Maja Lunde “Lumeõde”, “Päikesevalvaja”

LVK 2021 teema nr 48: Jõuluteemaline raamat (tegevus ei pea toimuma jõulude ajal)

“LUMEÕDE”

TAGAKAANELT: Varsti on jõuluõhtu, mis on ka Juliani sünnipäev. Tavaliselt on see aasta parim päev, mil jõulupuu on ehitud ja küünlad süüdatud, õhus on mandariinide ja piparkookide lõhn ja kaminas praksub tuli. Aga sel aastal on kõik teisiti ja Julian mõtleb, et jõulud on lihtsalt ära jäetud…
Ühel päeval kohtab Julian elurõõmsat Hedvigit. Tüdruk meenutab talle, kui ilusad pühad võivad olla ja Julian hakkab uskuma, et jõulud võivad siiski tulla.
Aga majas, milles Hedvig elab, on midagi müstilist…
Kes on see kummaline vanamees, kes pidevalt välja ilmub?
Ja mis see on, mida Hedvig varjab?
See 24-osaline jõulujutustus võlub esile maagilise meeleolu igas vanuses jõuluarmastaja jaoks.
„Mesilaste ajaloo“ autor Maja Lunde ja auhinnatud illustraator Lisa Aisato on loonud unustamatu jutustuse, mis kulgeb läbi 24 peatüki.
Särav ja kohati kurb, pikitud pisukese müsteeriumiga, sisaldades palju lund ja üllatusi – see silmatorkav värviliste illustratsioonidega raamat võib olla kaaslaseks peatükk haaval jõule oodates, mille lugemisest saab tekkida pühadetraditsioon.

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 192
  • Illustraator: Lisa Aisato

LVK 2021 teema nr 9: Raamat võrratute illustratsioonidega 

“PÄIKESEVALVAJA”

TAGAKAANELT: Lilli ei ole enam laps, aga ta pole ka veel teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see on kogu aeg olnud. Lillil on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik…

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik Lilli ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt tumedate puutüvede vahelt leiab ta teistsuguse, õitseva maailma. Sealt algab suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

Aastaaegade kvartett, mis algas talveraamatuga “Lumeõde”, on nüüd jõudnud uue iseseisva jutustusega kevadesse. “Päikesevalvaja” on suurejooneline lugu nii väikestele kui ka suurtele, teos, mille ümber võib koguneda terve pere.

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 208
  • Illustraator: Lisa Aisato

Need raamatud on lihtsalt võrratud. Mul on nüüd üks lemmikillustraator juures. Nii imeilusad pildid ilmestavad mõlemat raamatut. Aga ka jutud ise on võrratud. Nii ilusasti on kirjutatud väga rasketest teemadest.

Lumeões on peategelaseks Julian, kes armastab jõule. Tema jaoks on jõulud kakao ja piparkoogilõhnad ja küünlajalg nelja lilla küünlaga. Sel aastal ta ei tunne jõuluootust oma kodus. Suvel suri tema vanem õde ja peale seda on kõik justkui värvi kaotanud, ka tema vanemad justkui äravahetatud. Ühel päeval kohtub ta Hedvigiga. Hedvig on nii rõõmus ja särav. Ta aitab Julianil leida enda sees rõõmu, kuid tüdrukul on saladus, mida ta ei taha Julianiga jagada.

Päikesevalvaja on Imeilus hinge puudutav lugu. Lilli oli vaid aastane tüdruk, kui maailmast kadus päike. Peale seda päeva oli kõik hall ja vihmane. Kõik kaotas justkui värvi. Ka inimesed olid masendunud ja räbalais. Lilli ainuke pereliige on vanaisa, kes kasvatab oma kasvuhoones kogu külale juurvilju ja marju. Iga kolme päeva tagant toob ta külla korvitäie kõige paremaid ja värskemaid aiasaaduseid. Vanaisal on aga tingimus, mitte keegi ei tohi tema kasvuhoonesse siseneda. Ühel päeval aga viib Lilli vanaisale maha unustatud leivaviilu kasvuhoonesse järele ja näeb seal vanaisa saladust. Kõik taimed on kidurad ja õrnad. Viljad kipras ja kehvakesed. Vanaisa ei palu nähtut unustada, kuid palub, et tüdruk ei räägiks sellest kellelegi. Nähtu aga äratab tüdrukus uudishimu. Kust küll tulevad need maitsvad aiasaadused?

Mõlema raamatu puhul on pildid suurepäraseks täienduseks jutule.

