Jüri Kotšinev “Rooma, Kreeka, Makedoonia. Antiikaaja Euroopa sõjamehed”

Ajaloo väljakitse 2020 august

Tagakaanelt:

Kes meist pole juba kooliajast puutunud kokku muistse Euroopa sõjameestega ning antiigiaja väejuhtidega. Ei ole olemas inimest, kes ei oleks kunagi kuulnud midagi Rooma leegionidest või Kreeka linnriikide ning Makedoonia faalanksitest. Selle raamatu eesmärk ei ole ümber jutustada VI kuni IV sajandi eKr Peloponnesose sõdade ajalugu või rääkida lahti I ja II sajandi pKr Rooma impeeriumi vallutus- ja kaitsesõdasid.
Käesolev väljaanne teenib teist eesmärki. Nimelt tahan ma näidata eesti lugejale, kuidas nägid välja ja olid relvastatud nood kuulsate linnriikide ja ühe omaaegse võimsama impeeriumi – mida Rooma keisririik kahtlemata oli – sõdalased. Ulatus ju nende sõjaline kuulsus läbi sajandite kuni tänapäevani välja ning minu arust on viimane aeg täita Eesti sõjaajaloo kirjanduses seni siinmaal mitte eriti hästi valgustatud teema nimega muistsete roomlaste ning kreeklaste sõjavägede relvastus ning lahingukorraldus.

No see sõjateema on see, mis mind kohe üldse ei kõneta. Juba kooliajal ei suutnud minu aju neid lahingute aastaid ja kes kuhu liikus meelde jätta. Tänaseks pole olukord kohe üldse paremaks läinud. Võttis kaua, et end kokku võtaksin ja selle pisikese pildiraamatu läbi loeksin. Kokkuvõtlikult polnud väga vigagi, sest peamiselt räägiti sõjameeste riietusest (ja mood on palju huvitavam kui mingi lahing), mis oli väga detailselt paika pandud. Ja siis kui jutt sai läbi, sai imetleda pilte toredatest savimehikestest erinevates lahinguriietustes. Minule just jõukohane raamat

  • Kirjastus: Koolibri
  • Ilmumisaasta:
  • lehekülgi:

Villem Raam, Jaan Tamm “Pirita klooster”

TAGAKAANELT:

Sellesse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule.
Raamatus keskendutakse 19. sajandi lõpul alanud ja möödunud sajandil erilise hoo saanud arhitektuuriajaloolisele uurimistööle ja Eesti ulatuses suurimatele arheoloogilistele väljakaevamistele aastatel 1975–1980.
Birgintiinliku järjepidevuse kujuka näitena antakse raamatus ülevaade ka 2001. aastal kloostri varemete põhjaküljele rajatud Pühima Lunastaja Püha Birgitta Ordu uuest kloostrist, külalistemajast ja konvendikeskusest.

Väga põhjalik ülevaade Pirita kloostri ajaloost. Minu jaoks oli uudiseks see, et see oli kaksikklooster, kus elasid ühise katuse all koos nunnad ja mungad. Väga hariv lugemine.

  • Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  • Ilmumisaasta: 2005
  • Lehekülgi: 80

Ainu Purje “Siberi kodu: küüditatute lood

Ajaloo väljakutse 2020 Juuni

Tagakaanelt: Siberi kodu

Raamatus on 108 lugu, 129 inimese mälestustega elust Siberis.
Teiste hulgas meenutavad Siberiaegu ka kindral Ants Laaneots, Matti Päts, Luule Žavoronok, Andres Sööt.

See raamat on kogumik koolilaste poolt kirja pandud lugudest. Kõik lood räägivad küüditamisest ja elust Siberis.  Enamik õpilastest on küsitlenud oma vanavanemaid või peretuttavaid. Lood on sarnased ja samas ainulaadsed. Iga perekonna lugu on ainulaadne.  Igas loos on midagi uut. Raamatut lugedes saab päris hea ettekujutuse kogu sellest väga kehvast elust kaugel külmal kuid ilusal ja viljakal maal.

