Arto Paasilinna “Jänese aasta”

Saatusesepp vol 2 veebruar

TAGAKAANELT: On sume suveõhtu. Tusane fotograaf ja tema kolleeg, üksluisest elust tüdinud toimetaja Kaarlo Vatanen sõidavad parajasti Helsingi poole, kui korraga satub teele jänesepoeg. Vatanen jääb autolt löögi saanud loomakesega keset metsa üksi. Algab kaasahaarav seikluslugu ühe mehe ja tema ustava jänesepoja sõprusest ning sekeldustest ametivõimude ja vesternilike antikangelastega „Metsikus Soomes“.

Midagi nii jaburat ja nii köitvat pole ma ammu lugenud. Lugu ise on nii totakas, kui veel vähegi olla saab. Aga kuidas see on kirja pandud …. väga nauditav. Lugu lugedes tuleb silme ette 70ndate Soome elu. Kogu raamatu vältel elasin tulihingelselt Vatanenile tema seiklustes kaasa. Aga need situatsioonid kuhu ta sattus olid ikka üle mõistuse.

• Kirjastus: Kultuurileht
• Ilmumisaasta: 2022
• lehekülgi: 136

Hilja Valtonen “Ära hõiska enne õhtut”

TAGAKAANELT: Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle.

Minu koduraamatukogus on kõige pikaajalisem töötaja olnud praegu ametis olev raamatukogujuhataja Hilja Tamm. Me kõik kutsume teda tädi Hiljaks.

Hilja Valtoni kõik raamatu lugesin millalgi teiselisena kõik läbi. Sel hetkel need väga sobisid kuidagi ja ma mäletan, et neelasin neid kiiresti. Tänaseks pole mul nende raamatute sisust meeles mitte kui midagi. Sedagi raamatut lugesin, nagu oleks esimest korda lugenud. Raamatu peategelaseks on nood neiu Varpu. Et saada haljale oksale, salgab ta oma päritolu maha. Väga kerge ja samas ka mõnusalt humoorikas lugemine. lõpp oli vägagi üllatav.

• Kirjastus: Ronk
• Ilmumisaasta: 1994
• Lehekülgi: 80

Timo Parvela “Ella ja peavõit”

LVK 2021 teema nr 2 Läti, Leedu või Soome autori raamat

TAGAKAANELT: Mina olen Ella. Olen ikka veel teises klassis. Meil on tore klass ja tore õpetaja. Või siis oli. Õpetaja nimelt kadus ära ja meie saime loto peavõidu. Ella ja ta sõbrad seiklevad jälle. Sel korral leiavad nad loto pileti, kaotavad selle ära, otsivad alibit, järgnevad juht lõngale, tühjendavad õppevahendite ruumi ja täidavad selle uuesti. Taas kord pakub lugu lõbu lastele, põnevust isadele, häid nõuandeid emadele ja lohutust õpetajatele.

Ella lugusid olen ennegi lugenud ja siis on need tundunud väga mõnusad ja värsked. Seekord polnud enam lugu eriti uudne ega naljakas. Ilmselt olen nendest naljadest nüüd lõpuks välja kasvanud. Samas pakkus raamat mulle õpetajana tohutult lohutust ja kergendust, et minu õpilased on ikka kordades kobedamad, kuigi jah, niimoodi õnne neil kahjuks pole.

• Kirjastus: Hea Lugu
• Ilmumisaasta: 2019
• Lehekülgi: 160

Matti Klinge “Soome lühiajalugu”

Soome poliitika, majanduse ja kultuuri lühike kujunemislugu. Pisut üksikasjalikumalt on käsitletud perioodi, mis algas 1809. aastaga, ja eriti Soome iseseisvuse aega.

Raamat on tõlgitud prantsuse, saksa, hispaania, jaapani, islandi, vene ja veel mitmesse teise keelde.

Lühike ülevaade Soome ajaloost. Pean tunnistama, et kuigi igati hariv ja kasulik raamat, oli see minu jaoks ikka väga igav lugemine. Jah annab ülevaate peamisest, aga väga kuivalt kirja pandud.

• Kirjastus: Otava
• Ilmumisaasta: 1992
• Lehekülgi: 157

Frans Eemil Sillanpää “Lõikuskuu”

LVK 2020 teema nr 28. Nobeli preemia võitnud kirjaniku raamat 

TAGAKAANELT:

Soome kirjanduse suurkuju, nobelist Frans Emil Sillanpää (1888–1964) romaani „Lõikuskuu” (1941) peategelane on ideaalid minetanud kirjanik, abielu lämmatavasse argipäeva uppunud ja sellest vabaneda ihkav erandlik isik, kes ei leia oma lähedastelt mõistmist. Minevikku, nooruse kuldsetesse aastatesse põgenedes püüab ta uuesti tabada pettumust tekitanud armastust. Inimene ja põhjamaine loodus moodustavad Sillanpääl nii heas kui ka halvas võimsa terviku.
Tema ainulaadne omanäoline looming jõuab eesti lugejani esimest korda pärast 40 aasta möödumist. 

