Mall Hiiemäe “Emand kaseladvas”

TAGAKAANELT:

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.

 

Niikaua kui end mäletan, mäletan meie kodus ka seda raamatut.  Olen seda korduvalt lapsena lugenud ja see on mind alati tugevalt mõjutanud. Tuleb meelde, et olen plikana vitsaga mööda heinamaad ringi kõndinud ja sellega vehkinud, et varandust kokku nõiduda, olen mõtisklenud, kuidas saaks puuki teha ja olnud kindel, et kõikidel rikastel on oma puugid olemas. Olen metsas kartnud iga krõbinat ja peljanud metsahaldjaga kohtuda. Siiani vaatan umbusuga igat juuksekarva, mis on toidu sees (äkki on halltõbi) ja kass peab majapidamises olema.

Nüüd on viimasest lugemisest omajagu aega möödas ja päris paljud lood on justkui uued. Aga need meeldivad mulle ikkagi. See oli justkui kohtumine vana sõbraga.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1988
• lehekülgi: 96

Eesti Rahvajutu aasta 2020 (mai)

Eno Raud “Tark mees taskus. Eesti ennemuistseid jutte kirjanike sõnastuses”

Tagakaanelt:

Valik muinasjutte Fr. R. Kreutzwaldilt, J. Kõrvilt, J. Kunderilt, M. J. Eisenilt, E. Särgavalt, J. Parijõelt ja A. Jakobsonilt.

 

Mina polnud tüüpiline eestlane ja minul seda raamatut kodus polnud. See aga ei muutnud mitte midagi, sest raamatuvahetuses oli neid raamatuid saada ja nii ma kohe ühe endale tellisin. Võtsin meelega vana ja kulunud olemisega. Et ikka õige tunne peale tuleks. Minu suureks üllatuseks oli aga nii mõnelgi mu klassi lapsel see raamat kodus olemas. Ühel isegi ümbrispaberiga mis paistis välja justkui uus.
Seekord lasin lastel ise valida milliseid jutte nad kodus loevad. Tingimus oli, et kui jutt on võetud, siis seda enam ei saa valida. Need lapsed kes on tragid lugejad, tahtsid kohe tuntud muinasjutte: “Suur Peeter ja Väike Peeter”, “Kullaketrajad” ja “Vaeslapse käsikivi” olid popimad valikud. Need kes nii usinad polnud, otsisid lühemaid lugusid ja tegelikult ma arvan, et need lühemate lugude lugejad said palju mõnusama elamuse. Nad said ju midagi uut lugeda.
Ma tunnen väga puudust sellest, et me ei saa päriselt kokku. Jutte ei saa hästi läbi veebi rääkida. Maagia kipub kaduma minema. Ja ma näen, et ka lapsed tahaksid kokku saada ja lihtsalt olla ja rääkida…
Minu enda jaoks oli see raamat reis lapsepõlvemaale. Olen alati armastanud muinasjutte ja olen neid väga palju lugenud. Alati kui mõnd juttu uuesti loen, leian sealt midagi uut. Mõni detail, uus vaatenurk või hoopis uus idee… aga võib-olla muutub lihtsalt jutust arusaamine elukogemuse ja aastatega…
Ma väga naudin seda väljakutset ja püüan ka lapsi positiivselt meelestada. Ehk maikuu raamat annab võimaluse ka päriselt taas kokku saada ja taasleida üheskoos muinasjutumaagia 🙂

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1971
• Lehekülgi: 349

 

Eesti Rahvajutu aasta 2020 (aprill)

LV teema nr 25. Raamat, mis oli populaarne aastal, kui Sina sündisid. Ernst Peterson-Särgava “Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”

Kogumik rahvapärimuslikke loomajutte eesti kirjandusklassikult. 

