13. Raamat, mille pealkirjas on keegi kuskil (N: Tüdruk rongis, Mees kõrgel lossis, Koer taskus) Robert Bryndza “Tüdruk jääs”

TAGAKAANELT: tüdruk jääs

Tüdruku silmad olid pärani. Huuled paotatud, just nagu tahaks midagi öelda. Keha jääs külmunud … Aga tema polnud ainus.

Töötu noormees leiab Londoni lõunaosas paiknevas pargis paksu jää alt naise surnukeha ja juurdlust kutsutakse juhtima peainspektor Erika Foster. Ilusa noore seltskonnategelasest ohvri elu oli pealtnäha täiuslik. Aga asudes asjaolusid lähemalt uurima, viivad niidiotsad kolme prostituudi tapmiseni – nad kõik leiti kägistatult, käed kinni seotud, Londoni eri paigus veest.

Mis saladust varjab tüdruk jääs? Mida lähemale jõuab Erika tõele, seda lähemale jõuab külmavereline sarimõrvar Erikale. Kas naisel õnnestub tabada tapja enne, kui too uuesti ründab?

Ma ei ole väga krimkade austaja. See ei tähenda muidugi, et ma neid üldse ei loeks. Erika Fosteri lood on nii palju kiita saanud, et ma kohe pidin ka ikka ise siis seda nuusutama. Ma ei kahetse põrmugi.  Minu jaoks polnud liiga verine ja tegevus liikus hoogsalt edasi. Küll oli aga lõpp minu jaoks pisut pettumus, sest kuigi oli ammuilma aimatav, kes mõrvar on, ei taibanud seda ikka veel Erika.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 384

48. Raamat, mille pealkirjas on kuu, mil sa sündisid Christoffer Carlsson “Oktoober on kõige külmem kuu”

TAGAKAANELT: oktoober on kõige külmem kuu

Vega Gillberg on 16aastane, kui ühel päeval koputab nende uksele politsei, kes otsib tema vanemat venda. Jacob on kadunud ja Vega pole temast mitu päeva midagi kuulnud, kuid ta peab venna üles leidma enne, kui politsei seda teeb. Jacobist on vastu tahtmist saanud kohutava kuriteo kaasosanik. Keegi aga ei tea, et ka Vega oli tol jubedal ööl koos vennaga.

Põhja-Rootsi kolkas, kus Gillbergid elavad, on elu raske, inimesed veel raskema iseloomuga ning vanad vaenud ei unune. Venda otsima asudes puutub Vega kokku ohtliku maailmaga, mis kubiseb pahaendelistest meestest ja mis ähvardab tüdruku alla neelata. Vega on venna pärast murest murtud ja peab samal ajal toime tulema uudsete tunnetega, näiteks igatsusega ühe poisi järele, olgugi et Vega on endale tõotanud poiss unustada. Elu ei tee lihtsamaks ka segased tunded venna parima sõbra vastu. Ja kui kaua kulub aega, enne kui ema taipab, et Vega valetab? Ühel külmal ja rõskel oktoobrikuu nädalal avaneb uks täiskasvanute maailma ja tüdruk mõistab, et kord üle selle läve astudes pole tal enam tagasiteed lapsepõlve.

„Oktoober on kõige külmem kuu” on põnev ja ootamatute pööretega kriminaalromaan noorematele lugejatele. Tegu on mõjuva looga teismelise tüdruku seksuaalsest, emotsionaalsest ja intellektuaalsest ärkamisest. Christoffer Carlsson on sõnaosavalt loonud maailma, mis on ühtaegu klaustrofoobne ja vabastav ning lihtsalt paneb lehekülgi neelama. Peaosas on vastupandamatu ja keerulise loomuga Vega Gillberg, kes leiab kindla peale tee noorte lugejate südamesse. Ühest küljest on Vega lugu ülimalt dramaatiline, ent teisalt on tema keerukad peresuhted ja enda koha leidmine maailmas vägagi tavaline.