LVK teema nr 42. Raamat, mille kaanel on kirjas sõna “põnevik” Jørn Lier Horst “Koopamees”

Tagakaanelt: koopamees

Sel korral saabub surm Wistingu enda naabruskonda.
Vaid kolm maja William Wistingu kodust edasi on üks mees neli kuud surnuna virvendava teleri ees istunud. Mitte miski ei viita sellele, et Viggo Hanseni surma taga võinuks olla midagi kriminaalset. Kuigi ta oli elanud teiste hulgas, polnud keegi talle tähelepanu pööranud. Tema surm ei too ajalehtedesse ainsatki pealkirja, kuid miski äratab selles juhtumis Wistingu ajakirjanikust tütar Lines uudishimu. Ta plaanib täiesti tundmatust inimesest kirjutada liigutava portreeloo.
Peagi saab politsei teate uuest surmajuhtumist. Raiealalt leitakse pikaaegse väljas lamamise tunnustega tundmatu mehe surnukeha. Kõmulisest leiust saab alguse üks suurim inimjaht Norra kriminaalajaloos.

Mina pole enne William Wistingu lugusid lugenud. Selgus, et “Koopamees” on selle sarja 9. raamat. See, et ma eelnevaid osasid lugenud ei ole, ei seganud kuidagi. Kuid ilmselt on eesnevates osades tegelasi rohkem lahti kirjutatud. Praegune raamat jättis lugedes mulje, nagu peaks olema kõigi uurimismeeskonna liikmete ja Wistingu tütrega tuttav. Hoolimata sellest oli see  konkreetne lugu igati mõistetav. Lugu kerib vaikselt pinget ja lõpplahendus on ootamatu. Mina jõudsin vahepeal kõiki kahtlustada ja õiget ikka ära ei arvanud 🙂

  • Kirjastus:  Eesti Raamat
  • ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 256

Bobbie Peers “Krüptoportaal”

„Lüriidiumivarga“ William Wenton on tagasi!krüptoportaal

William läheb tagasi Posthumaansete Uuringute Instituuti. Kuid seal on kõik muutunud: kehtib liikumiskeeld ja kõikjal on vahid. Juhtuma hakkab salapäraseid asju. Mis põhjustab Williami jubedaid haigushooge? Kes on see kummaline olend, kes temaga ühendust püüab saada?

Kõik see juhatab krüptoportaalini. Aga mis see veel on?

Williami seiklused lähevad veelgi peadpööritavamaks. Ta küll naaseb oma koju, kuid peagi ilmub tema ellu salapärane “vaim”, kelle eest ta põgeneb instituuti. Seal aga ei tea William enam, keda ta usaldama peaks ja kus on tõde. Väga tempokas ja põnev raamat.

Bobbie Peers “Krüptoportaal” (William Wenton #2)

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 224

Bobbie Peers “Lüriidiumivaras”

Saage tuttavaks: William Wenton – maailma parim koodimurdja!lüriidium
Ainult et ise ta seda veel ei tea …
11-aastane William on alati teada tahtnud, miks ta pereliikmetel on varjunimed. Ja miks ta vanaisa kaheksa aasta eest jäljetult kadus. Ent alles siis, kui William lahendab Võimatuse ehk maailma kõige keerulisema koodi, hakkab ta taipama, et on tõsises ohus. Ja et tal tuleb kiiremas korras vanaisa üles otsida.
“Lüriidiumivaras” on eesti keelde tõlgitud norra keelest. Norra lapsed valisid raamatu 2016. aastal nende lemmikraamatuks.
Bobbie Peers (s. 1974) on varasemalt olnud filmirežissöör ja stsenarist. Tema 2015. aastal ilmunud debüüt „Lüriidiumivaras“ sai kohe laste lemmikuks üle kogu maailma. See on esimene osa William Wentoni seiklusraamatute sarjas, teine osa kannab pealkirja „Krüptoportaal“, kus Williami seiklused lüriidiumi ja koodimurdmistega jätkuvad.
 

Oi-oi kui põnev lugemine see oli. Põhimõtteliselt ei saanudki enne käest ära panna, kui raamat läbi loetud sai. Väga kaasakiskuv. Ootamatud pööreded tegevustes. Ahh kuis saaks juba järgmise osa kallale asuda 🙂

 Bobbie Peers “Lüriidiumivaras” (William Wenton #1)

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi:  208

37. Raamat, mille tegevus toimub mõnes suurlinnas. Jo Nesbø “Vereteemandid”

Suvepuhkusteaegset Oslot on tabanud kuumalaine. Vår Frelsersi surnuaia lähistel hakkab vereteemandidühe kortermaja köögilagi tilkuma. Pliidil keevasse vette ilmuvad pisitillukesed tumedad klombid. Samal ajal on politseiuurija Harry Hole oma kodus purjus ja maha jäetud ning kuu aja pärast töötu. Tema ennastsalgavad katsed paljastada kolleeg Tom Waaleri tegelik pale on lõplikult luhtunud, ta on reetnud nii iseenda kui ka kõik lähedased inimesed. Läbi peatäie ähma kuuleb ta lõpuks telefonihelinat. See on ülemus, kes teatab toimunud veretööst. Tapetud on naine, kelle otsmikul on kuulihaav ja vasakult käelt puudub nimetissõrm. See on Harry Hole viimane juhtum, mis tal tuleb lahendada koos Tom Waaleriga.

