40. Raamat, mille järgi tehtud film linastub aastal 2019 A.J. Finn “Naine aknal”

Anna Fox elab tubast elu, ta vaatab palju vanu filme, tellib interneti kaudu poest toitu ja veini ning vaatleb igavusest läbi fotoaparaadi objektiivi naabrite elu. Tal on agorafoobia ja reeglina ta väljas ei käi. Ühel päeval jääb ta teiste elu piilumisega vahele ning tutvub vastasmajas elava naisega. Pisut hiljem näeb ta aga midagi sellist, millest käivitub tempokas ja mitmete ootamatute pööretega lugu, mis vaid alguses sarnaneb Hitchcocki “Tagaaknaga”. 

Mulle tundub, et praegu on moes kirjutada alkohoolikutest ja surmast. Viimasel ajal on  väga vähe raamatuid ette sattunud kus poleks üht või teist komponenti.

Taaskord napsutav naine.  Ainsaks hobiks on vaadelda aknast ümbruskonda. Ühel päeval tundub talle, et ta näeb kuidas tapetakse tema uus naabrinaine.

Üldse mitte uudne idee ja ka lõpp oli etteaimatav.  Samas üsna tempokalt edenev raamat ja vahelugemiseks sobilik.

• Kirjastus: Tänapäev
• Ilmumisaasta: 2018
• lehekülgi: 468

 

LV teema nr 44. Raamat autorilt, kelle kodumaad oled külastanud Salla Simukka “Must nagu eebenipuu”

Väljendusoskuste gümnaasiumis tahetakse jõuluks lavale tuua uusversioon Lumivalgekese muinasjutust ja peaosa mängib loomulikult Lumikki Andersson. Paistab, et kõik läheb erakordselt hästi. Endalegi ootamatult on Lumikki hakanud käima toreda poisiga, kes täidab näidendis küti rolli. Esietenduse eel hakkab aga Lumikki saama sõnumeid salajaselt austajalt, kellele tema armastus saab peagi sundmõtteks. Austaja ähvardab muuta esietenduse veresaunaks, kui Lumikki ei täida tema nõudmisi.
Kui Lumikki püüab välja selgitada oma varju isikut, on ta sunnitud silmitsi seisma mineviku tumedaimate saladustega. Lisaks võtab peale aastast vaikimist Lumikkiga uuesti ühendust tema suur armastus − Leek.
Aeg hakkab otsa saama, esietendus on ukse ees ja Lumikki peab leidma võimaluse, kuidas saada võitu ahistajast, kelle hing on must nagu eebenipuu.

Kolmas Salla Simukka raamat toob päevavalgele Salla õe saladuse.  Lisaks tuleb tüdrukul tegeleda salapärase Varjuga, kes näib teda kogu aeg jälgivat ning valida kahe noormehe vahel. Kõike seda tundub ühe noore neiu jaoks liiga palju, kuid Salla saab hakkama ja raamatu lõpus saab vastused kõigile küsimustele.

 

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2015
• lehekülgi:  152

Katrin Pauts “Tulekandja”

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu…
Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult.
Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud…

Pautsi teine raamat ei jää põrmugi esimesele alla. Eriti aga meeldis mulle see, et raamatu tegevustik on seotud reaalsete kohtadega. Kui nüüd Muhumaale minna, siis ilmselt tahaks kogu aeg üle õla piiluda ja kontrollida, ega kusagil mõnda segast pole, kes võib tahta naisi ohverdada… Uhhh õnneks ma pole punapea 😀

• Kirjastus: Varrak
• ilmumisaasta: 2016
• lehekülgi:  264

 

Åsa Larsson “Päikesetorm”

Päikesel tormab ja paksu lumme mattunud Kiruna kohal sähvivad virmalised. Vabakoguduse vastvalminud uhke kiriku põrandalt leitakse jõhkralt mõrvatuna koguduse vaimne juht Viktor Strandgård. Aastaid tagasi Kirunast lahkunud ja nüüd Stockholmis juristina töötav Rebecka Martinsson saab ootamatu telefonikõne. Mõrvaohvri õde Sanna palub kunagist sõbrannat appi. Sanna kardab oma lastest ilma jääda, sest politsei kahtlustavat teda mõrvas. Vastu tahtmist sõidabki Rebecka oma lapsepõlvelinna. Koju tagasi pöördumine on tema jaoks kõike muud kui lihtne, sest lisaks omaenda minevikule hakkavad teda jälitama vägivaldsed tumedad jõud, kes tahavad tema suu sulgeda. Åsa Larssoni debüütromaan „Päikesetorm“ on suurepäraselt kirjutatud põnevusromaan usust, fanatismist ja vägivallast, samuti ematunnetest jainimsuhetest. Põnevuseotsijad ei pea pettuma ning jurist Rebecka Martinssoniga kohtub lugeja ka Åsa Larssoni järgmistes põnevusromaanides.

