Nancy Springer “Enola Holmes: kadunud markii juhtum”

TAGAKAANELT: Kui Enola Holmes, kuulsa detektiivi Sherlock Holmesi 14aastane õde, avastab oma sünnipäeva hommikul, et ta ema on jäljetult kadunud. Talle on selge, et vaid tema üksi suudab ema kadumise saladuse lahendada. Ta riietab end leinavaks leseks ning võtab suuna Londonile, et ema asukohta kindlaks teha – ja päästa end rangest tütarlastekoolist, kuhu teine tema vendadest – valitsusametnikust Mycroft – on otsustanud ta pista. Nutikas ja kartmatu, ei suuda Enola siiski ette näha, millistesse ettenägematutesse seiklustesse ta satub, kui komistab oma retkel juhtumisi kamba bandiitide otsa, kes on röövinud Basilwetheri noore markii, ja avastab end lõpuks keset Briti aristokraatia tippudeni ulatuvat vandenõu … Kas ta suudab pageda verejanuliste bandiitide käest, kaitsta markiid, varjata end oma geniaalse venna detektiivioskuste eest ja lahendada samal ajal see kõige olulisem – leida mahajäänud saladuste ja vihjete abil ema?

Raamatu kaant vaadates ei saagi aru, kas film/sari on tehtud raamatu põhjal või vastupidi. Igatahes mina polnud küll enne kuulnudki kellestki Enola Holmes’ist, kuulsa Sherlock Holmesi nooremast õest. Tuleb välja, et see 14 aastane õde on küll korraliku daamiliku hariduseta, kuid siiski terava taibuga. Nimelt ei meeldi talle korsetid ja ta eelistab kihutada jalgrattaga külavahel, seelik üle põlve, selle asemel, et olla kenasti kaunis kleidis ja teha daamilikke tegevusi. Enola 14-sünnipäeval kaob tema ema. Appi tulevad Enola vennad Sherlock ja Mycroft, kes pole oma kodukohas käinud peale isa surma üle 10 aasta tagasi. Paraku ei anna vendade esmased pingutused tulemusi ja ema otsimise asemel püüavad nad isakodu korrastada ja tüdrukut korralikku tütarlastekooli paigutada. Enolale asjade selline käik ei meeldi ja ta haarab ohjad enda kätte. Enola otsustab minna Londonisse ema otsima. Poolel teel satub ta linnakesse, kus on suur segadus seoses kaotsi läinud markiiga. Ja kuigi Enola püüab hoida madalat profiili ja mitte silma paista, satub ta ometi sündmuste keskmesse.

Mulle jättis see raamat tegelikult üsna hea mulje. Selline mõnusa huumoriga kirjutatud noorte põnevuslugu.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 176

Kerstin Gier triloogia Rubiinpunane

“Rubiinpunane”

LVK 2021 teema nr 47 Raamat, mille tegevus toimub kahes ajas

TAGAKAANELT: 16-aastane Gwendolyn teab, et mõnel tema suguvõsast on iseäralikud võimed, kuid ta elab teadmises, et imepärase geeni kandja on kaunis nõbu Charlotte, mitte tema. Gwendolyn tunneb end aeg-ajalt siiski kuidagi iseäralikult ning satub ühel päeval ootamatult 18. sajandi alguse Londonisse. Selgub, et just Gwendolyn on perekonna kõige salapärasem liige ja pärinud ajaränduri geeni. Miks oli ema tema sünnikuupäeva varjanud? Kas Gwendolyni ema üldse oli tema pärisema? Mis juhtus ajamasinaga? Gwendolyn ja Gideon – poiss, kes on pärinud ajaränduri geeni isaliini pidi ja kes on Gwendolyni arvates paras ennasttäis ninatark– , seiklevad ajas koos ja püüavad neile ja veel paljudele muudele küsimustele vastuseid leida ning välja selgitada, keda nad minevikus ja olevikus usaldada võivad.

