

LVK 2020 teema nr 20: Raamat mõnest maailma mõjutanud sündmusest või katastroofist.

TAGAKAANELT:

Naised, lapsed ja vanainimesed ootavad metsatukas 100 meetri kaugusel ühest Auschwitz-Birkenau surmalaagri gaasikambritest. Varsti riietuvad nad lahti. Siis aetakse nad ruumi, kus nad mürgitatakse. Seejärel põletatakse surnukehad samas hoones paikneva krematooriumi ahjudes.
See pilt on tehtud juutidest, kes deporteeriti Auschwitz-Birkenausse Ungarist 1944. aasta mai lõpus või juuni alguses ja on pärit albumist, mis räägib laagrisse toimetatud juute tabanud saatusest ja on paigutatud pealkirja «Kasutuskõlbmatud naised ja lapsed» alla.
Metsatukk on alles siiamaani. Naistest ja lastest on säilinud see foto.

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse.
Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai.

Raamat holokaustist. See on sündmus, mis on mõjutanud väga suurt hulka inimesi. Sellise raamatu lugemine ei ole kerge, kuid tundub, et see on siiski ikkagi vajalik, et mõista toimunud õudust. Teksti illustreerivad fotod on kohati võikad ja illustreerivad kogu õudust väga ilmekalt.

• Kirjastus: Greif OÜ
• Ilmumisaasta: 2003
• lehekülgi: 96

Christine Sagnier “Keskaeg”

Ajaloo väljakutse 2020 november

TAGAKAANELT:

125-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat sarjast Maailm – avastusretk piltides

See raamat oli mul omal raamaturiiulis olemas. Selline rohke pildimaterjaliga ülevaade keskajast. Tore meeldetuletus kunagi õpitust.

• Kirjastus: Sinisukk
• Ilmumisaeg: 2003
• lehekülgi: 125

Guram Odišaria “Presidendi Kass”

TAGAKAANELT:

Tuntud gruusia kirjaniku Guram Odišaria romaan „Presidendi kass“ on tõlgitud 15 keelde. Raamatu peakangelane Miheil Bgažba elas tõepoolest 1915–1993 aastatel Abhaasias ja oli linna folklooris üsna tuntud personaaž. Gruusia-abhaasia päritolu aitas kaasa asjaolule, et ta oli võrdselt armastatud inimene nii grusiinlaste kui abhaaslaste seas. Nõukogude perioodil töötas ta kõrge ametnikuna, ent oli uskumatult lihtne, õrn ja soe inimene, kes seisis inimeste õiguste ja rahu eest. Miheil suri Abhaasias terava etnopoliitilise konflikti ajajärgul (1992–1993). Tema süda ei pidanud vastu sõjale ning vaenule grusiinide ja abhaaslaste vahel, mille ohvriks langesid tema sõbrad, sugulased ja naabrid. Guram Odišaria kirjeldab talle omase poeetilise keele ja huumoriga huvitavaid ning sageli pikantseid lugusid, eksootilist loodust, abhaaslaste olmeelu eelmise sajandi teisel poolel. Kirjanduskriitikud nimetasid romaani „Presidendi kass“ kirjandussillaks gruusia ja abhaasia rahvaste vahel, sest raamatut loevad ühesuguse huvi ja äratundmisrõõmuga kõik, keda konflikt üksteisest distantseeris.

Gerald Durrell viis minu saatuse nüüd Gruusiasse. Ma ei tea kas ma üldse olen enne Gruusia kirjandust lugenud. Ilmselt mitte. Samuti pole ma enne midagi sellist lugenud kui see raamat. Väga omapärane raamat kunagisest Abhaasia kompartei esimesest sekretärist. Raamat koosneb erinevatelt inimestelt kogutud väikesest mälestustest Mihhail Temurovitši kohta. See on justkui ülistus aga samas ei puudu ka huumor ja nõukaajale omane absurdsus. Raamat on kergesti loetav.

• Kirjastus: MTÜ Otaku
• Ilmumisaasta: 2017
• Lehekülgi: 200

Matti Klinge “Soome lühiajalugu”

Soome poliitika, majanduse ja kultuuri lühike kujunemislugu. Pisut üksikasjalikumalt on käsitletud perioodi, mis algas 1809. aastaga, ja eriti Soome iseseisvuse aega.