Vega on noor tüdruk, kes satub kahtlasetsse sekeldustesse. Seda segadust püüab ta uurida. See raamat toob väga selgelt välja väikekoha viletsuse. Kogu lugu on tegelikult ääretult traagiline ja kohati ka julm, kuid vahel teevad ka julmad inimesed midagi head.

  • Kirjastus: Tammerraamat
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 168

39. Raamat kirjastuse Elmatar sarjast “Öölane” Rex Stout “Topelt ei kärise”

 

TAGAKAANELT: topelt ei kärise

Raamat sisaldab kahte lühijuttu, milles eradetektiiv Nero Wolfe on sunnitud mõrvasid lahendama. Just nimelt sunnitud, sest töötada ei taha Wolfe tegelikult mitte kunagi. Aga tema abilise Archie Goodwini arvates teeb see talle ainult head, kui teda vahel tagant torgitakse. Nõnda sokutabki Archie Wolfei kabinetti kummaski loos kena tütarlapse, kes toob kaasa just nii palju pahandust, kui Wolfei arvates naistest oodata võib. Kuna aga pahan-dusega käib ühel juhul kaasas Wolfei toidu solkimine, teisel juhul Wolfei narritamine, ei saa detektiiv asja niisama jätta.

Oma nooruspõlves olen palju Rex Stouti lugusid lugenud. Kuna ma ei mäleta neid lugusid enam eriti, siis on täitsa mõnus üle lugeda ja meenutada. Aga no need tegelaskujud on ju ikka väga meeles.

Raamatus “Topelt ei kärise” on kaks juttu. Mõlemas neid solvatakse Nero au. Mulle meeldis enam teine jutt, kus juurdlus saab alguse halvamaitselise pasteedi pärast ja kasvab peagi mõrvamüsteeriumiks.

Nero Wolfi lood on mõnusad lugeda. Sündmused edenevad kiiresti ja tegelased on vägagi värvikad.

 

  • Kirjastus: Elmatar
  • Ilmumisaasta: 2007
  • lehekülgi: 175

LV teema nr 8. Häbi tunnistada aga ma pole kunagi lugenud… (täiesti vaba valik kirjaniku, teose, sarja, žanri jne. Osas) Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus”

Tallinn anno Domini 1409. Toompeal on saladuslikult tapetud kõrge Gotlandi ordurüütel 34183483ning mõrtsukas näib olevat põgenenud all-linna. Ordu nõuab, et linn tapja välja annaks, ning ühes rae kohtufoogtiga hakkab Toompea mõrtsuka jälgi ajama apteeker Melchior. See ei jää ainsaks mõrvaks, mis sel kevadel linlasi vapustab, ning Melchior seisab silmitsi peaaegu lahendamatute mõistatustega… ja edasi mööda kuritegude jälgi liikudes jõuab ta Tallinna muistse ajaloo süngete saladusteni. 
Esimese Eesti gooti kriminaalromaani sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna keskajast. Selle põneva loo tegelaste seas on ordumehed, dominiiklased, raehärrad, linnadaamid, mustpead, kullassepad ja rändmuusikud ning kõigele lisaks ka linn ise.
 

Jah, nii see tõesti on. Mul seisab see sari juba aastaid riiulis, aga pole senini kätte võtnud. Olen lugenud teisi Hargla teoseid, kuid tema kuulsast Melchiori sarjast ei midagi. Mõtlesin siis selle vea parandada ja lugesin esimese osa. Mulle tundub, et kui vahel on mõnda raamatut väga palju kiidetud, siis on ootused nii kõrgeks kruvitud, et kui hakkan lõpuks ise lugema, siis ei tundugi raamat enam nii huvitav. Vot just selline asi juhtus ka nüüd. Minu ämm kiitis Melchiorit taevani ja tagasi. Ma ootasin ka unetuid öid aga no seda küll ei juhtunud. Pisut pikale veninud kirjeldused võtsid ikka hoogu maha. Aga no see raamat on niivõrd omanäoline ja huvitav. Seda lugedes tuleb ju Tallinna vanalinn silmade ette. Kindlasti loen seda sarja edasi, sest ma ju tahan teada mis needus sellel Melchioril siis on….