 

Ma ei tea kas oli lihtsalt selle raamatu aeg või on Larsson suurepärane kirjanik või olen viimasel ajal viletsamat kirjandust lugenud, kuid mulle kohe väga istus see raamat praegu. Muidu mind usuteemad ei tõmba, aga selles raamatus on kõik nii mõõdukas ja põnev. (Usuteema on tegelikult teisejärguline ka). No igatahes olin kogu aeg põnevil ja lõpuks ikkagi lugesin poole ööni, et teada saada mis siis lõpuks saab. Ei pidanud pettuma. Hoopis on huvi uute osade vastu 😉

 

Åsa Larsson “Päikesetorm” (Rebeca Martinsson #1)

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2015
• Lehekülgi: 284

 Kirjutanud ka PAX sarja raamatud

Ruth Ware “Pimedas pimedas metsas”

Nora pole Clare’i kümme aastat näinud. Sellest ajast, kui ta koolist ära läks ja iialgi tagasi ei pöördunud. Kuni täiesti ootamatult saabub kutse Clare’i tüdrukute õhtule. On see Nora jaoks võimalus minevik lõplikult seljataha jätta? Aga asjad lähevad käest ära. Isegi väga. On asju, mis ei saa igaveseks saladuseks jääda.

Tegemist siis psühholoogilise põnevikuga. Päris mitu korda mõtlesin ümber, kes on mõrvar ja lõpuks õiget ära ei arvanudki.  Mulle meeldis see raamat rohkem kui “Tüdruk rongis”. Oli rohkem elujaatav ja positiivsem . Kui mina midagi rohkem teada oleks tahtnud, siis Flo kohta. Just selle kohta miks ta Claire niiväga jumaldas.

 

• Kirjastus: Helios
• ilmumisaasta: 2016
• lehekülgi: 280

 

Ruth Ware kasvas üles Lewes’is Sussexis. Pärast Manchesteri ülikooli lõpetamist kolis Pariisi, sealt Põhja-Londonisse, kuhu rajas kodu. Nüüdseks abielus kahe lapse ema on töötanud ettekandja, raamatumüüja, inglise keele võõrkeelena õpetaja ja pressiesindajana. “Pimedas, pimedas metsas” on tema esimene põnevik.

 

 

Veel raamatuid: 

• The Woman in Cabin 10 (2016)

44. Tõestisündinud loo põhjal kirjutatud raamat

TAGAKAANELT:

On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt vigastada. Arvatakse, et ta ei jää ellu. Kompanii kapten teeb kahele mehele ülesandeks maha jääda, Glassi eest kuni tema surmani hoolitseda ja ta siis korralikult maha matta. Kui nood kaks aga Glassi hülgavad ja tema väärtusliku vintpüssi, kirve ja muud asjad, millega vigastatud mees ennast kaitsta saaks, kaasa võtavad, ajendab Glassi elus püsima ainuüksi kättemaksuiha. Glass asub jahmatamapaneva meelekindluse ja sihiteadlikkusega roomama üle kolme tuhande miili laiuse Ameerika kaardistamata piiriala. Tal tuleb jagu saada nii inimsoost kui ka muud tõugu kiskjatest, näljasurma ohust ja oma kohutavate haavadega kaasnevast valust. Michael Punke mällu sööbiv romaan “Mees, kes jäi ellu” on lugu sundmõttest, inimese tahtejõust ja sellest, kui kaugele võib inimese viia soov kätte tasuda.

Ellu jäi see mees tõesti ja see oli lausa ime. Nii mitmel korral olla surmasuus ja siis ikkagi pääseda. Lugemine oli minu jaoks põnev, kuid samas ka võigas. Liialt hea fantaasiaga kujutasin ikka päris hästi ette kuidas vaglad karuküüniste haavades ringi vingerdavad. Ja siis selle raviks pannakse piisoni uriinist tehtus rohtu haavadele.

