2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia.

Politseinik Harry Hole saadetakse Sydneyssse, et ta aitaks Austraalia politseid noore Norra naise nahkhiirmeesmõrva uurimise juures. Oma teekonnal Sydney valgustkartvates piirkondades kohtub ta prostituutide ja kupeldajate, transvestiitide, klounide ja diileritega. Ja mõne Austraalia põliselanikuga. Harry Hole on sõitnud Norrast nii kaugele, kui üldse sõita saab, juhtum on keeruline ning ööpimeduses mõrvarit jahtides tuleb tal navigeerida üksnes nõrga kaja abil.

Neid riike kus tahaks ära käia on palju. Mulle tundub Austraalia niivõrd teistsugune maa, et seal võiks küll korra ära käia ja koaalasid silitada 😀

Selle raamatuga tegin algust juba 27. detsembril, siis aga vaatasin, et nii ilus ilma ja läksin aiast hoopis vanu vaarikavarsi ära lõikama. Vaarikapuhmas ragistades õnnestus mul saada vaarikavarrega silma ja seejärel kraapsu silmamunale…. Kiirabis määrati antibiootikumide kuur silmale ja nii pidin silma hoopis puhkama ja lugemine jäi soiku.

Nüüd siis on raamat ikkagi lõpule saanud ja sobitub väljakutse 2. teema alla. See on Harry Hole esimene juhtum ja annab hea ülevaate miks ta on selline inimene nagu on. Esimene pool raamatust oli minu jaoks kohmakas ja laialivalguv. Siis äkki oleks kirjanik nagu oma stiili leidnud ja läks väga ladusaks. Ja nagu teisteski osades olin ma mõrvari ära arvamise osas täitsa valel teel.

Jo Nesbø “Nahkhiirmees” (Harry Hole #1)

  • kirjastus: Varrak
  • ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 336

 

23. Viimase viie aasta jooksul ilmunud Nobeli laureaadi raamat

Romaani minategelase, noore tudengi Pareliuse päeviku lehekülgedel kirjeldab autor värvikalt elu Põhja-Norra linnakeses 19. sajandil, inimestevahelisi suhteid, ajendeid, mis tõukavad inimest tegutsema üht- ja teistmoodi, tolleaegseid kombeid ja elukorraldust, suhtestumist mere ja karmi loodusega. Ent ennekõike on see armastuse lugu. Romaani tõeline peategelane ongi armastus – see mitmenäoline tunne, mille äraleierdatud ja ettearvamatuid külgi Hamsun inimhingede suurepärase tundjana haaravalt avab.

Kui ma seda alguses lugema hakkasin, ei avaldanud see raamat kohe mitte mingisugust muljet. Poolikud mõtted, kehv jutustamisoskus, imelik stiil jne. Veelgi enam oli imelik raamatu peategelane, kelleks polnud mitte Rosa, vaid üks kleenuke üliõpilane. See raamat räägibki selle üliõpilase aastast ühes Norra sadamakülakeses, kus on omad intriigid ja saladused. Raamatu lõpupoole harjusin kirjaniku stiiliga, kuid lugu ise ei muutunud sellest paremaks. Polnud mingi punnitamine, aga midagi vaimustavat ka mitte.

  • Sari: Nobeli laureaatrosa
  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2016
  • Lehekülgi: 192

 

KNUT HAMSUN (kodanikunimi Knud Pedersen)

(4. august 1859 – 19. veebruar 1952)

sündis Kesk-Norras Vågå vallas  vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882–1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.

Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga “Nälg”. Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost “Victoria”. Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama.

Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos “Maa õnnistus”, mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna.

Kahe maailmasõja vahel elas Hamsun kurdiks jäänuna eraklikku elu.

Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis. Temalt mõisteti välja 325 000 krooni Nasjonal Samlingisse kuulumise eest, kuid vabastati muudest süüdistustest, sest valitsuse korraldusel diagnoosisid psühhiaatrid tal vaimsete võimete püsiva kahjustuse. Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ja sealt Landviki vanadekodusse. Nii tema kuulumises Nasjonal Samlingisse kui ka vaimsete võimete languses on hiljem kaheldud.

Teisi raamatuid Hamsuni sulest:

  • Kuningriigi väravatel. Näitemäng viies vaatuses”
  • “Nälg”.hamsun
  • “Sügistähtede all”
  • “Paan”
  • “Viktoria. Ühe armastuse ajalugu”.
  • “Müsteeriumid”
  • “Tuisupea” I-II.
  • “Viimne rõõm”.
  • “Benoni”
  • “Hulkurid” I-III.
  • “Rosa”
  • “Maa õnnistus”
  • “Naised kaevul”
  • “Aja lapsed”
  • “August”
  • “Segelfossi alevik”
  • “Viimne peatükk”
  • “Rohtunud radadel”

14. Eraordselt halva kaanekujundusega raamat

Oli kord üks kaunis printsess, kes elas lossis, mida ümbritses tohutu aed imekaunite rooside ja orhideedega. See on aga hoopis üks teine lugu.Käesolev, seevastu, räägib puuksutamisest. Mitte sellistest hiilivatest puuksudest, mida sa loodad, et keegi ei märka. Oh ei! Siin tuleb juttu kahuripaukudest, puuksudest, mis kõrvetavad pükstesse augu ning lennutavad väikesed poisid kosmosesse ja tagasi. Peale selle tuleb raamatus natuke juttu kurjadest kaksikutest, Mongoolia vesirottidest, pikkadest karamellipudingutest ja veel pikematest kägistajamadudest. Aga kõige põhjalikumalt käsitleb raamat seda, mis juhtub siis, kui tibatilluke punapäine poiss Bulle kolib Kanonveieni tänavale ning kohtab Liset ja peaaegu pöörast professorit ühel päikesepaistelisel päeval veidi enne 17. maid. Lugu sõpruse puuksutamise tõelisest väärtusest.

Mulle on see raamat juba ammu raamatupoest silma jäänud. Olen mõelnud: no milleks nii nõme kaanepilt… Keda see lugema kutsub? Ainus ahvatlev asi seal kaanel on autori nimi. Lugema hakates oli pisike lootus, et äkki on tohutult naljakas. Minu jaoks ei olnud. Veel häiris mind, et lehekülgede paremad servad pole joondatud.

Raamat räägib kahest lapsest ja ühest leiutajast kes elavad samal tupiktänaval. Nad sõbrunevad ja hakkavad koos katsetama ja turustama Doktori uusimat leiutist, puuksupulbrit. Olukord läheb aga peagi pööraseks ja pulbri vastu hakkab huvi tundma isekas naaber oma mitte kõige sõbralikumate poegadega. Õnneks on lapsed tohutult leidlikud ja kriitilised olukorrad lahenevad.

Minu jaoks selline harju keskmine lasteraamat. Võib-olla aga olid hoopis mu ootused liiga kõrged. Jo Nesbo täiskasvanute raamatuid on ju lihtsalt super 🙂

 

Jo Nesbø “Doktor Proktori puuksupulber”

  • Sari: Doktor Proktor
  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2013/2015
  • Lehekülgi: 224

dr. proktor

42. Raamat, mis mul kodus on olemas, aga mida ma pole veel lugenud.

Romaani tegevus toimub president Bill Clintoni visiidi ajal Norrasse. Harry Hole, kes kuulub julgeolekumeeskonda, märkab turvaalal relvastatud meest. Ta otsustab tegutseda ning saab oma otsustavuse eest ametikõrgendust. Uuel ametikohal satuvad ta kätte paberid, mis puudutavad haruldase ja palgamõrtsukate seas hinnatud relva salakaubavedu. Samasuguse relvaga on omakorda seotud hiljuti toimunud mõrv ning Harry tähelepanu paelub neonatside tegevus Norras. Sealt omakorda viivad seosed Teise maailmasõja aegadesse ning võib öelda, et “Punarind” pole mitte üksnes kriminaalromaan, vaid ka sõjaromaan.