  • Kirjastus: Okupatsioonide muuseum
  • Ilmumisaasta: 2014
  • lehekülgi: 451

 

ajalugu juuni

Māra Zālīte “Viienäpu”

LVK 2020 teema nr 25 Raamat, mille kaas on “värvita” – must-valge, hall, valge, must

Tagakaanelt: VIIENÄPU: Mara Zalite - Raamat | Rahva Raamat

«Laura paneb tähele, kui tark on Ema. Kui topakad on külalised. Ema ei räägigi peaaegu midagi, pelgalt Siberis kasvavatest kaunitest lilledest, marjaohtrast taigast, seenekohtadest, milliseid siin, Lames, kuskil pole ega saagi ealeski olema, aga külalistele näib, et Ema ikkagi räägib. Külalised lahkuvad rahulolevalt, et on nõndapalju Siberi kohta teada saanud. Laura teab kindlapeale, et Ema ei räägi. Seda, mis oli. Isa ka ei räägi, ta lobiseb vaid igasugu jahilkäikudest, oravatest, karudest ja vöötoravatest, räägib naljakaid anekdoote, aga need pole õiged Siberi-lood.

Külalistele tundub, et on. Külalised on uudishimulikud, nad pärivad Lauraltki, aga Laura teab, et Siberi kohta tuleb keel hammaste taga hoida. Teab küll ja kõik. Siberi kohta ei tohi mitte kunagi, mitte kuskil ega mitte kellelegi mitte midagi rääkida! Miks? Sellepärast, et niikuinii keegi ei mõista, niikuinii keegi ei usu, selgitas Isa. Sellepärast, et normaalne inimene ei saavatki seda mõista. Arvatakse, et me pole ise normaalsed, selgitas Ema. Aga kõige tähtsam – koerakoonlaste pärast. Laura peab selle meelde jätma ning teadma nagu oma viit näppu. Et koerakoonlased ei taha, et keegi Siberist räägiks. Koerakoonlased tahavad Siberit peita nagu kass oma sitta. Koerakoonlastel on kõikjal silmad ja kõrvad. Kui Siberist räägitakse, siis koerakoonlased võtavad kinni ja saadavad Siberisse tagasi. Kas Laura saab sellest aru?»

Mulle väga meeldis see raamat.  See sobiks suurepäraselt ka kategooriasse nutsin ja naersin….  Väga hästi tõlgitud raamat. Korduvalt mõtlesin tõlkija nutikusele kõiki neid väljendeid leida ja õigeid kõnekäände seada…

 

  • Kirjastus: Randvelt
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 311

Kalev Jaago, Asta Veenpere “Haapsalu Vanadel fotodel”

Ajaloo väljakutse aprill: “Seie saagu lenn!” Linnade ajalugu

Tagakaanelt: Haapsalu vanadel fotodel

Läänemaa Muuseumi vanimad fotod pärinevad umbes 1853. aastast, kuid Haapsalu linnavaateid nii varasest ajast fotografeeritud pole, vähemalt ei ole sellest midagi teada. Käesolevasse raamatusse on koondatud fotod ajavahemikust 1870–1940.

Piltide järjestus suunab albumi lehitsejat jalutuskäigule vanemast ajast uuema poole:

kõigepealt sisenetakse koos Rootsi kroonprintsiga lossi peaväravast ja pärast

tiiru lossis suundutakse turuplatsile. Vaatereis lõpeb põikega linna kõige

kaugemasse tippu, Uude sadamasse ja sealt läbi Paralepa metsa Pullapääle.

Album «Haapsalu vanadel fotodel» ilmub Eesti linnade sarjas ja on valminud koostöös Läänemaa Muuseumiga.

Minu koduraamatukogus pole hetkel laenutusi võimalik teha. Seda suurem oli rõõm leida Haapsalu linna ajalugu käsitlev raamat oma riiulist. Ja kui põnev see veel oli. Iga foto all oli ka lühike tausta avav jutt. Väga hariv ja kuna ma olen Haapsallu sissetulnu, siis oli veel ekstra põnev lugeda ja kaasa mõelda.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2008
  • lehekülgi: 174

 

LVK teema nr 51. Raamat, mis räägib elu pahupoolest (NB! Päriselul põhinev raamat, mitte väljamõeldud tegelastega lugu.) Malcolm Beith “Viimane narco”

Tagakaanelt: Viimane Narco

Tihedad mäed Sinaloa’s Mehhikos on koduks kõige võimsamale narkoparunile peale Pablo Escobari: Joaquin El Chapo Guzman. Guzman on üks maailma kümnest kõige tagaotsitavamatest meestest ja samas ilmus ajakirja Forbes 2009 miljardäride nimekirjas. Tema tohutu rikkuse, tema armee professionaalsetest tapjatest, ja informaatidest, kelle võim infot saada ulatub kõrgeimale riiklikule tasandile, Guzman’i püüdmist peeti võimatuks – kuid mitte enam.

