Marco Viale “Siniste huntide linn”

TAGAKAANELT: Siniste huntide linnas elavad ainult sinised hundid. Nad on väga korralikud ja neile ei meeldi üllatused. Nad joovad sinistest tassidest ja kirjutavad siniste pliiatsitega. Igal hommikul tiriseb kõigis majades täpselt samal hetkel äratuskell. Ühel päeval aga ilmub linna punane hunt. Ta naeratab ja vilistab omaette. Midagi niisugust pole sinised hundid veel kunagi teinud ega näinud. Siniste huntide maailm pöördub pea peale.
“Siniste huntide linn” aitab aru saada, et me kõik oleme erinevad ja see just muudabki elu värviliseks.

Selle raamatu leidsin täitsa juhuslikult meie kooli 1. klassist. Olid nemad liitunud lugemisprojektiga Meie Väike Raamatukogu ja see oli üks projektiraamatutest. Mulle meeldis see raamat esimesest silmapilgust ja lugesin sealsamas ühe hingetõmbega läbi. Siniste huntide linnas elavad ainult sinised hundid. Nad on harjunud oma igapäevaelu rutiiniga ja teevad kõike alati ühtemoodi. Ühel päeval tuleb nende linna punane hunt, ta teeb kõike naeratades ja rõõmuga…… Sinised hundid on segaduses ja nende elu on peapeale pööratud, kuid peagi leiavad nad, et see mida punane hunt teeb, on täitsa tore. Nii vahva raamat ja jätab ruumi edasi mõtiskleda, kes järgmisena siniste huntide linna tuleb ja mida tema teeb…..

• Kirjastus: Päike ja Pilv
• Ilmumisaasta: 2021
• Lehekülgi: 32

Edward van de Vendel “Vali okaapi”

LVK 2020 teema nr 48 Raamat, mille eesti keelde tõlkija on saanud selle eest tõlkepreemia

Tagakaanelt:

Kas sinu lemmikloom ei olegi veel okaapi? Kuidas see võimalik on? Aa… sa pole seda raamatut veel lugenud. Selle asja ajame korda. Mis siis, et okaapisid sa Tallinna loomaaiast ei leia.

Kirjanik Edward van de Vendel (eesti lugeja teab tema raamatuid „Koer nimega Sam” ning „Sami saladused” ja kunstnik Martijn van der Linden on suured okaapisõbrad. Siin raamatus jutustavad nad sulle selle armsa, argliku looma kohta kõik. Näiteks päikesekiirtest tema taguotsal. Väikesest okaapititast Onist. Okaapitalitaja Robist. Ühest salapärasest okaapihäälitsusest.

Selles raamatus on kuhjaga teadmisi, lugusid, intervjuusid, joonistusi, pilte, luuletusi – ühesõnaga kõike okaapidest. Isegi kui sa pole ühtki okaapit veel oma ihusilmaga näinud, saab temast sinu uus lemmikloom!

Ega ma enne selle raamatu lugemist okaapidast midagi suurt teadnud. Olin kuulnud küll, et sellised loomad on olemas aga midagi rohkem küll mitte. Nüüd olen kohe palju targem. Raamat on väga armsalt kirja pandud ja loomadest tõeliselt nunnupallid tehtud. Kõik on väga positiivses võtmes kirjutatud, isegi kakakribulatest. Mina olen küll müüdud ja mul on tunne, et minu lemmikloom võiks küll nüüd okaapi olla 🙂

• Kirjastus: Päike ja Pilv
• Ilmumisaasta: 2018
• lehekülgi: 144

Louis Sachar “Augud”

LVK 2020 teema nr 3: Raamat sellest nimekirjast (BBC 100 raamatut, mida peaks elu jooksul lugema): https://www.listchallenges.com/bbc-100-books-to-read-before-death?

Tagakaanelt: 

“Augud” tegevus viib meid Rohelise Järve laagrisse, noorte paranduslikku kolooniasse, kus poisse mehistatakse sellega, et neid sunnitakse iga päev auke kaevama. Rohelise Järve laagris ei ole järve. Kuid seal on lugematu arv suuri auke. Valesüüdistustusega laagrisse sattunud Stanley Yelnats taipab, et laager ei ole mõeldud ainult poiste kasvatamiseks. Poisid kaevavad auke, sest Laagriülem otsib midagi. Kuid mis võib olla maetud ärakuivanud järve põhja? Stanley üritab tõde välja kaevata. See on kaasakiskuv, tõsine ja samas humoorikas lugu kuritööst, karistusest ja – lunastusest. 