Raamat on tõlgitud prantsuse, saksa, hispaania, jaapani, islandi, vene ja veel mitmesse teise keelde.

Lühike ülevaade Soome ajaloost. Pean tunnistama, et kuigi igati hariv ja kasulik raamat, oli see minu jaoks ikka väga igav lugemine. Jah annab ülevaate peamisest, aga väga kuivalt kirja pandud.

• Kirjastus: Otava
• Ilmumisaasta: 1992
• Lehekülgi: 157

Lauri Vahtre “Absurdi Impeerium”

TAGAKAANELT:

«Mõte kirjutada raamat Nõukogude Liidu igapäeva-absurdist tekkis mu heal sõbral Markus Hessil, kes on sündinud ja üles kasvanud Kanadas, kuid kelle juured ulatuvad Eestisse.
Eesti, Läänemere ääres asetsev väike maa, oli pool sajandit okupeeritud ja annekteeritud N Liidu poolt. Selles Eestis sündisin ja kasvasin mina. Omavahelistes kõnelustes selgus, kui raske on Läänes kasvanud inimestel mõista seda, mis N Liidus õieti toimus ja kuidas nägi välja sealne igapäevaelu.
Lääne inimene vaatas nõukogude elutegelikkusele nagu teiselt planeedilt ja esitas naljakaid küsimusi. Vahel ei suutnud neid asju mõista isegi Markus, kes ometi oli N Liidu asjades määratult kompetentsem kui keskmine vaba maailma elanik.»

Tõeliselt hea meenutus kui absurdne kõik omal ajal oli. Raamatu algus küll venis, kuid mõne aja pärast oli juba päris meeleolukas lugemine.

• Kirjastus: Tammerraamat
• Ilmumisaasta: 2007
• lehekülgi: 208

Jüri Kotšinev “Rooma, Kreeka, Makedoonia. Antiikaaja Euroopa sõjamehed”

Ajaloo väljakitse 2020 august

Tagakaanelt:

Kes meist pole juba kooliajast puutunud kokku muistse Euroopa sõjameestega ning antiigiaja väejuhtidega. Ei ole olemas inimest, kes ei oleks kunagi kuulnud midagi Rooma leegionidest või Kreeka linnriikide ning Makedoonia faalanksitest. Selle raamatu eesmärk ei ole ümber jutustada VI kuni IV sajandi eKr Peloponnesose sõdade ajalugu või rääkida lahti I ja II sajandi pKr Rooma impeeriumi vallutus- ja kaitsesõdasid.
Käesolev väljaanne teenib teist eesmärki. Nimelt tahan ma näidata eesti lugejale, kuidas nägid välja ja olid relvastatud nood kuulsate linnriikide ja ühe omaaegse võimsama impeeriumi – mida Rooma keisririik kahtlemata oli – sõdalased. Ulatus ju nende sõjaline kuulsus läbi sajandite kuni tänapäevani välja ning minu arust on viimane aeg täita Eesti sõjaajaloo kirjanduses seni siinmaal mitte eriti hästi valgustatud teema nimega muistsete roomlaste ning kreeklaste sõjavägede relvastus ning lahingukorraldus.

No see sõjateema on see, mis mind kohe üldse ei kõneta. Juba kooliajal ei suutnud minu aju neid lahingute aastaid ja kes kuhu liikus meelde jätta. Tänaseks pole olukord kohe üldse paremaks läinud. Võttis kaua, et end kokku võtaksin ja selle pisikese pildiraamatu läbi loeksin. Kokkuvõtlikult polnud väga vigagi, sest peamiselt räägiti sõjameeste riietusest (ja mood on palju huvitavam kui mingi lahing), mis oli väga detailselt paika pandud. Ja siis kui jutt sai läbi, sai imetleda pilte toredatest savimehikestest erinevates lahinguriietustes. Minule just jõukohane raamat

• Kirjastus: Koolibri
• Ilmumisaasta:
• lehekülgi:

Villem Raam, Jaan Tamm “Pirita klooster”

TAGAKAANELT:

Sellesse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule.
Raamatus keskendutakse 19. sajandi lõpul alanud ja möödunud sajandil erilise hoo saanud arhitektuuriajaloolisele uurimistööle ja Eesti ulatuses suurimatele arheoloogilistele väljakaevamistele aastatel 1975–1980.
Birgintiinliku järjepidevuse kujuka näitena antakse raamatus ülevaade ka 2001. aastal kloostri varemete põhjaküljele rajatud Pühima Lunastaja Püha Birgitta Ordu uuest kloostrist, külalistemajast ja konvendikeskusest.

