Barbo Lindgren “Minu vanaema majas”

Tagakaanelt: minu vanaema majas

See on jutustus Iloni elu sellest ajast, kui ta elas oma vanaema majas. Seal oli suur aed ja palju loomi. Peeter oli tema parim sõber ja nad mängisid iga päev koos. Kõik ei olnud aga ainult lõbus, sest nad elasid ohtlikul ajal.

Raamat Ilon Wiklandi lapsepõlvest. Aeg mil Eestit tabas küüditamiste laine. Südamlik raamat sõprusest ja kaotusest.

  • Kirjastus: Huma
  • Ilmumisaasta: 2006
  • lehekülgi: 32

Astrid Lindgren “Hakkaja Kaisa”

LVK 2020 teema nr 4 Astrid Lindgreni raamat, mida pole varem lugenud või mille sisu enam ei mäleta.

Tagakaanelt: Hakkaja Kaisa

Küll ma tahaksin, et te saaksite näha majakest, kus elas Hakkaja Kaisa – oi, see oli nii pisike ja nii õdus, et võiks peaaegu uskuda: see ongi muinasjutumajake, kus elavad päkapikud või härjapõlvlased.

 

Astrid Lindgreni lühijutud. Toredad ja vahetud jutud vana aja Rootsist. Mitte kõik lood ei ole roosilised. Tegelikult on nii mõnigi jutt üsna nukker.

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta: 1997
  • lehekülgi: 89

 

Jujja Wieslander “Mamma Muu koristab”

TAGAKAANELT:mamma muu koristab

Mamma Muu on lehm, kes sööb rohtu, kuid teeb ka kõike muud. Seekord on kätte jõudnud kevad ja Mamma Muu alustab suurpuhastusega. Vares aga ei ole jälle rahul Mamma Muu tegevusega. „Vaata, mis ma teinud olen,” näitas Mamma Muu. „Ma korjasin lilli ja pühkisin akna puhtaks. Vähe on lehmi, kes seda teevad.” „Mida nad teevad?” ei taibanud Vares. „Koristavad,” vastas Mamma Muu. „Koristavad!?” tõreles Vares. „Sakuta mu sulgi! Sa vehkisid pisut sabaga. Ja seda sa nimetad koristamiseks!”

Vares ulatab oma abikäe koristamisel, kuid sellest tekib vaid segadust. 🙂

 

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2012
  • lehekülgi: 29

 

Jujja Wieslander “Mamma Muu saab haiget”

TAGAKAANELT: Mamma Muu saab haiget.jpg

Mamma Muu on lehm, kes sööb rohtu, kuid teeb ka kõike muud. Seekord saab aga Mamma Muu haiget ja on sellepärast väga õnnetu. Vares püüab teda omal kombel aidata. „Ma olen haige,” kurtis Mamma Muu hädiselt. Vares vaatas teda ja torises: „Sakuta mu sulgi, mis sa oled teinud? Sul on ju suur muhk otsa ees!” „Jah, ja vaata siia ka!” halises Mamma Muu. „Kraaks! Sul jookseb plaaster üle terve kõhu! Mis juhtus?”

Mamma Muu saab haiget ja vares püüab teda igati aidata. Välja tuleb aga nagu alati 🙂 Väga lustakas raamat.

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2012
  • lehekülgi: 27

 

Jujja Wieslander “Mamma Muu kujutab ette”

TAGAKAANELT: mamma muu kujutab ette

Mamma Muu on lehm, kes sööb rohtu, kuid teeb ka kõike muud. Selles raamatus kujutab Mamma Muu koos Varesega ette. Miks ei võiks ometi talvel külmaga mõelda, et väljas on suvi! Ja jääpurikas. Sellest saab fantaasiamaailmas jäätis, lombijääst aknaklaas, raagus puust roheliste lehtedega ronimispuu ning isegi lehmadele saab tiivad selga mõelda. Raamatu muudavad elavaks Sven Nordqvisti lõbusad värvilised pildid.

