Frans Eemil Sillanpää “Lõikuskuu”

LVK 2020 teema nr 28. Nobeli preemia võitnud kirjaniku raamat 

TAGAKAANELT:

Soome kirjanduse suurkuju, nobelist Frans Emil Sillanpää (1888–1964) romaani „Lõikuskuu” (1941) peategelane on ideaalid minetanud kirjanik, abielu lämmatavasse argipäeva uppunud ja sellest vabaneda ihkav erandlik isik, kes ei leia oma lähedastelt mõistmist. Minevikku, nooruse kuldsetesse aastatesse põgenedes püüab ta uuesti tabada pettumust tekitanud armastust. Inimene ja põhjamaine loodus moodustavad Sillanpääl nii heas kui ka halvas võimsa terviku.
Tema ainulaadne omanäoline looming jõuab eesti lugejani esimest korda pärast 40 aasta möödumist. 

 

Raamat, mille tegevus toimub ühe päeva jooksul. Raamatu peategelaseks on kanalivaht Viktor. Tema elus on paljutki toimunud, kuid siiski on tal tunne, et ta on kaotanud armastuse. Seda tunnet leevendab ta alkoholiga. Ühel päeval saabub külaline, kellest Viktor tunneb rõõmu, kuid tema abikaasa mitte. Abikaasa on üldse väga sõnakas kuju ja keelan-käsen-poon-ja-lasen olekuga. Seetõttu mahuvab sellesse päeva ka riiud teenijarahva, tütre, mehe ja ka külalisega. Kõigele lisaks saabub öösel tugev äike, mis tabab just seda külakest, kus Viktor elab.

Ma pole enne ühtegi Sillanpää raamatut lugenud. See aga täitsa meeldis mulle.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 2016
• lehekülgi: 111

 

Karin Erlandsson “Pärlipüüdja. Legend silmaterast”

LVK 2020 nr 17 Raamat, mille autori eesnimi hakkab sama tähega mis sinu perenimi, perenimi aga sama tähega mis sinu eesnimi

Ainult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Paljud on silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse.

Miranda on parim pärlipüüdja ja ta teab, et müütiline silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, võib olla ühel päeval tema oma. Aga kuidas otsida kõikide poolt ihaldatud pärlit, kui reisikaaslaseks tuleb tüütu sirts, pidevalt vadistav tüdrukutirts, kes ei oska sukelduda ilma liiva üles keerutamata?

„Pärlipüüdja“ viib meid salapärastesse meresügavustesse, kus laulavad pärlid, elavad riiukrabid, kuldsabad ja ohtlikud rooshaid. See on lugu igatsusest, ihkamisest, sõprusest ja sellest, mis on elus tegelikult oluline. 

 

Ääretult ilus ja südamlik lugu. Mulle väga meeldis see veealune maailm ja erinevad värvilised pärlid. Südantlõhestav lugu igatsusest. Kuigi see on lasteraamat, on see vägagi mõnus lugeda ka täiskasvanule. Mulle väga-väga meeldis.

• Kirjastus: Sinisukk
• Ilmumisaasta: 2019
• lehekülgi: 208

Maria Turtschaninoff “Naondel”

TAGAKAANELT:

Luksuslikus Ohaddini palees on naistel vaid üks ülesanne – sõna kuulata. 

Mõned toodi siia juba tüdrukuna, püüti kinni ja orjastati; teised toodi teenijannadeks; kolmandad abikaasadeks. Nad kõik peavad tegema seda, mida isand käsib, sest tema käes on salajane ja surmav võim. Kuid ka naistel on omad saladused. Üks neist on ravitseja. Teine suudab kontrollida unenägusid. Kolmas on sõdalane. Neljandal on võime näha kõike, mis on tulekul.
Oma kullatud vanglas ei jää naistel muud üle kui oodata. Nad teevad plaane. Kirjutavad üles oma lugusid. Unistavad pääsemisest, pelgupaigast, kus tüdrukud saaks olla vabad. Ja lõpuks, siis kui taevas kumab punetav kuu, teevad nad oma kättemaksu teoks. 