  • Kirjastus: Sinisukk
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 312

“Safiirsinine”

LVK 2021 teema nr 45 Raamat kirjanikult, kellelt on ilmunud üle kümne raamatu

TAGAKAANELT: Äsja armununa minevikku reisida ei ole kõige parem mõte. 16-aastane Gwendolyn, verivärske ajarändur, on igatahes küll seda meelt. Temal ja Gideonil on ometigi hoopis muid muresid. Näiteks päästa maailm. Või õppida menuetti tantsima. Kumbki ülesanne ei ole just kergete killast! Ja kui Gideon tagatipuks veel ka õige salapäraselt käituma hakkab, taipab Gwendolyn, et peab kiiremas korras õppima oma hormoone ohjes hoidma, sest muidu ei tule ajastute vahel rändavast armastusest midagi välja.
Romantiline, naljakas ja ainulaadne raamat – Kerstin Gieril on imeline oskus lugejaid Gideoni ja Gweni seiklustest jutustades kaasa haarata.

  • Kirjastus: Sinisukk
  • Ilmumisaasta: 2016
  • Lehekülgi: 335

“Emerald Green”

LVK 2021 teema nr 30 Varasematest väljakutsetest kripeldama jäänud teema (LVK 2019 teema nr 46 Mõni võõrkeelne raamat, millega hakkama saad)

TAGAKAANELT: Gwen has a destiny to fulfill, but no one will tell her what it is. She’s only recently learned that she is the Ruby, the final member of the time-traveling Circle of Twelve, and since then nothing has been going right. She suspects the founder of the Circle, Count Saint-German, is up to something nefarious, but nobody will believe her. And she’s just learned that her charming time-traveling partner, Gideon, has probably been using her all along. Emerald Green is the stunning conclusion to Kerstin Gier’s Ruby Red Trilogy, picking up where Sapphire Blue left off, reaching new heights of intrigue and romance as Gwen finally uncovers the secrets of the time-traveling society and learns her fate.

  • Kirjastus: Henry Holt and Co
  • Ilmumisaasta: 2013
  • Lehekülgi: 451

Taaskord triloogia, mille tõlkimine on soiku jäänud. Mulle see sari meeldis. Esmalt jäi silma esimene osa kaanepilt ning põgusal sirvimisel tundus selline mõnus lihtne vahepala. Nii saigi raamat mõni aeg tagasi kaasa haaratud kusagilt allahindluselt. Lugu algas pisut aeglaselt, aga siis kuidagi tõmbas nii enda sisse ära, et ei saanud arugi, kui raamat läbi. Loomulikult said raamatud läbi kõige põnevamate kohtade pealt ja nii ei jäänud muud üle, kui aga järgmist osa otsima minna, kolmas osa tuli lugeda inglise keeles, sest teise raamatu lõpuks oli lugu muutunud juba nii põnevaks, et enam pooleli küll jätta ei tahtnud. Triloogia peategelaseks on 16-aastane Gwendolyn, kes ootamatult osutub ajaränduriks. Terve suguvõsa on oodanud ajarändurigeeni hoopis Gwendolini täditütrelt Charlottelt, kes on ilus tark ja osav ning ka terava keelega. Gwendolin on aga täiesti tavaline kooliõpilane. Tüdruk on ajarändurite liinis kaheteistkümnes, Rubiin, see kes lõpetab ringi. Teda hakkab ajarännakutel abistama paar aastat vanem Gideon, kes on teisest ajarändurite geeniga suguvõsast ja on ringi 11-s, Teemant. Lisaks ajaränduri geenile, on Gwendolinil ka võime näha vaime ja nendega ka suhelda.Selles loos on kõike, armastust, maagiat, sõprust ja reetmist, aga kõige enam meeldib mulle, et siin on ka hulganisti mõnusat huumorit. Loo lõpplahendus on ootamatu ja seda kohe päris mitmel moel. Mulle see triloogia meeldis. Mõnus kiire ja muhe lugemine pluss lisaväärtuseks päris head teadmised erinevate ajastuste riietustest 🙂

Lille Roomets “Üks väike valge tuvi”

Igaüks on oma saatuse sepp (detsember)

Raamatu autor riigist, kus on praegu sinu kodu. Lehekülgede arv vähemalt saatusesepa väljakutses loetud raamatute 11 kuu keskmine

TAGAKAANELT:

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine… Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.