 

Väga vahva lasteraamat. Ma olen täiesti võlutud Mamma Muust ja Varesest 🙂

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 32

 

LVK 36. Raamat autorilt, kelle raamatuid su kodusel riiulil kõige rohkem on Martin Widmark “Lossimõistatus”

Krahv von Farsen kutsub Valleby elanikud oma lossi šokolaadi nautima. Nood lasevad sel lossimõistatud.jpghea maitsta ning on krahvist ja tema luksuslikust elust võlutud. Nii võiksid nad kõik elada leiab krahv, kui ainult paigutaksid raha tema uude kakaoistandusse. Midagi hämarat näib olevat teoksil! Lasse ja Maia hakkavad kohe asja uurima. Krahvi teener aga jälgib neid vargsi…

Mina arvasin, et mul on kodus kõige rohkem Indrek Hargla raamatuid. Siis aga ilmus mu 4 aastane poeg välja terve hunniku LasseMaia lugudega. Ma olin lasteraamatute riiuli täiest ära unustanud ja üldse ei turgatanud pähe, et seda sarja sai kunagi päris palju koju soetatud. No ja siis tuligi välja, et just Martin Widmarki raamatuid on meil kodus kõige rohkem, lausa 12 tk.

Lossimõistatud on mul selle sarja 15 raamat, mida olen lugenud. No need kõik on ju toredad ja kindlasti on need vahvad just lugemist alustavale lapsele.

  • Kirjastus: Egmont Estonia
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 105

 

LVK teema nr 43. Raamat, mille pealkirjaks on “ja”-ga seotud sõnapaar (N: Sõda ja rahu, Muusika ja vaikus)  Sören Olsson “Bert ja rannapruudid”

Tagakaanelt:bert ja rannapruudid

Bert on otsustanud pühendada suve tüdrukute uurimisele. Kõigepealt sõidab ta õppereisile Hispaaniasse, ta on nimelt otsustanud saada oma ala rahvusvaheliseks asjatundjaks! Ta teeb uurimistööd usinalt ka kodus, Rootsis, niihästi raamatukogus kui maskiga vee alla sukeldudes.
Muuhulgas jõuab ta järeldusele, et tüdrukud on rahutusttekitavad! Mõistagi erineval moel. Iseäranis Louise oma nappides bikiinides. Tüdrukud võivad ka täiesti ootamatult muutuda ja olla äkki jääkülmad või lihtsalt kuhugi kaduda. Neil võivad olla eluohtlikud vennad ja nad võivad isegi arvata, et Bert on inetu.
«Huvitav, kas ma jaksan oma tüdrukutealase uurimistöö lõpule viia? Ma kuumenen üle ja lõpuks mu skelett plahvatab. Naised on tõesti rahutusttekitavad!»

Issand ma olen vanaks jäänud. Kohe üldse ei kõnetanud see raamat. Ilmselgelt pole ma ka sihtgrupp, kuid no mingi mõtte olen tavaliselt leidnud ka sellistest raamatutest. Seekord siiski mitte. Kui Berti esimesed osad on vähemalt suu muigvele tõmmanud, siis isegi seda ei juhtunud.

  • Kirjastus: Hotger
  • ilmumisaasta: 1999
  • lehekülgi: 176

LVK teema 41. Raamat, mis on osa raamatusarjast. Hjorth/Rosenfeldt “Mees, keda polnud seal”

TAGAKAANELT:

Sügis. Kaks Jämtlandis matkavat sõbrannat teevad kohutava avastuse: maapinnast mees, keda polnud sealulatuvad välja inimese käeluud. Sündmuspaika saabunud politsei leiab madalast tundruhauast kuus surnukeha, kaks neist lapsed.
Kohale kutsutakse mõrvarühm, kellel õnnestub kahe täiskasvanu surnukeha tuvastada, aga ülejäänud neljaga – perekonnaga – ei jõuta kusagile. Keerukas loos on palju asju, mis kokku ei klapi, ning uurimine liigub üks samm edasi, kaks sammu tagasi.