Tegemist on “Maresi” järjega ja see raamat annab ülevaate kuidas ja miks tekkis väekate naiste klooster.

Raamatu jutustajaks on vana naine, kes räägib oma ja oma kloostriõdede elulood. Kirja ongi see pandud kui kroonika, mis jutustab kõigest, mida  on üle elanutud. Need elud pole sugugi meeldivad olnud ja kõiki naisi ühendab võimuka mehe, Iskani, mõjuvõimu alla sattumine. Iskan oli aga julm ja halastamatu mees, kes ei taganenud ühegi koletu teo ees.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2018
• lehekülgi: 494

 

Nutika raamatukoguhoidja väljakutse:

Veebruar:  Ma ei tea mis raamat see oli, aga selles oli juttu vanadest inimestest. Nagu minu vanaema ja vanaisa. Pensionäridest, noh. Ei, midagi muuda ma sellst raamatust ei mäleta.

 

LV teema nr 44. Raamat autorilt, kelle kodumaad oled külastanud Salla Simukka “Must nagu eebenipuu”

Väljendusoskuste gümnaasiumis tahetakse jõuluks lavale tuua uusversioon Lumivalgekese muinasjutust ja peaosa mängib loomulikult Lumikki Andersson. Paistab, et kõik läheb erakordselt hästi. Endalegi ootamatult on Lumikki hakanud käima toreda poisiga, kes täidab näidendis küti rolli. Esietenduse eel hakkab aga Lumikki saama sõnumeid salajaselt austajalt, kellele tema armastus saab peagi sundmõtteks. Austaja ähvardab muuta esietenduse veresaunaks, kui Lumikki ei täida tema nõudmisi.
Kui Lumikki püüab välja selgitada oma varju isikut, on ta sunnitud silmitsi seisma mineviku tumedaimate saladustega. Lisaks võtab peale aastast vaikimist Lumikkiga uuesti ühendust tema suur armastus − Leek.
Aeg hakkab otsa saama, esietendus on ukse ees ja Lumikki peab leidma võimaluse, kuidas saada võitu ahistajast, kelle hing on must nagu eebenipuu.

Kolmas Salla Simukka raamat toob päevavalgele Salla õe saladuse.  Lisaks tuleb tüdrukul tegeleda salapärase Varjuga, kes näib teda kogu aeg jälgivat ning valida kahe noormehe vahel. Kõike seda tundub ühe noore neiu jaoks liiga palju, kuid Salla saab hakkama ja raamatu lõpus saab vastused kõigile küsimustele.

 

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2015
• lehekülgi:  152

LV teema nr 38. Raamat, mille on kirjutanud mõne Eesti naaberriigi autor Salla Simukka “Valge nagu lumi”

Tagakaanelt:

Elas kord tüdruk, kellel oli saladus.
Lumikki Andersson sõidab suvel põuaselt palavasse Prahasse. Pikalt igatsetud üksiolekust ei tule aga midagi välja, sest peagi otsib Lumikkiga tutvust noor naine, kes väidab, et on tema õde. Naine, Zelenka, tundub ühtaegu nii siiras kui salatsev.
Püüdes lahendada perekonnasaladust puutub Lumikki kokku veidra usulahuga, mis osutub pikapeale ohtlikumaks kui ta oleks osanud arvata. Peagi ähvardab usulahku suur tragöödia – ja keegi kavatseb selle pealt korralikult teenida. Zelenka elu on ohus ja oht ähvardab ka Lumikkit. Linna piinab armutu kuumalaine ja Lumikki peab aina uuesti otsustama, keda usaldada, sest kellegi kavatsused ei tundu olevat puhtad ja valged nagu lumi.
„Valge nagu lumi“ on Salla Simukka Lumikki-triloogia teine, närvekõditavalt põnev osa. Järge ootab veel kolmas raamat „Must nagu eebenipuu“. Lumikki seiklusi on kogu maailmas saatnud peadpööritav edu: raamatute tõlkeõigused on müüdud juba rohkem kui neljakümne kuude riiki. 