Saatus tõi mind koju tagasi. Siit ma alustasin ja siin ma ka lõpetan. Tingimuseks, et raamat peab olema paksem kui 224 lk.

Ja mis sobiks aasta lõpetuseks paremini, kui lugeda neid raamatuid, mille oled saanud loosiga kingituseks. Just selle raamat ma FB lugemise väljakutse grupist kunagi võitsin. Aga väärtuslikum kui raamat, on minu jaoks autori pühendus “Aitäh, et armastad lugeda!” Nii armas.

Raamat ise on minu jaoks kõnekas. Selektiivne mutism on vägagi tuttav teema ja autor on väga hästi tabanud selle häire olemuse. Lisaks on raamatus nii palju kõnekaid teemasid, et seda raamatut soovitaks kohe päris kindlasti noortel lugeda.

Augustis

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 271

Ketlin Priilinn “Sefiirist loss”

LVK 2020 teema nr 42 Raamat, mille pealkirjas on arhitektuuriobjekt

TAGAKAANELT:

Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed.

„Sefiirist loss“ on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. Teos saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. 

Raamat, mille lugesin läbi ühe hingetõmbega ja nüüd vajab seedimist. Raamat käsitleb koolikiusamist mis algab kergema norimisega, kuid kasvab järjest suuremaks ja tõsisemaks. Nii palju valusaid teemasid. Kuidas üks asi viib teiseni ja lumepall muudkui veereb. Kuidas puudub kodanikujulgus nii noortel kui ka täiskasvanutel. tekkis hetk, kus tundsin, et kui nüüd kohe midagi head ei juhtu, siis ei suuda enam seda edasi lugeda.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2010
  • lehekülgi: 156

Megan Whalen Turner “Attolia kuninganna”

LVK 2020 teema nr 50: Raamat füüsilise või vaimse erivajadusega inimesest

TAGAKAANELT: Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega. Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli endalt küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist.

Ettevaatust! Sisureetja!

Eddise kuninganna varas, Eugenides, on kaotanud oma parema käe ja selle käe kaotamisega seotud draama on ikka väga suur osa raamatust. Ja selge see on, et kui inimene on kaotanud käe, siis on väga palju asju keeruline teha.

Sarja teises osas on palju poliitikat. Ja jällegi, alguses edeneb aeglaselt ja siis lõpus muutub huvitavamaks.

  • Sari: Kuninganna varas 2. raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 300

Brian Conaghan “Kui härra koer hammustab”

LVK 2020 teema nr 15 Raamat, mille peategelane põeb mingit haigust või on diagnoositud sündroomiga

TAGAKAANELT: Lugu elust, surmast, armastusest, seksist ja vandumisest.
Saage tuttavaks a-mayonnaise-ing Dylan Mintiga. Ta on 16-aastane ja tal on Tourette’i sündroom. Tema elu on pidev võitlus, et hoida kõik halb endas – iseenesest välja pahvatavad sõnad, tõmblused, urisemine ja ulguv koer, kes tahab plehku panna alati, kui Dylan stressama hakkab.
Rutiinne tervisekontroll pöörab aga Dylani elu pea peale. Ta avastab, et järgmise aasta märtsis ta sureb. On küll alles august, kuid tal on vaja veel NII MÕNDAGI KORDA SAATA.
Seega ta koostab nimekirja –Lahedad asjad mida teha, enne kui ma sussid püsti viskan – ja asub tegudele. Kuigi Dylani nimekiri ei ole pikk, avastab ta üsna pea, et kõik pole päris nii, nagu ta on seda ette kujutanud… 

Raamatu peatagelasel on Tourette sündroom. See on selline seisund, kus ärevuses tekivad tahtmatud liigutused ja sõnavalangud. Enamasti on sõnavalangud ebasobivad ja solvavad. Minu meelest on selle haiguse olemust raamatus väga hästi tabatud. Üldse on tabatud hästi ühe teismelise olemust. Küll aga häiris mind natuke, et Dylan on kirjutatud siin raamatus üsna naiivseks.