Lugu ise räägib tegelikult ühe mehe, Hugh Glassi, elust. See elu pole talle halastanud ja oma läbielamiste tõttu oli ta muutunud päris vintskeks tegelaseks. Emotsioonid tõusevad haripunkti aga siis, kui peale ränka karurünnakut teda hooldama jäetud mehed jalga lasevad ja enne seda ta paljaks röövivad. Paraku jääb mees siiski hinge ja peab kuidagi läbi metsiku looduse üle 300 miili roomama (esialgu) esimese asustatud punkti poole.  Silme ees on mehel vaid üks eesmärk. Kättemaks! Ettevõtmise teeb veelgi raskemaks asjaolu, et piirkonnas on vaenulikud indiaanlased, kes võivad iga hetk peale sattuda. Peale selle pole mehel midagi millega omale süüa hankida ega tuld teha, et sooja saada.

Kuigi raamatu autor muudkui rõhutab, et tegu on ilukirjandusliku teosega, võib järelsõna lugedes hoopis arvata, et see lugu on päriselt juhtunud. Vaid mõned tähtsusetud kõrvaltegelased on välja mõeldud.

Michael Punke “Mees kes jäi ellu”

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2015
• Lehekülgi: 272

 

Michael Punke on Ameerika Ühendriikide esindaja Genfis asuvas Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Ta on töötanud ka Valge Maja Rahvuslikus Julgeolekunõukogus. Enne seda oli ta Montana Quarterly korrespondent ja Montana ülikooli abiprofessor. Ta elab perega Montanas. 2016. aasta alguses jõudis

Eesti kinodesse romaani põhjal vändatud samanimeline film, mille lavastajaks on Alejandro González Iñárritu ning osades Leonardo DiCaprio, Tom Hardy jpt.

Looming:

• The Revenant: A Novel of Revenge (2002) (mees kes jäi ellu)

• Fire and Brimstone: The North Butte Mining Disaster of 1917 (2006), 
• Last Stand (2007)

Katrin Pauts “Politseiniku tütar”

Mõnikord on kummitused lihast ja verest…Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus? Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.

Suurepärane debüüt! Palun veel! Raamatut on võimatu käest panna.

• Sari: Saaremaa põnevik
• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2016
• Lehekülgi: 312

1. Raamat, mis on ilmunud aastal 2000

Seda põnevikku lugedes tunnete rõõmu uue ande avastamisest.
Raamatus, mille kaante vahelt leiate ulmeromaanile «Excelsuse konkistadoorid» lisaks kolmteist novelli, näitab noor autor Indrek Hargla oma ammendamatut fantaasiat. Ta tunneb end koduselt Soomaa heinaküünis ja Rio de Janeiro agulis, Inglismaa tondilossis ja Rootsi baaris, kaugetes ajastutes ja tundmatutel planeetidel.
Auhinnad, mis Indrek Hargla kirjandusvõistlusel juba on pälvinud, lubavad 30aastaselt juristiharidusega kirjanikult, kes alles kahe aasta eest lugejate ette astus, paljutki huvitavat oodata.

Sisukord:

1. Kõik võimalused maailmas
2. heeringakaupmees Hendriku mõrsja
3. Obernoni Apokrüüf
4. Sild üle vaevavete
5. Koobassaare heinaküün
6. Kliendi soov
7. Nad tulevad täna öösel! (1)
8. “Kuningas Christeri Mõõk” ja Ingrid
9. Rabaröövel
10. Meninos da rua
11. Nad tulevad täna öösel! (2)
12. Diplomitöö
13. Aleana
14. Excelsuse konkistadoorid

 

Raamatus on jutustused ja üks lühiromaan. Osad jutud on kohe algusest peale ulmelised.  Mõni jutt algab justkui tavaline jutustus ja siis lõpus on ootamatu pööre, mis kõik eelneva peapeale pöörab.  Hetkekski ei hakka igav ja iga loo lõpus on kahjutunne, et näh, nii lühike oligi….

Vägagi nauditav lugemine.

Indrek Hargla “Nad tulevad täna öösel!”

• Kirjastus: Kuldsulg
• Ilmumisaasta: 2000
• Lehekülgi: 294

 

 

Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Ta on kasutanud ka kirjanduslikke varjunimesid Andrei Golikov ja Marat Faizijev.

Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia “Õudne Eesti”. Hargla kasutab oma kirjutistes sageli õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub alternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud.

Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga keskajal Tallinnas elanud apteeker Melchior Wakenstedest.

Hargla teoseid on tõlgitud saksa, ungari, läti, soome ja prantsuse keelde. Aastatel 2012-2015 kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu, kust ta omal soovil välja astus.

Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina.