Raamatu tegevus toimub Oslos. Järjekordne Harry Hole juhtum, kus alkohoolikust põhja käinud uurija lahendab sarimõrvari mõistatuse. Samuti saab lahenduse tema ja Tom Waaleri  konflikt.

  • Sarja mitmes: 5
  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Lehekülgi: 350

Thorbjørn Egner “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”

Ühes väga omapärases linnas nimega Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, kardemoni-linna-rahvas-ja-röövlidKamomilla, Tommy ja heasüdamlik kordnik Bastian. Ametimeestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi.

Linna taga vanas majas elavad aga kolm heasüdamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Jonatan.

Klassikaline lugu mida ilmselt kõik teavad.

  • Kirjastus:Varrak
  • Ilmumisaasta: 1996
  • Lehekülgi: 139

Marit Nicolaysen “Sven ja Rott suvelaagris”

On suvi ja 9-aastane Sven peab minema laagrisse. Esialgu tundub talle see mõte svenhirmuäratav. Sven võtab põues kaasa oma lemmiklooma rott Halvorseni, kellest ei tohi keegi mitte midagi teada. Ühel hetkel on aga Halvorsen kadunud ja ilmub välja alles tüdrukute magamistoas…
Lugu on hoogne ja humoorikas. Laagrielu on lõbus: süüakse suhkruga pannkooke, sulistatakse jääkülmas merevees, korraldatakse jalgpallimatše. Kuid seal on ka poiss, kellele meeldib teisi kiusata. Sven, kes esmapilgul tundub tagasihoidlik ja arglikki, osutub talle vapraks vastaseks.
Norra kirjanik Marit Nicolaysen (1953) on kirjutanud lastele viisteist raamatut Svenist ja tema rotist. Raamatud on Norras populaarsed, nende põhjal on valminud ka kaks mängufilmi. Sveni-lugusid on tõlgitud mitmesse Euroopa keelde.
Pildid on joonistanud tunnustatud Norra graafik ja illustraator Per Dybvig (1964). Tema vaba, mänguline ja natuke metsik joonistusstiil haakub tekstiga suurepäraselt.

Kes paneb rotile nimeks HALVORSEN?  No igatahes vahva lugemine. Eriti meeldis, et Rott sai omale toreda sabakatte.

  • Kirjastus: Avita
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 102

28. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast „Põhjamaade romaan“. Jon Fosse “Triloogia”

„Triloogia” koosneb kolmest üksteisel põhinevast lühiromaanist. „Unetu” jutustab kahest triloonoorest inimesest, Aslest ja Alidast, kes kiinduvad teineteisesse juba esimesel kohtumisel ja kasvavad lahutamatult kokku. Ent eelnevate kohutavate sündmuste vari mõjutab edaspidi pöördumatult nende saatust. „Olavi unenäod” jätkab Asle ja Alida lugu, ent nüüd kannavad nad nimesid Olav ja Åsta. „Õhtuväsimus” on vana naise, Alida tagasivaade elule. Müstiline ja tõlgendusterohke. Hümn Armastusele.
Fosse kirjutamise stiili iseloomustavad sõna- ja lausekordused, mis annavad tekstile oma rütmi. Vaatamata minimalistlikule keelele on tekstil võimas tundelaeng, mis loob lugedes erilise, fosseliku seisundi. Väheste vahenditega suudab ta öelda mõtlemapanevalt palju.
Romaanides vahetuvad tegelikkus ja unenäod, elu ja surm, esineb mõttelisi rännakuid ajas ja ruumis, metafüüsilist dimensiooni, piibellikku allusiooni. Neis on juttu igikestvast armastusest, halastusest ja leppimatusest. Fosse kirjutab elu mitmekihilisusest, sellest, mis jääb inimese sünni ja surma vahele, kirjutab üksindusest ja igatsusest, kannatusest ja kaotusvalust, aga ka usust, lootusest ja armastusest.

Jon Fosse (1959) on Norra kirjanik ja dramaturg, enim mängitud kaasaja autoreid maailmas. Viimastel aastatel on ta pühendunud luule ja proosateoste kirjutamisele. Fosse arvukate kirjandus- ja teatriauhindade seast võib leida Põhjamaade teatriliidu dramaturgiaauhinna, Skandinaavia rahvusteatrite auhinna, Rootsi Akadeemia Põhjamaade auhinna, Rahvusvahelise Ibseni auhinna. „Triloogia” eest pälvis ta Põhjamaade kõige esinduslikuma – Põhjamaade Nõukogu 2015. aasta kirjandusauhinna. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Pelgupaik” (2001) ja „See on Ales” (2008).