 

Raamat, mille tegevus toimub ühe päeva jooksul. Raamatu peategelaseks on kanalivaht Viktor. Tema elus on paljutki toimunud, kuid siiski on tal tunne, et ta on kaotanud armastuse. Seda tunnet leevendab ta alkoholiga. Ühel päeval saabub külaline, kellest Viktor tunneb rõõmu, kuid tema abikaasa mitte. Abikaasa on üldse väga sõnakas kuju ja keelan-käsen-poon-ja-lasen olekuga. Seetõttu mahuvab sellesse päeva ka riiud teenijarahva, tütre, mehe ja ka külalisega. Kõigele lisaks saabub öösel tugev äike, mis tabab just seda külakest, kus Viktor elab.

Ma pole enne ühtegi Sillanpää raamatut lugenud. See aga täitsa meeldis mulle.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 2016
• lehekülgi: 111

 

Karin Erlandsson “Pärlipüüdja. Legend silmaterast”

LVK 2020 nr 17 Raamat, mille autori eesnimi hakkab sama tähega mis sinu perenimi, perenimi aga sama tähega mis sinu eesnimi

Ainult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Paljud on silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse.

Miranda on parim pärlipüüdja ja ta teab, et müütiline silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, võib olla ühel päeval tema oma. Aga kuidas otsida kõikide poolt ihaldatud pärlit, kui reisikaaslaseks tuleb tüütu sirts, pidevalt vadistav tüdrukutirts, kes ei oska sukelduda ilma liiva üles keerutamata?

„Pärlipüüdja“ viib meid salapärastesse meresügavustesse, kus laulavad pärlid, elavad riiukrabid, kuldsabad ja ohtlikud rooshaid. See on lugu igatsusest, ihkamisest, sõprusest ja sellest, mis on elus tegelikult oluline. 

 

Ääretult ilus ja südamlik lugu. Mulle väga meeldis see veealune maailm ja erinevad värvilised pärlid. Südantlõhestav lugu igatsusest. Kuigi see on lasteraamat, on see vägagi mõnus lugeda ka täiskasvanule. Mulle väga-väga meeldis.

• Kirjastus: Sinisukk
• Ilmumisaasta: 2019
• lehekülgi: 208

Maria Turtschaninoff “Naondel”

TAGAKAANELT:

Luksuslikus Ohaddini palees on naistel vaid üks ülesanne – sõna kuulata. 

Mõned toodi siia juba tüdrukuna, püüti kinni ja orjastati; teised toodi teenijannadeks; kolmandad abikaasadeks. Nad kõik peavad tegema seda, mida isand käsib, sest tema käes on salajane ja surmav võim. Kuid ka naistel on omad saladused. Üks neist on ravitseja. Teine suudab kontrollida unenägusid. Kolmas on sõdalane. Neljandal on võime näha kõike, mis on tulekul.
Oma kullatud vanglas ei jää naistel muud üle kui oodata. Nad teevad plaane. Kirjutavad üles oma lugusid. Unistavad pääsemisest, pelgupaigast, kus tüdrukud saaks olla vabad. Ja lõpuks, siis kui taevas kumab punetav kuu, teevad nad oma kättemaksu teoks. 

Tegemist on “Maresi” järjega ja see raamat annab ülevaate kuidas ja miks tekkis väekate naiste klooster.

Raamatu jutustajaks on vana naine, kes räägib oma ja oma kloostriõdede elulood. Kirja ongi see pandud kui kroonika, mis jutustab kõigest, mida  on üle elanutud. Need elud pole sugugi meeldivad olnud ja kõiki naisi ühendab võimuka mehe, Iskani, mõjuvõimu alla sattumine. Iskan oli aga julm ja halastamatu mees, kes ei taganenud ühegi koletu teo ees.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2018
• lehekülgi: 494

 

Nutika raamatukoguhoidja väljakutse:

Veebruar:  Ma ei tea mis raamat see oli, aga selles oli juttu vanadest inimestest. Nagu minu vanaema ja vanaisa. Pensionäridest, noh. Ei, midagi muuda ma sellst raamatust ei mäleta.