Teisi teoseid:

Romaanid

• “Baiita needus” (2001)
• “Palveränd uude maailma” (2003)
• “Vabaduse kõrgeim määr” (2003)
• “French ja Koulu” (2005)
• “French ja Koulu Tarbatus” (2007)
• “Frenchi ja Koulu reisid” (2009)
• “Süvahavva: esimene suvi” (2013)
• “Süvahavva: teine suvi” (2015)
• “Raudrästiku aeg” (2016)

Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast”

• “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011)
• “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010)
• “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011)
• “Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013)
• “Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika” (2014)

Kogumikud

• “Nad tulevad täna öösel!” (2000)
• “Pan Grpowski üheksa juhtumit” (2001)
• “Hathawareti teener” (2002)
• “Roos ja lumekristall” (2006)
• “Suudlevad vampiirid” (2011)

Näidendid

• “Andromeda saar”
• “Wabadusrist” (2013)
• “Testamenditäitjad” (2014)
• “Viimane mustpea” (2014)

33. Raamat, millest tehtud film jõuab kinodesse 2016

iga päev üks ja sama …
Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet. Ta teab, et hommikuti peatub rong ühes ja samas kohas punase signaaltule taga, kust avaneb vaade ridaelamute tagaõuedesse.
Rachelile hakkab juba näima, et ta tunneb inimesi, kes ühes sealses kodus elavad. Ta kutsub neid Jessiks ja Jasoniks. Nende elu – nagu Rachel seda näeb – on täiuslik. Kui ta vaid ise saaks nii õnnelik olla …
… kuni tänaseni
Ühel päeval näeb Rachel šokeerivat pilti. Rong peatub ainult minutiks, kuid sellest piisab. Nüüd muutub kõik. Rachelil on võimalik osa saada eludest, mida ta on seni eemalt jälginud. Nüüd selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis …

Nii depressiivne raamat. Algusest lõpuni. Ja samas on mingi pinge kogu aeg õhus.

Paula Hawkins “Tüdruk rongis”

• Kirjastus: Helios
• Ilmumisaasta: 2015
• Lehekülgi: 320

12.Raamat, mille pealkirjas on kuu või aastaaja nimetus

21. sajandi teine pool on kätte jõudnud. Vanemad inimesed mäletavad veel Berliini müüri langemist, ent juba on Euroopasse kerkinud uued müürid. Majanduskriisid ja gripipandeemia on toonud kaasa Euroopa Liidu lagunemise. Formaalselt kuuluvad sinna ainult Inglismaa, Hispaania, Belgia ja puhtalt kiusu pärast ka Poola. Riigipiiridel on taas kehtestatud passikontroll ja kinni tuleb pidada tollieeskirjadest. Igal aastal tekib tosinkond uut riiki ja riigikest, ent mitte kõik neist ei jää püsima. Eestlane Ruudi töötab ühes Krakówi restoranis kokana. Restorani omaniku nõbu elab väikeses naaberriigis, millega Poolal pole just parimad suhted ‒ viisa sinna on kallis ja seda tuleb oodata üle poole aasta. Nii pakubki Ruudi, et võib oma Eesti passiga hõlpsasti teisel pool piiri ära käia ja sugulasele sõnumi viia. Pärast esimest konspiratiivset käiku värvatakse Ruudi põrandaalusesse kulleriorganisatsiooni ja talle õpetatakse selgeks spionaaži põhitõed. Kullerite eesmärk on lihtne: piiridest hoolimata tuleb punktist A punkti B toimetada sõnum. Või saadetis. Vahel on saadetiseks inimene. Mida sagedasemaks muutuvad Ruudi käigud Euroopa eri riikidesse, nende seas ka Eestisse, seda vähem jääb aega kokkamiseks. Kui aga Ruudi operatsioonid järjest nurjuma kipuvad, süveneb temas kahtlus, et tegemist pole juhusega. Kellegi arvates teab Ruudi millestki liiga palju. Paraku ei oska ta ise arvata, mis see olla võiks. Edasi läheb lugu juba ulmelisemaks.

See raamat on mõeldud vist rohkem meestele. Kõik see spioonindus, kärts-mürts ja tapmine. Mitte mingisugust romantikat või “tilu-lilu”. Isegi korralik naistegelane puudub.

Kohati on raamat nii keeruliseks aetud erinevate ajalooliste sündmistega, et järg kipub käest mis on väljamõeldis ja mis mitte. Samuti on kuni viimase peatükini sisse toodud pidevalt uusi tegelasi ja see tekitab segadust, sest peab pidevalt meenutama, kes selle tegelasega on juba kohtumisi olnud või mitte. Raamatu sisu ja idee on tegelikult tohutult põnev. Lool oleks tohutult potentsiaali, aga kahjuks autor pole minu jaoks just kõige sujuvam sõnaseadja ja seetõttu on keerukas lugeda.

Dave Hutchinson “Euroopa sügis”  

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2015
• Lehekülgi: 296