Selles raamatus on tegelikult üsna vähe kirjutatud Chapost. Väga palju on üldisest poliitilisest olukorrast, paljudest teistest narkoparunitest ja kartellidest ning ühiskonnast üldiselt. Lugedes kerkivad ihukarvad. Otsatu terror. Raamat on üsna vana ja Chapo 2. ka 3. kinnipidamist ja 2. põgenemist seal kajastatud pole.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2013
  • Lehekülgi: 184

LVK teema nr 27. Raamat targast naisest/tarkadest naistest Margus Mikomägi “Kaksteist armastavat naist”

TAGAKAANELT: kaksteist armastavat naist

Ita Ever ja Klaudia Tiitsmaa, Ülle Ulla ja Ülle Kaljuste, Mari Lill ja Marika Vaarik, Mari Tarand ja Anu Lamp, Julia Aug ja Rea Lest, Kersti Kreismann ja Elina Reinold saavad selle raamatu kaante vahel kokku – säravad näitlejad, kes on meile lähedaseks saanud lavalt. Ja siin nende seas ka üks keelenaine, ammutuntud raadiohääl.

Aplaus ja argipäev. Laval kellekski teiseks saamine – mida see tähendab näitlejale endale? Mis leiab aset näitleja päriselus? Dramaturgia on meist igaühe argipäeva toimetustes nagunii sees, saati siis mõtlevatel ja teistesse eludesse sisse elavatel naistel. Sünnib omamoodi ime, kuidas raamatu terviklikkuses hakkavad need armastavad naised kõnelema omavahel, nad täiendavad üksteist. Nad räägivad ausalt, armastusega ja ilusas eesti keeles oma rollidest ja elust, nagu see päriselt on. Nende lugusid lugedes tekib kummaline tunne: mõtted, mida näitleja räägib teda intervjueerinud Margus Mikomäele, ta ütleb neid mõtteid justkui ainult sinule.

Margus Mikomägi:
Kaante vahele on jõudnud raamat minu meelest suurtest, erilistest, tabamatutest naistest. Nad näitavad, et eestlaste elujõud on alles, nad ise kandsid ja kannavad seda. See raamat ei ole ainult teatriraamat, vaid neis juttudes on emotsioone, elufilosoofiat, selliste inimeste mõtteid, kes näitlejaameti tõttu elavad paljusid elusid. Mulle tundub, et see on neile avanud uusi uksi, millest nad nüüd lasevad ka teistel sisse piiluda. Ja see mõjub vägevalt keset me tänaseni meestekeskset pragmaatilist maailma.
Päikesetõus ja teatrietenduse-eelne hetk, kui tuled saalis kustuvad ja lavaeesriie sahinal avaneb, on minu jaoks sarnased. Kõik algab siis uuesti. Ja tulete teie, naised, alati uutmoodi.

Raamat kuhu on kokku kogutus 12 väga targa naisega tehtud intervjuud. Iga intervjuu on eriline ja hinge paitav. Raamat mida lugeda kuuma kohvi ja šokolaadi kõrvale!

  • Kirjastus: SE&JS Kirjastus
  • Ilmumiassata: 2017
  • lehekülgi: 240

LVK teema nr 50. Raamat, mille tegevus toimub sõja ajal (Mõeldud on päriselt olnud sõdu, N: II maailmasõda) John Erickson “Idarinne fotodel. 1941-1945. Teise maailmasõja suurimad heitlused”

Fotoülevaade II maailmasõjast Idarindel

Mulle absoluutselt ei meeldi sõjast lugeda. Juba kooliajal olid ajalotunnid, kus räägiti sõdadest täielik piin. Oma liialt elava fantaasia tõttu suutsin ma kohe ette kujutada kogu seda häda ja viletsust. Mul on isegi “Tuulest Viidud” II raamat pooleli (vähemalt 10 aastat), sest ei suuda end läbi lugeda sõjakirjeldustest.

