Alexander Steffensmeier “Lehm Liselotte otsin aaret”

Selles trükitähtedega raamatus jutustatakse rõõmsameelsest musta-valgekirjust lehmast lehmLiselottest, kes seekord otsib aias aaret. Oma agaruses kaevab ta üles perenaise köögiviljapeenrad, kuid tema kaevetöödest on siiski kasu ka. 
Raamatule annavad palju juurde Leelo Tungla lõbusad värsid.

Raamat kus lisaks vahvale luuletusele on palju vaadata, sest pildid on väga rikkalikud ja toredad.

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 32

Martin Baltscheit “Jänese kuld”

TAGAKAANELT: jänes

Jänes on kogu elu kõiki ja kõike kartnud, pole julgenud kuhugi minna ega midagi teha. Seetõttu jääb temast pärast surma maha suur kirstutäis kulda ja testament, millega ta pärandab kogu oma varanduse metsa kõige suuremale jänespüksile. Seda tiitlit ja kullakirstu ihaldavad endale kõik linnud, loomad ja putukad …

Martin Baltscheit on nüüdisaegse saksa lastekirjanduse üks produktiivsemaid autoreid, kelle looming on pärjatud rohkete auhindadega ning kelle raamatute põhjal on valminud etendusi, joonisfilme, kuuldemänge ja kaks ooperit. Koostöös kunstnik Christine Schwarziga ilmunud „Jänese kuld” on tema loomingu üks väljapaistvamaid ja kiidetumaid saavutusi.

Raamat algab üsna süngelt. Peategelane sureb. Seejärel algab kemplemine tema päranduse pärast. Kuigi harjumatu ülesehitusega raamat, on püänt vägagi huvitav.

  • Kirjastus: Kakaduu
  • Ilmumisaasta: 2015
  • Lehekülgi: 48

Sabine Zett “Hugo V. tegutseb”

Hugo Võsapäts vihkab oma perenime, sest klassikaaslased narrivad teda selle pärast ega hugopea Hugot ennast miskikski. Ainult tema parim semu Nico teab, et Hugos peitub tegelikult geniaalne sisu, mis küllap peagi välja paiskub ja kõiki ahhetama paneb. Juba Hugo välimus viitab tema suurele tulevikule, sest see on erinevate staaride segu ehk äraütlemata hea. Tõsi, Hugo ei ole veel lõplikult otsustanud, kas ta teenib oma miljonid jalgpalli- või lavastaarina või rakendab oma geniaalset mõistust poliitikas või finantsmaailmas. Eks tal ole selleks veel ka pisut aega, sest ta on alles „peaaegu 16-aastane (kuigi paistab välja noorem)“ ja käib kuuendas klassis.
Toreda ja tihtipeale pisarateni naerma ajava loo ühest 13-aastasest saksa koolipoisist on kirja pannud Sabine Zett.

Minu jaoks alla keskmise jääv lasteraamat. Isegi sihtgruppi arvestades.

  • Kirjastus: Koolibri
  • ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 176

Jacob Grimm, Wilhelm Grimm “Lumeeit”

Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas lumeeitinetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Ühel päeval kaevu äärel kedrates, kukkus virga tüdruku värten kaevu. Julm ema käskis sellele järgi hüpata. Nii sattus tüdrukuke lumeeide riiki.

*Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas.

Taaskord muinasjutt. Klassikaline, kui tublid ja usinad saavad lõpuks head ja laisad karistuse.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • ilmumisaasta: 1972
  • lehekülgi:  16

21. Kunstiraamat või kunstniku elulugu, või mõni muu raamat, mis on kunstiga (kujutav kunst) tihedalt seotud.

„Väike kunstiraamat” on kunstnike monograafiate sari, mis hõlmab kunstiajaloo cezannesilmapaistvamaid kunstnikke Leonardo da Vincist Salvador Dalķni. Raamatud on mõeldud laiale sihtrühmale, olles kirjutatud asjatundlikult, kuid lihtsas keeles. Lugejale tutvustatakse kunstnike loomeperioode ja -võtteid, mainitakse eraelulisi seiku ja ühiskondlikku mõju, samuti ajalist kontekti. Raamatule annavad lisaväärtuse rikkalikud illustratsioonid koos selgitustega teose sünniloost, tähtsatest aspektidest ja praegusest asukohast.