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi:  311

LV teema nr 16. Raamat kirjastuse Eesti Raamatu sarjast „Mirabilia“ Danielle Thiéry “Okas südames”

Danielle Thiéry komplitseeritud kriminaalromaan viib lugeja tänase Pariisi ääremaile, Okas sydames 14.inddVersailles’sse. Kripo major Revel, kelle tervist õõnestavad liialdamine söögi ning alkoholiga ja ohtlik haigus, kelle isiklik elu ja suhe oma ainsa tütrega igapidi logiseb, näeb ainsat elumõtet oma ametis. Aga sealgi seisab ta silmitsi lahendamata juhtumitega, milleks on kahtlased surmad, inimeste, sealhulgas tema endagi abikaasa saladuslik kadumine kümme aastat tagasi.

Majori kolleegid teevad kõik oma ülemuse toetamiseks, ning aegamööda hakkabki üks mõrvajuhtumitest hargnema pikaks põhjuste-tagajärgede reaks, mille lõpus selgub ka majori naise kadumise müsteerium.

Vana, väsinud ja sassis peresuhetega politseiuurija, kelle tervis on väga vilets, saab uueks ülesandeks uurida tuntud muusiku surma. Loomulikult pole miski nii, nagu alguses näib ja lugu võtab mitu korda uusi pöördeid. Mina mõrvarit ära ei arvanud ja no seda, mis oli politseiuurija naisega juhtunud ammugi mitte. Usun, et krimka sõpradele peaks meeldima.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2013
  • lehekülgi: 224

LV teema nr 11. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi Salla Simukka “Punane nagu veri”

Oli kord tüdruk, kes õppis kartma. punane

Pimikusse on kuivama riputatud pestud viiesajaeurosed rahatähed. Õhus heljub hüübinud vere lehk. Lumikki Andersson ei segada end põhimõtteliselt kunagi teiste asjadesse, aga raha leidmine paiskab ta keset rahvusvahelise narkoäri keerist.

Nelja ööpäeva jooksul aset leidev, aina pingelisemaks muutuv sündmusteahel tõukab Lumikki eluohtlikesse olukordadesse, sunnib põgenema külmavereliste kurjategijate eest ja viib lõpuks salajasele ja legendaarsele Jääkaru peole. Kõigi nende sündmuste taustal on talv külmem kui kunagi varem ja pakane piitsutab Tampere tänavaid.

„Punane nagu veri“ juhatab sisse Lumikki Anderssonist jutustava trilleritriloogia.

Soome kirjaniku raamatus on eestlastest tegelasi lausa kaks. Need on narkojõugu liikmed, kes pole just kõige taibukamad.   Raamat ise räägib ühe kooliõpilase ootamatust sattumisest rahvusvahelisse narkoärisse. Lugu on kirjutatud põnevalt, eriti tuliseks läheb olukord, kui Lumikki jõuab salapärase Jääkaru peole.

Mulle meeldib, et raamatus on tagasivaateid peategelase minevikule, palju asju jääb küll esimeses osas saladuseks aga samas avaldatakse piisavalt, et tekitab huvi uute osade vastu.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2014
  • lehekülgi: 217

LV nr 5. Raamat, mille lugemissoovituse oled sa saanud Lugemise väljakutse grupist. Marek Kahro “Kuradil on lapse nägu”

Jaanipäeva eel toimub väikeses Põlvamaa külas tulekahju, mida asub uurima keerulistele kahrojuhtumitele spetsialiseerunud politseinik Hando Oras. Kui samas asulas lahvatab teinegi põleng, milles hukkub kohalik elanik, avaneb uurijale maaidülli taha peitunud segaste suhete rägastik.

Peagi ilmneb, et mitu hiljutist surmajuhtumit on kummalisel kombel seotud rootsiaegse nõiaprotsessiga, mille tagajärjel saadeti tuleriidale noor talupoeg. Kas politsei suudab müstilise kurjategija peatada, enne kui veel mõni inimene leekides elu kaotab?