Sisu:
Hakatuseks
Rebane saab taadi ja eidega tuttavaks
Karu ja hunt maksavad taadile ja eidele kätte
Rebane jääb silmahambast ilma
Rebane, hunt ja karu maksavad taadile ja eidele kätte
Rebane päästab taadi karu käest
Hunt murrab rebase härja
Rebane varastab taadi kalad
Hunt püüab jääaugust kalu
Tõbine kannab tervet
Rebase sugulased: Kaanekangutaja, Sisusööja ja Põhjanoolija
Rebane ja kukk
Kass ja kukk
Rebane ja kukk
Rebane ja kurg
Jänese surm
Kass ja rebane
Hunt ja rebane saagil
Hundi ja karu surm
Eide surm
Rebase ots

Tuntud jutud metsaloomadest (rebane, hunt ja karu), kes üritavad peremehe koduloomi näpata. Metsloomadest kõige leidlikum on rebane, kes petab nii inimesi kui teisi metsloomi.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1981
• lehekülgi: 76

39. Mõne rahva müüdid või muistendid “Walesi muinasjutud ja muistendid”

Walesi lugulaulude ja muinasjuttude suuline pärimus ulatub oletatavasti 5.–8. aastasajani pKr, kui kujunes kõmri keel. Vanemad kirjalikud pärimused on keskaegsed. Jutukogudest on tuntuim „Mabinogion“, mida sangarite järgi jagatakse nelja ossa. Sealsed jutud on pärit eelkristlikust kelti mütoloogiast ja varakeskaegsetest legendidest, kuid neis leidub paljude rahvaste lugude motiive.
Siinses valimikus on esindatud 12 muinasjuttu ja muistendit, millest kaks on pärit „Mabinogionist“ ning üks räägib müütilisest kuningas Arthurist. 

Muinasjutud on kõik seotud haldjate ja võluvõimuga.

• Kirjastus: Odamees
• Ilmumisaasta: 2009
• lehekülgi: 142

“Helesinine vaip”

Tadžiki legend
19-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites ümberjutustus 

Muinasjutt helesinisest vaibast, mis kirjeldab imelist maailma. Vaip kuulub  vaesele mehele ja tema tütrele. Paraku aga ihaldab  kuri valitseja seda vaipa endale.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1978
• lehekülgi: 19

Tiia Toomet “Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda”

Sisu:

Pahandus neegripoisiga
Kes see oli
Sõnakuulelik kängurupoeg
Kuidas kaelkirjakupoeg salli sai
Ahvipoeg, kes ei tahtnud areneda
Rebasepoju ja teised
Lohepoeg, kes oli olemas
Kes nad kõik olid?
Halb ilm
Hajameelne vanaema
Ilus kleit
Hädaohtlik mäng
Täpiline tassike ja väike Mari
Suur segadus
Hea oravalaps

Lõbusad ja lustakad lood lastele.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1984
• lehekülgi: 18

Kamille Saabre “Araabia muinasjutt kolmest õest”

32-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites muinasjutt.

Muinasjutt kolmest õest, kellest kaks olid ahned ja kadedad ja laisad, kolmas aga heasüdamilk ja lahke. Kaks ahnet õde kadestasid lahket õde ja tahtsid teda hukutada, kuid said ise karistada.

• Kirjastus: Maa
• Ilmumisaasta: 1995
• lehekülgi: 32

Dmitry Mamin-Sibiryak “Muinasjutte”

Sisukord:
Muinasjutt varblasest Värb Värvupojast, kalakesest Kiisk Kiisapojast ja lõbusast korstnapühkijast Jašast
Muinasjutt Sääsk Sääsepojast-Pikkninast ja karvasest Mesikäpast-Tömpsabast
Muinasjutt vahvast jänesest Pikk-kõrvast-Kõõrsilmast-Nudisabast
Muinasjutt varesest-mustpeast ja kollasest kanaarilinnust

Muinasjutud loomadest ja lindudest.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1979
• Lehekülgi: 29

Elar Kuus “Memme musi”

See on armas lugu jäneseperest – jäneseemast ja väikestest jäneselastest: Esijännist, Tesijännist ja Pisipõnnist.
Kavalast hundist ja rebasest, politseinik Okkaonust ning imekapsast, mida võib süüa nii palju kui soovid ja mis iial otsa ei lõpe.

Oi kui hirmsad pildid selles raamatus on. Muidu nii armas jutt aga pilte ei taha kohe üldse vaadata. Eriti meeldib see, tegelaste jutt on riimis.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 1989
• lehekülgi:  32

Rudyard Kipling “Elevandilaps”

Armastatud klassiku mõnus loomajutt, mille džunglirahvast tegelastes võib ära tunda nii mõnegi meie ümber liikuva inimtüübi kõigi oma vooruste ja vigadega

Mulle lapsena need Kiplingi muinasjutud üldse ei meeldinud. Olid sellised jubedad mu meelest. Praegu ka just eriti helge ei tundunud.

• Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
• Ilmumisaasta:1963
• lehekülgi: 16