Sebastian Bergmanile ei paku toppama jäänud uurimine pinget. Selle asemel võtab ta ette äärmuslikke samme, et kindlustada oma habrast sõprust Vanjaga. Kuigi Vanja satub saatuselöökide eest lohutust otsides aina enam Sebastiani juurde, hakkab talle peagi tunduma, et võib olla see polegi saatus, mis tema teele takistusi veeretab.

Sebastian Bergmani kolmas lugu. Ma ei ole eriline krimkade austaja, aga kui need raamatud lõppevad nii nagu praegu on lõppenud kolm esimest osa, siis lihtsalt ei saa ju  lugemata jätta ka järgmist. Igatahes meisterlikult lõpetatud raamat, mis sunnib haarama kohe järgmist.

Seekordses osas ei olegi Sebastian selline seelikukütt, kas ta hakkab maha rahunema või ilmub endine Sebastian järgmistes osades välja? Endine Sebastian tundus põnevam karakter. Ellinor on küll väga segane tegelane ja ma usun, et temast ja tema hullumeelsusest saab lugeda ka järgmises osas.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 520

 

LVK teema nr 1. Raamat, mida tahad lugeda! Sõnasta ise teema pealkiri. “Sarja eelmine raamat lõppes nii põnevalt, et ma lihtsalt pean teada saama mis edasi saab….” Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt “Mees kes jälgis naisi”

TAGAKAANELT: mees kes jälgis naisi

“Sebastian Bergmani needus jätkub …

Kuumalaine käes vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist jõhkralt mõrvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel Höglundiga on juurdlusega ummikusse jooksnud.
Mõrvade käekiri toob meelde sarimõrvar Edward Hinde, kelle profileerija Sebastian Bergman viisteist aastat tagasi trellide taha saatis. Ja seal, Lövhaga range režiimiga vanglas, on Hinde kõik see aeg ka püsinud.

Sebastian sokutab end vägisi uurimisrühma ja taipab üsna pea, et mõrvad on temaga seotud ning mitte keegi tema ümber ei ole kaitstud.

Oh kuidas ma tahtsin teada kuidas asjad Vanjaga sujuvad…. Ja nüüd olen ma peale selle raamatu lugemist jälle sama teema ees. Mis siis nüüd Vanjaga edasi saab? Ma ei ole eriline krimkade austaja, aga see sari kuidagi köidab mind. Ja nüüd on juba kapiserval kolmas osa…

  • Kirjastus: Helios
  • Lehekülgi: 528
  • Ilmumisaasta: 2016

 

LVK teema nr 2. Fännid, andke tuld – skandinaavia krimi! Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt “Mees, kes polnud mõrtsukas”

TAGAKAANELT: mees kes polnud mõrtsukas

Enne Aasia tsunamit oli kriminaalpsühholoog Sebastian Bergman tippvormis. Tal oli hea töökoht, armastatud naine ja kallis tütar.
Kuid see oli siis.Pärast tsunamit on enamik Sebastiani häid külgi haihtunud ja ta on ajapikku muutunud ennasthävitavaks vrakiks.Kui politsei leiab soost kuueteistaastase Rogeri ilma südameta surnukeha, satub Sebastian juhuslikult juurdlusse, mida juhib tema endine kolleeg Torkel Höglund keskkriminaalpolitseist. Kõik niidiotsad näivad vihjavat Rogeri koolile, pealtnäha veatule Palmlövska gümnaasiumile, kus on varjul saladused.Kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani käsitleva sarja esimese raamatuga „Mees, kes polnud mõrtsukas“ teevad Hjorth & Rosenfeldt stiilikindla debüüdi, mis on äratanud tähelepanu kogu maailmas.

Ma olen seda raamatut tutvustust näinud korduvalt Lugemise Väljakutses. Sealt see mulle meelde jäigi ja nii ta raamatukogust kaasa haarasin. Jumal tänatud, et haarasin! Olen igati rõõmus ja rahul ning nüüd lähen ja vaatan, kas on ka järgmist Sebastian Bergmani juhtumit saada (või peab järjekorda panema).

Üldse tundub, et Skandinaaviast tuleb palju väärt krimikirjandust. Ei tea, kas pimedad ööd annavad ainest…. ?

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi:  408