Dylan saab teada, et peagi ta sureb. Ta koostab nimekirja, mida teha enne surma. See nimekiri pole kuigi pikk. Tegelikult ongi seal vaid kolm punkti. Millest esimene ja kõige tähtsam tema jaoks on seksida oma kuuma klassiõega, kes asjast üldse huvitatud pole. Üldse tundub see võimatu eesmärk, kui sa pidavalt karjud roppusi ja tõmbled. Kas see lõpuks õnnestub, selgub raamatu lõpuks.

Kiire lugemine, mis paneb mõtlema sõprusest ja reetmisest.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 352

Chaterine Isaac “Sina, mina ja kõik muu”, John Green “Kilpkonnad alla välja”

LVK 2020 teema nr 47 Kaks sarnase kaanega raamatut

Chaterine Isaac “Sina, mina ja kõik muu” sina, mina ja kõik muu

TAGAKAANELT: 

Päikeseline Prantsusmaa, taasleitud armastus, ähvardav tragöödia – see on täiuslik romaan. – Louise Candlish

Jess sõidab koos oma kümneaastase pojaga Prantsusmaale, et veeta suvepuhkus päikesepaistelises Dordogne’is, kus tema endine elukaaslane Adam on avanud taastatud Château de Roussignolis luksusliku hotelli. Imelised aiad, basseinid ja Prantsuse köök – mida veel suvepuhkuselt soovida? Seiklusliku puhkuse kõrval on Jessil aga teine, palju olulisem eesmärk – et Adam hakkaks armastama oma poega.
Naistemehena tuntud Adamil pole aga mingit soovi oma elustiili muuta. Jessi see ei üllata, aga William, kelle jaoks Adam on kiiresti muutunud iidoliks, tahab isaga aina rohkem aega veeta. Jess ei taha, et Adam poja lootuseid petaks, samas pole ka ta enda südametunnistus puhas. Ta varjab saladust, millest mitte keegi – isegi William – teada ei tohi.
Ülimalt naljakas ja täis suuri lootusi, jutustab “Sina, mina ja kõik muu” loo ühe naise pühendumisest oma perekonnale ja armastuse murdumatust jõust. See romaan paneb kõigil romantikutel südame kiiremini põksuma.

Raamat, mille võtsin kätte, lugesin üsna kiiresti läbi ja see jäi veel mitmeks päevaks minuga.  See võiks olla täitsa tavaline armastuslugu, kuid ei ole seda siiski.

Raamat algab sellega, et Jess läheb sünnitama. Üksi, sest tema elukaaslane Adam ei vasta telefonile ja kui ta lõpuks sünnitusmajja jõuab, on tema särgikrael huulepulgajäljed ning poeg juba sündinud.  Loomulikult pole mehel ühtegi naisele vastuvõetavat vabandust tuua ja ega naine neid ka kuulda taha. Pere laguneb. Last aitab kasvatada naise vanemad, kes on igati toeks. Nüüd on aga William juba 10 aastane ja ema sõidab koos pojaga Prantsusmaale lapse isa juurde viieks nädalaks puhkama, et luua taas side poja ja isa vahel. Koorub lahti südantlõhestav lugu elu traagikast, valestimõistmisest ja antud lubadustest. Tõeline pisarakiskuja. Samas on raamatus siiski valdavalt positiivne meeleolu. Mulle väga meeldis.

***

Emaarmastuse vägi täidab meid alates esimesest hetkest, mil me tibatillukeste jäsemeteliigutusi ja lainetusi üsas tunneme. Me hingame sisse vastsündinu lõhna, kui ta esimesel koolipäeval oma väikese käekese ümber meie sõrmede põimib või me ta veriseks kukutud põlve suudleme.. Ja ma tean, et emad on hullumise piirini viidud – unevaeguse või teismelise kapriiside või puhta ulakuse ja trotsi tagajärjel. Aga me jääme oma lapsi alati armastama, viisidel, millest me enne nende olemasolu midagi ei teadnud.