Ajalooliste faktidega rikastatud põnevusromaan „Kuradil on lapse nägu“ on järg raamatule „Seal, kus näkid laulavad“ (2016), mis pälvis kirjanduskonkursil „Bestseller 2015“ ilukirjanduse žanris esikoha.

Selle raamatu lugemissoovituse andis Marlin Pärn 12. veebruaril. Ilmselt ma poleks ise selle raamatuni jõudnud. Ja oleks jäänud ka see kahe silma vahele, et tegu on raamatu “Seal, kus näkid laulavad” järjega.  

Mulle see raamat meeldis. Oli parasjagu põnev ja osavalt põimitud ajalooga.

Kui keegi otsib mingit sügavat teost inimpsühholoogia keerdkäikudest, siis see pole see raamat. On hoopis väga mõnusalt kirjutatud lihtne lugemine  ja sobib suurepäraselt just  lõõgastumiseks.

Raamatu lõpus tekib uusi vihjeid ja arvata on, et peagi tuleb veel uusi osasid. Mina igatahes ootan põnevusega.

  • Kirjastus: Pilgrim
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi:  296

36. Raamat, mis on Sinu lugemisnimekirjas kõige kauem lugemist oodanud. Birk Rohelend “Sa pead suudlema Silvat”

TAGAKAANELT:silva

“Ühel õhtul põhjustab ajakirjanik ja väikelapse ema Silva Stökel magamatusest peaaegu avarii. Teda jääb painama tunne, et naine, kellele ta oleks äärepealt otsa sõitnud, on tema lapsepõlvesõbranna Helena. Probleem on aga selles, et Helena kadus jäljetult kakskümmend aastat tagasi. Kui Silva asub sõbranna jälgi ajama, saab kiirelt selgeks, et tema kadumise lugu ei ole kaugeltki ainus õõvastav ja verine saladus, mida Omavere pealtnäha rahulik ja vaikne väikelinn endas peidab.

„Sa pead suudlema Silvat“ on mitmeplaaniline psühholoogiline kriminaalromaan, mis lisaks tavapärasele „kes seda tegi?“ küsimusele uurib ka põhjuseid, miks sellised lood juhtuvad.

Birk Rohelend on Eesti kirjanik, kelle esivanemate soontes voolab nii saksa kui ka rootsi verd. Ta on hariduselt geenitehnoloog ning töötab igapäevaselt kommunikatsioonieksperdina. Ta on kirjutanud erinevaid telesarju, sh „Padjaklubi“, „Nurjatud tüdrukud“ ning „Restart“, ning avaldanud nii proosa- kui ka luuleteoseid. „Sa pead suudlema Silvat“ on tema viies romaan, Silva Stökeli kriminaalromaanide sarja avateos.”

Tunnistan ausalt, et tegelikult on kõige kauem olnud nimekirjas “Tindisüda”, aga kuna ma olen otsustanud sel aastal väljakutset täita eesti kirjandusega, siis meenus kohe “Silva”

See raamat jäi mulle silma eelmise aasta alguses, kui see muutus “Lugemise väljakutses” popiks. Ma isegi võtsin selle raamatu siis mitu korda kätte et lugeda, kuid mind väga häiris kaanepilt. Need silmad olid lihtsalt nii imelikud. Kusagil kuklas oli aga kogu aeg  huvi selle raamatu vastu.

