TAGAKAANELT:
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.
Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.
Niikaua kui end mäletan, mäletan meie kodus ka seda raamatut. Olen seda korduvalt lapsena lugenud ja see on mind alati tugevalt mõjutanud. Tuleb meelde, et olen plikana vitsaga mööda heinamaad ringi kõndinud ja sellega vehkinud, et varandust kokku nõiduda, olen mõtisklenud, kuidas saaks puuki teha ja olnud kindel, et kõikidel rikastel on oma puugid olemas. Olen metsas kartnud iga krõbinat ja peljanud metsahaldjaga kohtuda. Siiani vaatan umbusuga igat juuksekarva, mis on toidu sees (äkki on halltõbi) ja kass peab majapidamises olema.
Nüüd on viimasest lugemisest omajagu aega möödas ja päris paljud lood on justkui uued. Aga need meeldivad mulle ikkagi. See oli justkui kohtumine vana sõbraga.
- Kirjastus: Eesti Raamat
- Ilmumisaasta: 1988
- lehekülgi: 96
Eesti Rahvajutu aasta 2020 (mai)