Väga põhjalik ülevaade Pirita kloostri ajaloost. Minu jaoks oli uudiseks see, et see oli kaksikklooster, kus elasid ühise katuse all koos nunnad ja mungad. Väga hariv lugemine.

• Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
• Ilmumisaasta: 2005
• Lehekülgi: 80

Ainu Purje “Siberi kodu: küüditatute lood

Ajaloo väljakutse 2020 Juuni

Tagakaanelt:

Raamatus on 108 lugu, 129 inimese mälestustega elust Siberis.
Teiste hulgas meenutavad Siberiaegu ka kindral Ants Laaneots, Matti Päts, Luule Žavoronok, Andres Sööt.

See raamat on kogumik koolilaste poolt kirja pandud lugudest. Kõik lood räägivad küüditamisest ja elust Siberis.  Enamik õpilastest on küsitlenud oma vanavanemaid või peretuttavaid. Lood on sarnased ja samas ainulaadsed. Iga perekonna lugu on ainulaadne.  Igas loos on midagi uut. Raamatut lugedes saab päris hea ettekujutuse kogu sellest väga kehvast elust kaugel külmal kuid ilusal ja viljakal maal.

• Kirjastus: Okupatsioonide muuseum
• Ilmumisaasta: 2014
• lehekülgi: 451

 

Māra Zālīte “Viienäpu”

LVK 2020 teema nr 25 Raamat, mille kaas on “värvita” – must-valge, hall, valge, must

Tagakaanelt:

«Laura paneb tähele, kui tark on Ema. Kui topakad on külalised. Ema ei räägigi peaaegu midagi, pelgalt Siberis kasvavatest kaunitest lilledest, marjaohtrast taigast, seenekohtadest, milliseid siin, Lames, kuskil pole ega saagi ealeski olema, aga külalistele näib, et Ema ikkagi räägib. Külalised lahkuvad rahulolevalt, et on nõndapalju Siberi kohta teada saanud. Laura teab kindlapeale, et Ema ei räägi. Seda, mis oli. Isa ka ei räägi, ta lobiseb vaid igasugu jahilkäikudest, oravatest, karudest ja vöötoravatest, räägib naljakaid anekdoote, aga need pole õiged Siberi-lood.

Külalistele tundub, et on. Külalised on uudishimulikud, nad pärivad Lauraltki, aga Laura teab, et Siberi kohta tuleb keel hammaste taga hoida. Teab küll ja kõik. Siberi kohta ei tohi mitte kunagi, mitte kuskil ega mitte kellelegi mitte midagi rääkida! Miks? Sellepärast, et niikuinii keegi ei mõista, niikuinii keegi ei usu, selgitas Isa. Sellepärast, et normaalne inimene ei saavatki seda mõista. Arvatakse, et me pole ise normaalsed, selgitas Ema. Aga kõige tähtsam – koerakoonlaste pärast. Laura peab selle meelde jätma ning teadma nagu oma viit näppu. Et koerakoonlased ei taha, et keegi Siberist räägiks. Koerakoonlased tahavad Siberit peita nagu kass oma sitta. Koerakoonlastel on kõikjal silmad ja kõrvad. Kui Siberist räägitakse, siis koerakoonlased võtavad kinni ja saadavad Siberisse tagasi. Kas Laura saab sellest aru?»

Mulle väga meeldis see raamat.  See sobiks suurepäraselt ka kategooriasse nutsin ja naersin….  Väga hästi tõlgitud raamat. Korduvalt mõtlesin tõlkija nutikusele kõiki neid väljendeid leida ja õigeid kõnekäände seada…

 

• Kirjastus: Randvelt
• Ilmumisaasta: 2015
• lehekülgi: 311