Ilma väljakutseta poleks ma seda raamatut lugenud. Raamat oli täis fakte Cézanne elust ja loomingust. Minu jaoks pisut kuiv.

Nicola Nonhoff “Paul Cézanne: elu ja looming”

  • Kirjastus: Koolibri
  • Ilmumisaasta: 2006
  • lehekülgi: 95

10. Raamat, mida kunagi ammu lugesid ja mis jättis sulle tol hetkel nii vägeva mulje, et mäletad seda emotsiooni tänaseni.

Karl May kuulsa, palju kordi trükis ilmunud ja korduvalt filmitud romaanisarja tegelasteks on vaprad ja üllad punanahad ning nende ahistamise vastu võitlevad valged sõbrad. Apatšide pealik winnetouWinnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks.

Üllad ja vaprad punanahad võitlevad eluõiguse üle oma maal. Õnneks ei ole kõik valged halvad. Raamat on täis seiklusi. Räägitakse sellest, kuidas Winnetoust saab apatšide pealik ning Old Shatterhand´ist tema sõber. Üheskoos võidetakse pahad, kuid mitte alatiseks. Apatšide pealik Winnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks.

Lugesin Winnetoud esimest korda põhikoolis ja siis jättis mulle ülivägeva mulje. Praegu oli ka väga põnev lugeda, kuid samasugust emotsiooni enam ei saanud. Aga vot filmi tahaks küll nüüd jälle näha 🙂

Karl May “Winnetou”

  • Kirjastus: Kupar
  • Ilmumisaasta: 1990
  • lehekülgi: 272

Klaus-Peter Wolf “Nohik”

Tagakaanelt:

Kai Lichte, klassi kõige tagasihoidlikum poiss, ronib ühel vihmasel hommikul koolimaja katusele ja nohikkukub sealt alla. Mis ometi sundis teda niimoodi tegema? Asja asuvad uurima nii Kai klassikaaslased kui ka politsei. Ei isehakanud ega kutselised detektiivid kujuta aga ettegi, millise kohutava tõeni nende juurdlus välja viib.

Klaus-Peter Wolf (sündinud 1954) on üliviljakas saksa kirjanik, kes on avaldanud üle poolesaja teose. Ta on kirjutanud nii näidendeid kui ka fi lmistsenaariume, raamatuid nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema loomingut on tõlgitud 24 keelde ja müüdud kokku üle kaheksa miljoni eksemplari. Eesti keeles on varem ilmunud 1990. aastal jutukogumik „Rock’n’roll ja ridamaja” ja 2003. aastal krimilugu „Purgiõlu ja frikadellid”. Veelgi varem, aastal 1989 kõlas Eesti raadios tema kuuldemäng „Klassikokkutulek”.

No see on nüüd raamat, mis võik olla kooli kohustusliku lugemise nimekirjas. Raamat, mis näitab, mis võib juhtuda, kui sa ei ole piisavalt hooliv oma kaaslaste suhtes. Ja see hoolimine ei tähenda mitte seda, et sa ei kiusa kedagi, vaid oled osaline tema elus ja tead kuidas tal tegelikult läheb. Raamat väga valusal ja vajalikul teemal.

Klaus-Peter Wolf “Nohik”

  • Kirjastus: Koolibri
  • Ilmumisaasta: 2011
  • lehekülgi: 199

17. Raamat, mille tegevus toimub kohas (ehitises, linnas vms), mida oled külastanud

Orvud Prosper ja Bo põgenevad õela tädi eest ja peidavad end Veneetsias, linnas, millest ema on varaste-isandneile rääkinud imelisi lugusid. Põgenikud kohtuvad salapärase poisiga, kes end Varaste Isandaks kutsub ega nõustu paljastama oma tõelist nime.

Ühel päeval võtab Varaste Isand vastu raske ülesande: ühest paleest tuleb varastada Veneetsia lõvi tiib. Õige pea lapsed taipavad, et on sattunud unustatud saladuste ohtlikusse maailma, mille keskpunktiks on aega trotsiv karusell.