Idarinne fotodel on lisaks jutule ka rohkete fotodega illustreeritud raamat. Palju jubedaid pilte. Midagi pole ilustatud, kõik on nii nagu oli. Issand ma tänan õnne, et mina elan tänases Eestis, kus pole sellist sõda.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2007
  • Lehekülgi: 256

23. Raamat Petrone Prindi “Minu” sarjast, mis on ilmunud aastatel 2017-2019 Rain Urbsalu “Minu Kuuba. Kaheks kuud salsarütmis.”

Miks just Kuuba? Hispaania keelt oleksin saanud ju õppida ka mujal? Aga Kuuba on eriline minu kuubakoht planeedil. Teist sellist kombinatsiooni ei ole: nõukogude aja hõnguline lõbus minevikumäng kirglikus Kariibi mere soustis.

Elust pulbitsevat unikaalset Kuubat tuleb otsida kodudest, tänavalt ja rahva seast, mitte kuurortidest. Sellesse maailma avab uksed Kuuba isikutunnistus ja hispaania keel. Kes on jintero’d ja kuidas end nende eest hoida? Kas rolleriga saab sõita paari tuhande meetri kõrguse mäe tippu? Kuidas panna puujalg salsat tantsima? Miks on igal kuubalasel sugulane välismaal? Kuidas pääseda üle USA piiri? Ja muidugi rumm, sigarid, retroautod ja kuumad kuubalannad…

Finantskonsultandi tööst puhkamise ja hispaania keele õppimise soovist alguse saanud Kuubaseiklus oli armumine, mis sai sõpruseks ja muutis mu elu.

Ma pole suur “Minu… ” sarja lugeja. Ja need 3-4 raamatut mida olen lugenud on olnud väga erinevad. Rõõmuga ütlen, et see raamat mulle tegelikult täitsa meeldis. See oli aus. Autor on kirjutanud oma kogemusest ja seda nii heast kui halvast küljest ning isegi nendest kogemustest, mis võiksid talle endale piinlikkust valmistada.

  • Kirjastus: Petrone Print
  • ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 232

LV teema nr 35. Ajalooline romaan. Linda Järve “Nooruse lugu”

Ajakiri Noorus oli ilmumise ajal (1946–1997) ülipopulaarne. Laialdasest levikust ja 35892644tohutust lugejahuvist hoolimata kadus see aga olematusse, et nüüd elada mälestustes ja legendides. Miks nii juhtus? Ajakirja tegemisest, tsensuurist, loomingulistest õnnestumistest ja ebaõnnest on oma vaatenurga kirja pannud Linda Järve, kes oli Nooruse peatoimetaja aastatel 1984–1994.

See raamat on lugu lugudest. Eesti noorte elust nõukaajal ja pärast meie taasiseseisvumist. Sellest, mille keskel ja millest elasid praeguste noorte vanemad ja vanavanemad. Mis neid rõõmustas, mis neile muret tegi. Mitmesugustest aastatest, sealhulgas riigile ja rahvale murrangulisest ajast.

Raamat on ka lugu ajakirjanike ja autorite esimesest, teisest ja kolmandast noorusest. Üsna kindlasti leiab lugeja siit tuttavaid nimesid, võib-olla isegi enda oma. Tegid ju ajakirjas esimese trükiproovi näiteks Triin Soomets ja Kaie Ilves, usinad kirjutajad olid Kärt Hellerma, Märt Luige, Hille Karm, Hans H. Luik, aga ka Tõnu Trubetsky ja Andrus Kivirähk, pilte joonistasid Lembit Remmelgas ja Hillar Mets.

See on Nooruse lugu.

Minu jaoks oli see raske lugemine. Vägisi vajus silm kinni, sest tekst oli kuiv. Kohati tekkis tunne, justkui loeks mingeid arhiivimaterjale. Kindlasti oli see samas aga hariv lugemine ja oli siiski ka põnev teada mismoodi tehti nõukogude ajal noorteajakirja. Olen neid ajakirju ju isegi oma kodus näinud ja sel ajal tundusid need väga põnevad.

  • Kirjastus: Petrone Print
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 232