 

LV teema nr 44. Raamat autorilt, kelle kodumaad oled külastanud Salla Simukka “Must nagu eebenipuu”

Väljendusoskuste gümnaasiumis tahetakse jõuluks lavale tuua uusversioon Lumivalgekese muinasjutust ja peaosa mängib loomulikult Lumikki Andersson. Paistab, et kõik läheb erakordselt hästi. Endalegi ootamatult on Lumikki hakanud käima toreda poisiga, kes täidab näidendis küti rolli. Esietenduse eel hakkab aga Lumikki saama sõnumeid salajaselt austajalt, kellele tema armastus saab peagi sundmõtteks. Austaja ähvardab muuta esietenduse veresaunaks, kui Lumikki ei täida tema nõudmisi.
Kui Lumikki püüab välja selgitada oma varju isikut, on ta sunnitud silmitsi seisma mineviku tumedaimate saladustega. Lisaks võtab peale aastast vaikimist Lumikkiga uuesti ühendust tema suur armastus − Leek.
Aeg hakkab otsa saama, esietendus on ukse ees ja Lumikki peab leidma võimaluse, kuidas saada võitu ahistajast, kelle hing on must nagu eebenipuu.

Kolmas Salla Simukka raamat toob päevavalgele Salla õe saladuse.  Lisaks tuleb tüdrukul tegeleda salapärase Varjuga, kes näib teda kogu aeg jälgivat ning valida kahe noormehe vahel. Kõike seda tundub ühe noore neiu jaoks liiga palju, kuid Salla saab hakkama ja raamatu lõpus saab vastused kõigile küsimustele.

 

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2015
• lehekülgi:  152

LV teema nr 38. Raamat, mille on kirjutanud mõne Eesti naaberriigi autor Salla Simukka “Valge nagu lumi”

Tagakaanelt:

Elas kord tüdruk, kellel oli saladus.
Lumikki Andersson sõidab suvel põuaselt palavasse Prahasse. Pikalt igatsetud üksiolekust ei tule aga midagi välja, sest peagi otsib Lumikkiga tutvust noor naine, kes väidab, et on tema õde. Naine, Zelenka, tundub ühtaegu nii siiras kui salatsev.
Püüdes lahendada perekonnasaladust puutub Lumikki kokku veidra usulahuga, mis osutub pikapeale ohtlikumaks kui ta oleks osanud arvata. Peagi ähvardab usulahku suur tragöödia – ja keegi kavatseb selle pealt korralikult teenida. Zelenka elu on ohus ja oht ähvardab ka Lumikkit. Linna piinab armutu kuumalaine ja Lumikki peab aina uuesti otsustama, keda usaldada, sest kellegi kavatsused ei tundu olevat puhtad ja valged nagu lumi.
„Valge nagu lumi“ on Salla Simukka Lumikki-triloogia teine, närvekõditavalt põnev osa. Järge ootab veel kolmas raamat „Must nagu eebenipuu“. Lumikki seiklusi on kogu maailmas saatnud peadpööritav edu: raamatute tõlkeõigused on müüdud juba rohkem kui neljakümne kuude riiki. 

 

Lumikki  Anderson on puhkama sõitnud Prahasse, seal aga pöördub olukord tuliseks, kui tema ette astub naine, kes teatab, et on tema õde.  Algab seiklusterohke tõe otsimine. Mitmeid kordi on Lumikki elu juuksekarva otsas. Raamat on põnev, lihtsalt kirjutatud ja kliirelt loetav.

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2014
• lehekülgi: 189

LV teema nr 11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi Salla Simukka “Punane nagu veri”

Oli kord tüdruk, kes õppis kartma. 

Pimikusse on kuivama riputatud pestud viiesajaeurosed rahatähed. Õhus heljub hüübinud vere lehk. Lumikki Andersson ei segada end põhimõtteliselt kunagi teiste asjadesse, aga raha leidmine paiskab ta keset rahvusvahelise narkoäri keerist.

Nelja ööpäeva jooksul aset leidev, aina pingelisemaks muutuv sündmusteahel tõukab Lumikki eluohtlikesse olukordadesse, sunnib põgenema külmavereliste kurjategijate eest ja viib lõpuks salajasele ja legendaarsele Jääkaru peole. Kõigi nende sündmuste taustal on talv külmem kui kunagi varem ja pakane piitsutab Tampere tänavaid.

„Punane nagu veri“ juhatab sisse Lumikki Anderssonist jutustava trilleritriloogia.

Soome kirjaniku raamatus on eestlastest tegelasi lausa kaks. Need on narkojõugu liikmed, kes pole just kõige taibukamad.   Raamat ise räägib ühe kooliõpilase ootamatust sattumisest rahvusvahelisse narkoärisse. Lugu on kirjutatud põnevalt, eriti tuliseks läheb olukord, kui Lumikki jõuab salapärase Jääkaru peole.

Mulle meeldib, et raamatus on tagasivaateid peategelase minevikule, palju asju jääb küll esimeses osas saladuseks aga samas avaldatakse piisavalt, et tekitab huvi uute osade vastu.

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2014
• lehekülgi: 217