Raamatu tegevus toimub Veneetsias. Ja nii tore oli seal jälle tagasi olla. Mulle jättis linna sügava mulje ja midagi nii ainulaadset on vist raske kõrvale panna. Raamatus tuleb ka selgesti välja, et see linn on täis kujusid ja skulptuure ja kirikuid. Meeletult kultuuri….  Lugu ise on aga pigem kurb. Kaks orvuks jäänud poissi põgenevad oma tädi eest oma ema unistuste linna Veneetsiasse. Seal liituvad nad tänavalaste kambaga, kelle ninameheks on salapärane Varaste isand. Lapsi ootab ees palju seiklusi ja raamatust ei puudu ka salapära ja müstika.
.

Cornelia Funke “Varaste isand”

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta: 2006
  • Lehekülgi: 368

 

Hans Fallada “Lood lastele”

Sisu:
Lugu väikesest loost
Lugu hiireke Vabikõrvast
Lugu õnnetusekanast
Lugu ustavast siilist
Lugu kuldsest taalrist
Lugu jubedast külaskäigust
Lugu rotist, kes end parandas

Raamatus 7 muinasjuttu. Mõnusad lood kus on nii huumorit, kurbust, õpetussõnu kui ka  õnnelikke lõppe.

Hans Fallada “Lood lastele”

  • Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 1959
  • Lehekülgi: 91

lood lastele

Hans Fallada (pseudonüüm) ehk

Rudolf Wilhelm Friedrich Ditzen (21 juuli 1893 – 5 veebruar 1947)

Tuntuimad teosed on Väike mees, mis nüüd? (Little Man, What Now? 1932)  ja igaüks sureb omaette  (Every Man Dies Alone 1947). Tema pseudonüüm on tekkinud vendhans-fallada-jpegade Grimmide muinasjuttude tegelaste ainetel. Fallada teosed said populaarseks juba nende ilmumise ajal.

Teisi teoseid eesti keeles:

  • Igaüks sureb omaette
  • Joomar
  • Raudne Gustav
  • tookord meil isakodus

 

47. Raamatukogu ilukirjanduse osakonna kolmandas reavahes, paremalt teises ja ülevalt kolmandas riiulis, vasakult kaheksas raamat

E.T.A. Hoffmann (1776-1822) oli unikaalsemaid loojanatuure – ta oli helilooja, kunstnik ja kirjanik. Tema erilist laadi, algselt täiskasvanutele kirjutatud lugudes seguneb reaalsus fantaasiaga ja õudusega, grotesk romantilise ülevusega, neis on kirjaniku aja Saksamaad ning maailma kultuurilugu. Ka kolmes selle raamatu loos ülistab kirjanik loovust, kujutluse jõudu ning vajalikkust kõigile inimestele. Hoffmanni tegelased ja süžeed on leidnud tee teistesse kunstiteostesse – nimetagem J. Offenbachi ooperit “Hoffmanni lood”, P. Tšaikovski baletti “Pähklipureja”, samuti Lepo Sumera balletti “Anselmi lugu”, mille aluseks on siinleiduv “Kuldpott”.

Mina leidsin selle raamatu Ridala raamatukogust. Esmamulje sellest raamatust polnud eriti sümpaatne. Pisikeses kirbukirjas. Osadel lehtedel trükk laiali valgunud. Lugema hakates oli keeruline tekstiga kohaneda. Sõnad, mida kasutatud on, pole enam ammu meil tuntud. (nt. suliloomad = linnud, allotria = tühine, karott = porgand, turnip = naeris, repositoorium = kapp, studiosus = üliõpilane jne jne) UHHH… lõpuks avastasin, et raamatu taga on 3 lk sõnaseletusi, aga seal polnud kaugeltki kõiki mulle teadmata sõnu. Seetõttu oli üks üsna vaevaline lugemine.

Raamatus on 3 täiskasvanute muinasjuttu mis on aga väga toredad. Kõik jutud on maagilise sisuga. On nõidasid, haldjaid ja võlujõudu aga ka armastust, kadedust ja vääritimõistmist. Kõik on siiski õnneliku lõpuga ja helged lood.

Ernst Theodor Amadeus Hoffmann “Fantastilised lood”

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1994
  • Lehekülgi: 232

fantastilised