Romaani minategelase, noore tudengi Pareliuse päeviku lehekülgedel kirjeldab autor värvikalt elu Põhja-Norra linnakeses 19. sajandil, inimestevahelisi suhteid, ajendeid, mis tõukavad inimest tegutsema üht- ja teistmoodi, tolleaegseid kombeid ja elukorraldust, suhtestumist mere ja karmi loodusega. Ent ennekõike on see armastuse lugu. Romaani tõeline peategelane ongi armastus – see mitmenäoline tunne, mille äraleierdatud ja ettearvamatuid külgi Hamsun inimhingede suurepärase tundjana haaravalt avab.
Kui ma seda alguses lugema hakkasin, ei avaldanud see raamat kohe mitte mingisugust muljet. Poolikud mõtted, kehv jutustamisoskus, imelik stiil jne. Veelgi enam oli imelik raamatu peategelane, kelleks polnud mitte Rosa, vaid üks kleenuke üliõpilane. See raamat räägibki selle üliõpilase aastast ühes Norra sadamakülakeses, kus on omad intriigid ja saladused. Raamatu lõpupoole harjusin kirjaniku stiiliga, kuid lugu ise ei muutunud sellest paremaks. Polnud mingi punnitamine, aga midagi vaimustavat ka mitte.
- Sari: Nobeli laureaat
- Kirjastus: Eesti Raamat
- Ilmumisaasta: 2016
- Lehekülgi: 192
KNUT HAMSUN (kodanikunimi Knud Pedersen)
(4. august 1859 – 19. veebruar 1952)
sündis Kesk-Norras Vågå vallas vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882–1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.
Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga “Nälg”. Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost “Victoria”. Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama.
Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos “Maa õnnistus”, mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna.
Kahe maailmasõja vahel elas Hamsun kurdiks jäänuna eraklikku elu.
Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis. Temalt mõisteti välja 325 000 krooni Nasjonal Samlingisse kuulumise eest, kuid vabastati muudest süüdistustest, sest valitsuse korraldusel diagnoosisid psühhiaatrid tal vaimsete võimete püsiva kahjustuse. Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ja sealt Landviki vanadekodusse. Nii tema kuulumises Nasjonal Samlingisse kui ka vaimsete võimete languses on hiljem kaheldud.
Teisi raamatuid Hamsuni sulest:
- Kuningriigi väravatel. Näitemäng viies vaatuses”
- “Nälg”.
- “Sügistähtede all”
- “Paan”
- “Viktoria. Ühe armastuse ajalugu”.
- “Müsteeriumid”
- “Tuisupea” I-II.
- “Viimne rõõm”.
- “Benoni”
- “Hulkurid” I-III.
- “Rosa”
- “Maa õnnistus”
- “Naised kaevul”
- “Aja lapsed”
- “August”
- “Segelfossi alevik”
- “Viimne peatükk”
- “Rohtunud radadel”
Raamatuid siit ja sealt 