 

Lumikki  Anderson on puhkama sõitnud Prahasse, seal aga pöördub olukord tuliseks, kui tema ette astub naine, kes teatab, et on tema õde.  Algab seiklusterohke tõe otsimine. Mitmeid kordi on Lumikki elu juuksekarva otsas. Raamat on põnev, lihtsalt kirjutatud ja kliirelt loetav.

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2014
• lehekülgi: 189

LV teema nr 11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi Salla Simukka “Punane nagu veri”

Oli kord tüdruk, kes õppis kartma. 

Pimikusse on kuivama riputatud pestud viiesajaeurosed rahatähed. Õhus heljub hüübinud vere lehk. Lumikki Andersson ei segada end põhimõtteliselt kunagi teiste asjadesse, aga raha leidmine paiskab ta keset rahvusvahelise narkoäri keerist.

Nelja ööpäeva jooksul aset leidev, aina pingelisemaks muutuv sündmusteahel tõukab Lumikki eluohtlikesse olukordadesse, sunnib põgenema külmavereliste kurjategijate eest ja viib lõpuks salajasele ja legendaarsele Jääkaru peole. Kõigi nende sündmuste taustal on talv külmem kui kunagi varem ja pakane piitsutab Tampere tänavaid.

„Punane nagu veri“ juhatab sisse Lumikki Anderssonist jutustava trilleritriloogia.

Soome kirjaniku raamatus on eestlastest tegelasi lausa kaks. Need on narkojõugu liikmed, kes pole just kõige taibukamad.   Raamat ise räägib ühe kooliõpilase ootamatust sattumisest rahvusvahelisse narkoärisse. Lugu on kirjutatud põnevalt, eriti tuliseks läheb olukord, kui Lumikki jõuab salapärase Jääkaru peole.

Mulle meeldib, et raamatus on tagasivaateid peategelase minevikule, palju asju jääb küll esimeses osas saladuseks aga samas avaldatakse piisavalt, et tekitab huvi uute osade vastu.

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2014
• lehekülgi: 217

Mauri Kunnas “Kangelaslood: kolm ajaloolist jutustust”

Ajaloolistest sündmustest ja möödunud aegade sangaritest pajatatakse harva nii põnevalt  ja värvikalt, kui Mauri Kunnase kirjutatud kuningas Arthuri loos või viikingite legendis, rääkimata Robin Hoodi loo omapärasest tõlgendusest. Kogumik sisaldab kolme kaasakiskuvat, tõsiajalool põhinevat jutustust, mis on illustreeritud rohkete, vaid Mauri Kunnasele omases lustlikus stiilis, piltidega. Eessõnas selgitab Kunnas oma suhet viikingite, vaprate rüütlite ja Sherwoodi metsa sangaritega.

Väga vahvad tõlgendused tuntud lugudest. Mauri kunnase raamatuid on alati vahva lugeda 🙂

• Kirjastus: Sinisukk
• ilmumisaasta: 2014
• lehekülgi: 192

Sinikka Nopola “Risto Räppar ja külmutaja Elvi”

”Risto Räppar ja külmutaja-Elvi” on lõbusa Soome lasteraamatusarja ”Risto Räppar” neljas osa.

Risto Räppari tädi Roosa väänab jala välja. Roosa tunneb muret, kes nüüd Ristole süüa teeb, ja kutsub appi oma sugulase, krapsaka pensionäri Elvi Räppari. Elvi kolib Risto ja Roosa kööki elama ning kavatseb nende juures lõpuks ometi korra majja lüüa.
Aga kas Elvi on lihtsalt võimukas koduabiline või varjab ta midagi teiste eest? Miks räägib ta telefonis ehtekarbist ja silmaaukudega suusamütsist? Kuhu läheb ta igal õhtul kell neli?
Risto ja naabritüdruk Nelli hakkavad Elvit jälitama. Kas lastel õnnestub Elvi saladus välja uurida, enne kui midagi päris hullu juhtub? 