Väga veider raamat. Meeletult kordusi ning mitte ühtegi lauselõpumärki ja jutumärki. Õigupoolest ongi seal vaid komad ja suured algustähed. Väga veider lugeda, nagu loeks kellegi sonimist või vanaiminese sisekõnet. Samas pean tunnistama, et harjusin selle stiiliga kiiresti.  Lugu ise on põnev ja kurb.

Jon Fosse “Triloogia”

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 160

25. Sinu lemmikkirjaniku raamat, mida sa veel lugenud ei ole.

Sügis on käes.
Ühes Oslo kesklinna pangakontoris on juhatajal aega kakskümmend viis sekundit, et muretutühjendada sularahaautomaat. Tal kulub kolmkümmend üks sekundit. Röövel näitab turvakaamerasse kuut sõrme ja laseb maha naise, kelle on pantvangina sihikule võtnud.
Vaneminspektor Harry Hole ärkab oma korteris, täielikus teadmatuses viimase öö sündmuste kohta, meeles vaid see, et oli kutsutud õhtust sööma oma kunagise armukese juurde, kes pakkus tšillirooga ja näitas valmimisjärgus kunstiteost, mille naine oli ristinud Nemesiseks.
Oma kodust leitakse surnult naisterahvas, kes näib olevat teinud enesetapu. Surnukehal puuduvad vägivalla tunnused ja relval on vaid ühed sõrmejäljed. Juhtum näib olevat lahendatud. Ent kohale satub ka Harry Hole. Ta on eelmisel õhtul samas toas õhtust söönud, ja nüüd on Anna, mustlasverd kunstnik, surnud.
Sügis on alles alanud.

Mul pole ühte konkreetset lemmikkirjanikku. Selle eest meeldivad mulle paljud erinevad kirjanikud. Ja sageli on nii, et ühe kirjaniku üks raamat meeldib, teine aga hoopiski mitte.  Seekord valisin ühe kirjaniku, kelle raamatuid ma ära ei põlga ja meeleldi loen. Isegi julgen soovitada 🙂

See on Harry Hole 4. juhtum. Tegevus toimub kõledal sügisel Oslos.  Seekord uurib Harry kahte erinevat mõrvajuhtumit paralleelselt. Üks juhtum on tema endaga isiklikult seotud, lausa niivõrd, et tekib kahtlus, kas mitte uurija ise pole oma endist tüdruksõpra tapnud. Teine on räige röövmõrv pangas. Nagu ikka ei arvanud ma ära, kes on mõrvar ja miks need olid toime pandud. Vahepeal olin üsna veendunud, et kõik ongi juba selga, aga no ei… ikka oskas autor mingi keeru veelkord sisse keerata ja kõik pea peale pöörata 🙂 Mulle meeldis see raamat väga.

Jo Nesbø “Muretu”  (Harry Hole #4)

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2010
  • lehekülgi: 406

 

24. Raamat, mida tahad väga lugeda, aga mis ei lähe ühegi väljakutse teema alla.

Ühest Bangkoki bordellist leitakse mõrvatud Norra suursaadik ja et skandaali ära hoida, prussakadsepitsetakse Oslo võimukoridorides valmis plaan, kuidas olukorda siluda. Politseinik Harry Hole istub purjuspäi lennukisse, et siirduda asja uurima, ja jalutab peagi ringi Bangkoki tänavatel, kus leidub oopiumiurkaid, templeid, lapsprostituute ja erootikabaare. Õige varsti avastab Harry Hole, et asi on enamas kui mõrvas: seina tagant kostab krabinat. Seal on midagi, mis ei kannata päevavalgust.

Ma loen sel aastal nimekirja järgi raamatuid (mitte segamini teemasid), siis ei hakanud üldse uurimagi, mis teemad eespool tulevad ja kas kusagile see raamat ka sobituma hakkab, võtsin lihtsalt oma goodreadsi “to-read” listist ühe raamatu.

Seekord tegu Harry Hole teise juhtumiga, kus ta saadetakse Bangoki uurima Norra suursaadiku mõrva. Üsna pea selgub, et tegelikult keegi et tahagi, et midagi uuritakse ja just seepärast ongi Taisse saadetud alkoholilembene uurija. Hole võtab end kokku ja loobub alkoholist. Talle saab selgeks Tai pornotööstuse mastaapsus ja õõvastuvus.  Üha sügavamalt kaevates, tuleb muudkui uusi leide mõrvaloos.

Selles raamatus pole õõvastav mitte mõrvalugu, vaid hoopis inimkaubandus. Vähemalt minu jaoks.

Jo Nesbø “Prussakad” (Harry Hole #2)

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 328