***

“Ma elan oma elu nii, nagu võiks iga päev minu jaoks olla viimane olla. Ja ma kavatsen seda teha ka edaspidi, kuni asjad päris raskeks lähevad. Ma mõtlen kõigele sellele heale, mis mind ümbritse, ja mitte sellele, mis on tulemas. Teen kõige kiuste kõiki neid asju, mida naudin Käin meres ujumas. Küpsetan kooke. Tantsin veel”

***

“Enamik meist ei mõtle tõsiasjale, et me võime hommepäev busii alla jääda. Me trügime läbi elu, peame kõike enesestmõistetavaks. Mina seevastu ei pea midagi enesestmõistetavaks. Mitte ainsatki asja. Ma naudin iga oma pojalt saadud musi, iga suutõit šokolaadi, iga sügisel puudelt pudenevat lehte ja iga naerupuhangut sõprade seltsis. Mul on hea elu. Imeline elu.”

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 368

 

 

John Green “Kilpkonnad alla välja”  kilpkannad alla välja

TAGAKAANELT: 

Kuueteistaastasel Azal polnud mõtteski miljardär Russell Picketti salapärast põgenemisjuhtumit uurima hakata, aga kaalul on saja tuhande dollari suurune leiutasu ja Aza parim sõbranna Daisy soovib innukalt asja kallale asuda. Nende esimene samm on otsida üles Picketti poeg, Aza lapsepõlvesõber Davis. Samal ajal maadleb Aza sundmõtetega, mis ei jäta teda hetkekski, ehkki tüdruk püüab – püüab olla tubli tütar, hea sõber, eeskujulik õpilane ja võib-olla isegi hea detektiiv. Ootamatult leiab Aza just Davisest mõttekaaslase ja sellest saab teekond, mida kumbki ei unusta.

Ma ei tea kuidas mõtleb sundmõtete küüsis olev inimene. Ilmselt see kerge pole.

Paetegelane Aza just nende küüsis vaevlebki. Samas nagu kõik noored, tahab ka tema normaalne olla. Aza oli selles raamatus üks väga põnev tegelane.

Aza sõbranna Daisy on täielik tema täielik vastand. Huvitub tähesõdadest, on jutukas ja impulsiivne. See tähesõdade värki oli raamatus päris palju ja see läks minust suures osas mööda. Ma pole vist ühtegi filmi vaadanud ega tea tegelikult sellest suurt midagi. Äkki peaks end harima ja sellega tutvuma…

Davis on Aza ammune tuttav. Davise ja Aza vahel tekivad romantilised tunded, kuid need ei muutu imalaks. Mulle meeldisid Davise blogid.

Minus tekitas hämmeldust raamatu lõpp.

“Mitte keegi ei ütle head aega, kui ta sind enam näha ei tahaks.” Ma ei tea, kuidas on originaal, aga kui mina tahan veel kedagi näha, siis ma ütlen nägemiseni või kohtumiseni. 

Üsna keskimine noortekas.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 256

 

Sarah J. Maas “Tormide impeerium”

Ulmekirjanduse väljakutse 2020 teema nr 5: Noortekas

Tagakaanelt: tormide impeerium

Verd voolab.
Unistused purustatakse.
Üks armee peab tõusma.
Palgamõrvarist kuninganna on tõotanud, et ei pööra oma kuningriigile enam selga. Eriti, kui tema võib olla ainus, kes suudab koguda armeed, et Pimedusevürst nende kõigi peale oma elajaid ei vallandaks.
Ent Erawan kasutab Aelini vastu tema minevikku, liitlasi ja vaenlasi. Nüüd, kus võimas õukond usaldab Aelini end juhtima ja tema süda on pühendatud sõdalasprintsile enda kõrval, mida – või keda – on ta valmis ohverdama selleks, et säästa oma maailma lõhki kiskumisest?

Raamat tempokas. Pinge ja põnevus kogu aeg õhus olemas. Lugemine edeneb väga ladusalt ja põhimõtteliselt on mõtted kogu aeg raamatul kuni viimase leheküljeni. Sarja viies osa ja tegelased kasvavad koos sarjaga. Ikka leiab midagi uut ja üllatavat. Väga hästi kirjutatud ja nüüd pole muud, kui oodata järgmist osa.

