Julian Barnes “Kui on lõpp”

LVK 2020 teema nr 31 Bookeri auhinna saanud raamat

TAGAKAANELT: kui-on-lõpp

Seda nappi romaani või pigem jutustust, 2011. aasta Man Bookeri auhinna võitjat, on paljud kriitikud nimetanud raamatuks mälust. Häiriv ja mõtlemapanev, autorile omases napis ja täpses, ent tähendustelt tihedas stiilis lugu viib peategelase Tony Websteri tagasi kooli- ja üliõpilaspõlve, toob talle meelde kunagised sõbrad ja armsamad. Sündmused käivitab ootamatu teade, et Tony ülikooliaegse armastatu ema on teda miskipärast oma testamendis meeles pidanud. Nõutu Tony püüab välja uurida, mis võis olla selle põhjuseks, ning tasapisi selgub, et vastuseid tuleks tal otsida eelkõige iseendast, kuigi need võivad olla üpris sügavale maetud. Nii mõnigi mälestus saab uue tähenduse ja sisu, mis aga omakorda püstitab uusi küsimusi. Tony otsingud näitavad, kuidas mälu aitab luua müüte, mis lubavad minna elus kergema vastupanu teed. Ent ometi aitab mälu neidsamu müüte purustada, olnust ja olevast ning kunagistest valikutest selgemat pilti saada, kuigi teekond minevikku võib kujuneda üpris valuliseks. See lugu on kahtlemata mälust, aga ka vastutusest, mida igaüks elu ees kannab, kahetsusest, mis meenutustega möödapääsmatult kaasas käib, ning sisimast ärevusest, mis õnneks suudab meid sisseharjunud radadelt kõrvale juhtida. 

See raamat ei jätnud mulle mingit eriti sügavat muljet. Pensionipõlve veetev mees meenutab oma nooruspõlve. Hindab ümber oma sõnu, tegusid ja mõtteid. Raamatu peamiseks mõtteks minu jaoks jääbki sõnum, et meie mälu muudab mineviku meile sobivaks.

 

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2013
  • lehekülgi: 174

 

19. Raamat sellise maa kirjanikult, mille kirjandust sa varem lugenud ei ole.

Amélie Nothomb (s 1967) on üks tänapäeva loetumaid Belgia kirjanikke. Ta on pärit armastuse sõdadiplomaatide perest ja seetõttu juba varasest noorusest peale elanud väga erinevais maailma paigus: Jaapanis, Hiinas, Laoses, Bangladešis, Birmas ja Ameerika Ühendriikides.
“Armastuse sõda”, mis ilmus 1993. aastal, jätkab tema autobiograafiliste romaanide sarja. Teose tegevus toimub Hiinas, diplomaatide geto müüride vahel. Seal peavad kõikvõimalike riikide diplomaatide lapsed omavahel halastamatut sõda, samal ajal kui nende vanemad saatkondades rahu nimel kurja vaeva näevad.

Täiesti juhuslikult valisin lihtsalt Moodsa aja sarjast ühe sellise maa kirjaniku raamatu, mida lugenud polnud ja juhtus olema Belgia kirjaniku raamat.  Kiire kontroll teiste Belgia kirjanike sekka tekitas alguses ehmatuse, sest üht kuulsaimat Belgia kirjanikku,  Maurice Materlincki, ilmselt teavad kõik. Õnneks, ma olen küll näinud etendust “Sinilind”, kuid raamatut lugenud pole.

Oi mulle see raamat meeldis, eriti just see kuidas kirjanik on end väljendanud. Suurepärane keelekasutus. Samuti oli väga toredaid väljendeid ja mõtteid. Nt 7 aastane tütarlaps jagas inimesed kolme rühma: naised, väikesed tüdrukud ja meesnaeruväärsused. Sealjuures olid kõige sümpaatsemad talle väikesed tüdrukud, naised eluliselt vajalikud ja meesnaeruväärsused täiesti tarbetud tegelased va juhul, kui nad tegid naiste töid olid arstid, kokad jne.  Teisest küljes oli jube lugeda, milliseks kujunes lastevaheline sõda (oksendamine vaenlaste peale, urineerimine, kaklemisest rääkimata). Ja muidugi piiritu armastus Elena vastu, mis oli peaaegu maniakaalne….