Mulle muidu üldse kohe ei meeldi sõjast lugeda. Oma liialt hea fantaasiaga hakkan kohe kõike seda inimkonna häda ja viletsust liigagi hästi ette kujutama ja lihtsalt ei suuda edasi lugeda…. Aga Nesbo on kirjutanud sõjast hoopis huvitavalt ja sõjakirjeldust kui sellist on väga vähe. Jällegi minu meelest suurepärane lugemine.

Ainus asi mis mind raamatu juures häiris oli selle köide. No kohe kuidagi ei seisnud raamat lahti oli tihke ja jonnakas ja pidi kogu aeg jõuga lahti hoidma. Ei aidanud ka väheke väänamist. Väga tüütu.

Jo Nesbo “Punarind” (Harry Hole #3)

  • Kirjastus: Varrak
  • Sari: Eesti Päevalehe Maailma krimiklassika
  • Ilmumisaasta: 2013
  • Lehekülgi: 430

punarind

 

13. Raamat, mille tegevus toimub mõnes teises riigis

On novembrikuu. Esimene lumi on just maha tulnud. Väike Jonas ärkab keset ööd ja märkab, et ema on kadunud. Ta on üksi kodus. Akna taga näeb ta aga lumememme, millel on kaelas ema roosa lemmiksall. Harry Hole, Oslo mõrvarühma ettearvamatu vaneminspektor, kes on saanud endale kauni uue abilise Katrine Bratti, asub asja uurima. Kui kaob teinegi naine, selgub sünge tõde, et sarnastel asjaoludel – kohe pärast esimese lume saabumist – on aastate jooksul arvukalt abielunaisi ja emasid kadunud. Algab jaht sarimõrvarile, kelle jäljed viivad minevikku ja Bergenisse. Aga Harry ei suuda kuidagi vabaneda tundest, et keegi on talle väga lähedale pugenud ja temaga kassi-hiirt mängib.

No on alles mees see Jo Nesbo. Oskab nii põnevalt kirjutada, et raamat hakkab vedama kohe algusest ja hiljem on väga raske ära panna. Ma ei saa öelda, et ma eriti krimkade austaja olen, aga no need Nesbo teoseid lihtsalt peab ju lugema….

Jo Nesbø “Lumememm”

  • Sari: Harry Hole # 7
  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2012
  • Lehekülgi: 424

lumememm1

1. Raamat, mis on paksem kui 500 lk.

Raamatuks, kus on rohkem kui 500 lk., osutus Jo Nesbø “Soomussüda”. Seda kirjanikku polnud ma varem lugenud (sest ei ole eriline krimkade austaja) ja seetõttu polnud mul aimugi, et “Soomussüda” on justkui järg eelnevalt ilmunud raamatule “Lumememm”. Kuigi jutu sees on palju vihjeid miskile eelnevale juhtumile sarimõrvariga nimega lumememm, ei sega see tegelikult üldse lugemist ja raamatu sisu mõistmist.

Raamat on trükitud väga pisikeses kirjas ja selle lõpuni lugemine võttis ikka omajagu aega, aga iga hetk selle raamatu seltsis on seda väärt. Pean vaid ühinema teiste Jo Nesbø kiitjatega ja kindlasti loen veel mõne tema raamatu 🙂

Raamat räägib Norra parimast kriminaaluurijast Harry Holest, kes oma elu madalseisus on pagenud Hongkongi. Ta tuuakse tagasi oma koduriiki appi keerulist sarimõrvajuhtumit lahendama, millega Harry ka edukalt hakkama saab.

Jo Nesbø “Soomussüda” (Harry Hole #8)

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 576

soomussüda