  • Kirjastus: Pikoprint
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 751

 

S. J. Kincaid “Põrguline”

LVK 2020 teema nr 11: Hea laste- või noorteraamatu tiitli saanud teos

Tagakaanelt: põrguline

Põrgulised pole inimesed. Põrgulised on armutud. Põrgulised on ustavad ainult ühele inimesele. Neil on vaid üks eesmärk: tappa selle nimel, kelle jaoks nad on loodud.

Nemesis on põrguline, humanoidist teismeline, kes loodi kaitsma galaktika senaatori tütart Sidoniat. Nad kasvasid külg külje kõrval nagu õed. On ütlematagi selge, et Sidonia nimel on Nemesis valmis oma elu ohverdama ega kohku teda kaitstes tagasi mitte millegi ees.

Kui võimujanune keiser saab teada, et Sidonia isa kuulub mässuliste sekka, käsib ta Sidonial pantvangina õukonda ilmuda. Õukonda reisib aga hoopis Nemesis – tapjamasin, kes peab korrumpeerunud õukonnas ja senaatorite kahepalgeliste järeltulijate seas esinema Sidoniana. Selle saladuse ilmsikstulek määraks surma kõik senaatori pereliikmed.

Kui keisrivastane mäss jõudu kogub, avastab Nemesis, et temas on peale halastamatu tapaiha veel midagi. Ta saab aru, et on inimlikum kui paljud teda ümbritsevad inimesed. Kõigi ohtude, seikluste ja intriigide kiuste võib just inimlikkus päästa tema ja kogu impeeriumi.

Raamat sai hea noorteraamatu tiitli 2018 aastal. Goodreadsist nägin, et “Põrgulisel” on veel 2 osa. Loodetavasti tõlgitakse ka need kord. Esimene osa oli väga paljulubav. Minu lemmiktegelane selles loos oli Tyrus. Ta oli nii ettearvamatu, et nii mõnelgi korral ma kahtlesin kellele ta truu on. Peategelane Nemesis oli samuti vägagi huvitav tegelane. Põrgulisena, ei tohiks tal olla tundeid, kui ometi tal need on. Raamatu  tempo on keskmine, ei edenenud just väga kiiresti, kuid samas toppama ka kusagile ei jäänud.

  • Kirjastus: Päikese Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 400

 

Sarah J. Maas “Tule pärija”

Ulmekirjanduse väljakutse teema nr 1: High-fantacy

TAGAKAANELT: tule pärija.jpg

Süüst ja raevust haaratud Celaena ei suuda sundida end valama verd Adarlani kuninga eest. Ta peab hakkama vastu…

Surematu kuninganna aitab tal kuningat hävitada – ent vastuteene eest. Kuid kui Celaena võitleb oma süngeimate mälestustega ja tema süda murdub armastuse nimel, mis ei saa iial kesta, kas ta saab siis oma poolt kokkuleppest täita ja juhtida Terraseni võimsat õukonda? Ja kes seisaks tema kõrval?

Klaastrooni sarja sattusin lugema eelmise aasta lõpus. Tänaseks olen jõudnud kolmanda osa lõpuni. Kui 2 esimest osa läksid kiiresti ja oli väga huvitav, siis siin tekkis justkui seisak ja venitamine. Ma saan aru, et kui loosse tuleb korraga nii palju uusi tegelasi sisse, siis ongi palju vaja tausta ja kirjeldusi, aga no ikkagi tundus kohati mõttetu venitamisena. Müstilisi olendeid ja maagiat on raamat täis. Selles osas lisanduvad ka nõiad, kellega midagi erilist ei hakatagi peale, aga küllap see on järgmise osa jaoks…

Minu jaoks keerab sarja kolmas osa kõik pea peale. Avaldus lõpuks  Celaena minevik ja tagamaad, miks ta on muutunud selliseks nagu on, kaks peamist meestegelast (Rowan ja Chaol) kaovad tagaplaanile. Ilmuvad uued tegelased. Ja tundub, et nüüd, neljanda osa alguses algabki päris lugu. Kõik eelnev oli justkui sissejuhatus…

Ja kõigest hoolimata…. tahaks ikka väga teada mis edasi saab…

 

  • Kirjastus: Pikoprint
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 592