 

See raamat on südantlõhestavalt kurb ja paneb hingest kaasa elama poistele, kes lõõskava päisese all peavad kaevama auke, et end nö parandada. Tegelikult otsib laagriülem midagi.

Raamat, mis räägib saatusest ja needusest, mis võib su saatust muuta.  Raamatu lõpuks saavad kõik niidid omavahel seose

• Kirjastus: Draakon ja Kuu
• Ilmumisaasta: 2005
• lehekülgi: 240

 

17. Raamat selle maa autorilt, mida viimati külastasid Martiņš Zutis “Ärajäänud avastus”

TAGAKAANELT:

Kuulus loodusteadlane Karl Darvin näeb oma koduaias lumel tundmatu olendi jälgi. Kui Karl püüab leida jälgede tekitajat, avastab ta üllatunult, et nende hulk üha kasvab…

2015. aastal sai raamat rahvusvahelise Jānis Baltvilksi preemia parima lastekirjandusdebüüdi ning kirjandusliku loovuse eest. 2016. aastal lisati see kataloogi White Ravens.

Olen liitunud oma 1. klassi õpilastega kirjastuse Päike ja Pilv  lugemisprojektiga. See on üks raamat sellest projektist. Ja ühtlasi on ka Läti viimane riik, mida olen külastanud.

Raamat ise on vahva. Lastele väga meeldis ja no see professor oli selles loos ikka täitsa topakas küll 🙂

• Kirjastus: Päike ja Pilv
• Ilmumisaasta: 2018
• lehekülgi: 32

 

Kathleen Glasgow “Katkine tüdruk”

Tagakaanelt:

Charlotte Davis on katki. Seitsmeteistaastaselt on ta juba kaotanud rohkem kui enamik inimesi terve elu jooksul. Aga ta on õppinud unustama. Klaaspurgi killud lõikavad sügavale ja valu uhab kurbuse minema, kuni järele jääb ainult rahu. Ei pea mõtlema isale ja jõele. Parimale sõbrannale, kes on igaveseks kadunud. Ega emale, kel pole enam midagi anda.
Iga uus arm teeb Charlie südant veidike kõvemaks, aga see valutab ikka hirmsasti. Valutab nii väga, et ta enam ei hooli, ja vahel peabki niimoodi minema, enne kui kuristiku servalt leitakse tagasitee.

Raamat mis on samal ajal kütkestav ja õõvastav. Ma ei kujuta ette seda valu, mida saab leevendada endale haiget tehes. Meeletu valu ja lootus üheskoos. Ma tõesti tundsin kaasa peategelasele, kui ta  langes must auku ja lootsin koos temaga, kui tal natuke paremad ajad olid.

• Kirjastus: Päikese Kirjastus
• Ilmumisaasta: 2017
• lehekülgi: 397

 

Sarah Crossan “Õun ja vihm”

Tagakaanelt:

Kui Apple’i ema pärast üheteistaastast äraolekut naaseb, tunneb Apple end jälle terviklikuna. Lõpuks ometi saab ta vastuse teda aastaid vaevanud küsimusele, miks ema üldse ära läks. Ja nüüd on tal ka keegi, kes teismelist mõistab, mitte nii nagu Memm. Kuid täpselt nagu ema lahkumisel tormisel jõuluõhtul, on ka tema tagasitulekul mõru mekk juures ja peagi ei saa Apple enam arugi, kes tegelikult kelle eest hoolitseb. Alles siis, kui Apple kohtub inimesega, kes on veel suuremas segaduses kui ta ise, hakkab ta nägema asju nii, nagu need päriselt on. 
See on lugu kurbadest lõppudest ja õnnelikest algustest. Lugu, mis aitab mõista, kes on tegelikult tõeliselt olulised. 

Minu esimene mõte oli seda raamatut lugedes, et miks ometi on tõlgitud raamatu pealkirjas peategelaste nimed. Mida see tähendab? Kui raamatus on õed, kelle nimed on Apple ja Rain siis miks ometi kaanel on nimed tõlgitult? Ma muidugi ei tea, ehk on see mingi sõnademäng, kuid kindel on see, et ei vihmast ega õuntest raamatu juttu küll pole.

Raamatu sisu on kurb ja valus.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2018
• Lehekülgi: 272