Amélie Nothomb “Armastuse sõda”

  • Kirjastus Varrak
  • Ilmumisaeg: 2009
  • lehekülgi: 118

27. Raamat “Moodsa aja” sarjast

Félix Ventura peab veidrat ametit – ta müüb võltsitud minevikke. Tema kliente – edukaid ettevõtjaid, poliitikuid, kindraleid, ühesõnaga Angola tärkavat kodanlust – ootab ees kindel tulevik. Kuid neil ei ole ilusat minevikku. Félix mõtleb neile välja rikkaliku sugupuu, hangib värvikate esivanemate portreed ja õnnelikud mälestused. Tema jaoks läheb elu hästi. Ühel õhtul ilmub Félixi majja aga kummaline võõras, kes tahab endale angolalase identiteeti. Ja ühtäkki hakkab minevik peadpööritaval kiirusel olevikku mõjutama ning võimatu osutub võimalikuks. „Minevike müüja“ on lõikav, kuid samas lustakas ja südamlik satiir tänapäeva Angola ühiskonnast ning lisaks (või vahest ehk eelkõige) mõtisklus mälust ja selle vääratustest.

Väga veider ja omanäoline raamat. Kasvõi juba sellepärast, et loo jutustajaks on geko, kes tunnetab end inimesena ja ilmutab end unenägudes mehena. Raamat räägib inimeste minevikest ja mälestustest. On üks mees, Felix Ventura, kes loob soovijatele neile sobiva mineviku, eelkõige sobivas esivanemad ja taustaloo. Ühel hetkel aga koputab uksele mees, kes soovib täielikku uut identiteeti. Ainsa info mille Felix saab, on, et mees on sõjafotograaf. Felix saab hakkama meistriteosega ja uus inimene, kelle nimeks sai Jose, on sündinud.  Sellest hetkest aga hakkab kõik minema veidraks. Kõik hakkab põimuma, muutub segaseks ja geko minevikumeenutused (kus ta oli inimene) ajavad asja veelgi hägusemaks. Lõpuks kõik asjad muutuvad loogiliseks. Salapärase Jose isiksus tuleb päevavalgele. Felixi armastatud naise  saladused ja salapärasuse tagamaad ilmnevad. Kõik põimub omavahel.

Jose Eduardo Agualusa “Minevike müüja”

  • Sari: Moodne aeg
  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Lehekülgi: 136

minevike-müüja

12. Lühijuttude kogumik.

Haruki Murakami novellikogu „Elevant haihtub“ koondab novelle aastatest 1983-1990. Nagu Murakamile iseloomulik, leiavad ka seekordsed novellid enamjaolt aset tänapäevases suurlinnas, kus tegelastel – kontoritöötajatel, klienditeenindajatel, koduperenaistel – tuleb seista silmitsi üksinduse, sassis inimsuhete, pettekujutelmade ja sooviga hallist argipäevast välja rabeleda. Igaüks neist otsib väljapääsu omal ettearvamatul ja kohati absurdsel moel: kes üritab hulkuma läinud kassi üles leida, kes oma mineviku mälestustes korda luua; mõni saadab võhivõõrale intiimse sisuga teate, mõni teine jälle otsustab südaööl pagariäri röövida. Need aga, kes on lahenduse otsimisega liialt kaua viivitanud, satuvad ühel hetkel olukorda, kus unenägudest saab reaalsus: neil tuleb taluda unepuudust mis kestab nädalaid, kohtuda TV-inimestega või olla tunnistajaks sündmusele, kus linna ainuke elevant ühel heal päeval lihtsalt õhku haihtub.

Raamat mida ei saa ühe hingetõmbega läbi lugeda. Seda tuleb lugeda aeglaselt, mõttega ja pärast loetut korralikult seedida. Kõik jutud on nii inimlikud. Nii heas kui halvas mõttes. Kõigis on oma õpetlik iva sees. See ei pruugi lugedes kohe väljagi tulla vaid vajab järele mõtlemist.

Haruki Murakami “Elevant Haihtub” 

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Lehekülgi: 304

elevant haihtub