Selles osas on Roosa, Risto tädi, väänanud välja jala, ning neile tuleb appi Elvi. Peagi aga avastavad Roosa ja Risto, et Elvi tegeleb millegi äärmiselt kahtlasega, ehk isegi millegi kriminaalsega… Peale selle tundub, et Elvi üritab Roosale meeldivat naabrimeest üle lüüa…

Sinikka Nopola “Risto Räppar ja külmutaja Elvi” (Risto Räppar #4)

• Kirjastus: Tea
• Ilmumisaasta: 2009
• lehekülgi: 128

Maria Turtschaninoff “Maresi: Punase kloostri kroonikad”

Üksikul saarel asuv Punane klooster on pelgupaigaks siia erinevatel põhjustel pagenud tüdrukutele ja naistele. Kloostris, kus hoitakse ja õpetatakse Jumalanna ja ürgõdede salateadmisi, saavad nad elada hirmu tundmata.
Maresi on 13-aastane uudishimulik tüdruk, kes saabus kloostrisse neli aastat tagasi. Siin leidis ta endale kodu, sõbrad ja eelkõige Teadmiste maja raamatud. Asjaliku ja kaastundliku tüdrukuna aitab Maresi hoolitseda nooremate noviitside eest. Kloostri rahuliku elu pöörab pea peale hirmunud pilguga Jai saabumine. Jai pidi pealt nägema, kuidas isa ja onu matsid elusalt tema õe ning nüüd otsib isa teda taga. Ühel päeval ilmubki silmapiirile tundmatu laev. Maresil ja teistel kloostrielanikel tuleb koondada kogu oma vägi ja õppida kasutama iidseid salateadmisi, et võidelda enda elu ja kloostri püsimajäämise eest. 
„Maresi“ on lugu sõprusest ja vastupidamisest, hirmu ületamisest ja naiselikust väest. Tegu on kolmeosalise „Punase kloostri kroonikate“ sarja esimene raamatuga. Teose põhjal on valmimas film.
Helsingis sündinud soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad tolkienlikku fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Turtschaninoff avaldas oma esimese noorteromaani 2007. aastal, ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas 2014. aasta Finlandia Juniori preemia. „Maresi“ on võetud erakordselt soojalt vastu mitmetes riikides, tänaseks on müüdud raamatu õigused 20 riiki.
Sünge, võimas ja originaalne… See raamat tõuseb teiste noorteromaanide seast eredalt esile. Põnev, pingeline ja suurejooneliselt feministlik. 

See raamat on võimas. Ürgne naiste vägi, ennestsalgav eneseohverdus ja vankumatu meelekindlus. Raamat, mis õpetab sõprust ja usaldust. Lugedes ei hakka hetkekski igav. ega lehekülg paneb Maresile ja Jaile kaasa elama.

Maria Turtschaninoff “Maresi: Punase kloostri kroonikad” (Punase kloostri kroonikad #1)

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2017
• lehekülgi: 200

Olof Landström “Möö ja Mää saavad märjaks”

Möö ja Mää peavad pimedas vihmaga õue minema, et ära tuua kroketimäng, mille nad õue on unustanud.
Lihtsa kirja ja vahvate piltidega lugu väikesele lugejale.

Lugu lammastest, kes unustavad oma mänguasjad õue, ja kui öösel vihma sadama hakkab, otsustavad nad need sealt ära tuua. Aga pimeduses võib ju kõike olla…

• Kirjastus: Tänapäev
• Ilmumisaasta: 2001
• lehekülgi: 24