Olen rõõmus, et seda lugesin, raamat on kaasahaarav kohe esimesest lehest. Sisult on küll üsna räige, kuid ülimalt põnev. Kõik lõpud saavad seotud ja küsimused lahendatud. ootan huviga järgmist osa.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 272

LV teema nr 3. Raamat, mille kaanele on kirjutatud “…. bestseller”. Marek Kahro „seal kus näkid laulavad“

TAGAKAANELT:seal, kus

Maia on aastaid meeste tähelepanu nautinud, kuid püsivat armastust pole ta leidnud. Ta töötab väikeses alevikus õpetajana ning kasvatab erksaloomulist tütart. Naise üksluine elu võtab jahmatava pöörde, kui tema klassi saabub uus õpilane, poiss nimega Artur. Poiss toob Maiale uuesti meelde nooruspõlves läbielatud tragöödia: tema peigmees uppus aleviku läheduses asuvasse järve, mille kohta räägitakse õõvastavaid legende. Naine hakkab kahtlustama, et Artur on otseselt seotud viimastel aastatel toimunud vägivaldsete mõrvadega ning järgmine ohver võib olla juba Maia ise.

„Seal, kus näkid laulavad” on psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele ja ühiskonnale. Romaan võitis kirjanduskonkursil Bestseller 2015 esikoha ilukirjanduse žanris. Žürii peab seda konkursi kõige põnevamaks raamatuks. See haarab sind nii endasse, et sul pole võimalik seda enne käest panna, kui hommik koidab ja viimane lehekülg läbi.

Marek Kahro on sündinud 1987. aastal ja ta elab Võrumaal. Varem on tema sulest ilmunud noorteromaanid „Kaljud ja kameeleonid” (2011), „Päikseta paradiis” (2012) ja „Viisteist naeratust” (2014).
Mareki enda sõnul huvitab teda see, kuidas isiksus areneb ja miks kurjus nii sageli inimhinges esile kerkib. Seetõttu on kõik tema raamatud psühholoogilise kallakuga ning neis tegutsevad omamoodi kangelased, kes osutuvad raskesse olukorda sattudes arvatust palju tugevamaks.

 

Bestseller kenasti kaanel kirjas. Isegi sellerid joonistatud 🙂

Mulle see raamat väga meeldis. Hästi kirjutatud raamat, mis sisaldab kuhjaga põnevust, natuke müstikat ja ootamatu lõpuga. Selline raamat, kus sa jõuad lugedes kahtlustada kõiki, aga õige inimeseni ikka välja ei jõua. Ainult kaas oleks võinud kutsuvam olla. Mitte, et see kole oleks, aga see ei ütle midagi.

  • Kirjastus: Pilgrim
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 264

LV teema nr 12: Raamat, mida lugesid vaid autori pärast, sisututvust lugemata/raamatust mitte midagi teadmata Katrin Pauts „Öömees“

TAGAKAANELT:Oomees_kaaned_280x190.indd

Hüljatud raudteesillal tapetakse koolitüdruk, kes uuris õpetaja soovitusel kodukandi linnalegende. Juhtum äratab külapolitseinik Virves mälestused nooruses läbielatust, ning naise sisetunne ütleb, et vanad legendid ja mõrv on kuidagi seotud. Virvele meenuvad aastatetagused kummalised juhtumid ja tal tekib kahtlus, et rahvasuus Öömeheks kutsutav müütiline olend on tegelikult keegi kohalikest. Miskipärast on ta taas tegutsema hakanud. Kuid mille järgi Öömees oma ohvreid valib? Kuidas on ta seotud sünges metsas laiuva salapärase Kloostrikülaga, kus tänapäeva maailmas pettunud inimesed kummituslike varjudena kulgevad? Vastuseid otsides tutvub Virve karismaatilise õpetaja Danieliga, kes on tulnud tagasi sünnikohta, et seista silmitsi oma minevikuga.

Selle raamatu ma tassisin koju juba eelmise aasta lõpul. Valituks osutus just seepärast, et Pautsi “Politseiniku tütar” ja “Tulekandja” mulle täitsa meeldisid. Ei lugenud tagant millega teg, aju registreeris vaid ära, et ilmselt pole järjekordne Muhumaa põnevik.

Ja ma olen igati rahul. Alguses oli küll pisut uimane aga 3-4 peatüki järel hakkas asi huvitavaks minema ja siis ei saanudki enam käest ära panna. Raamatu peategelaseks on eesti väikeküla elanikud ja seal tegutsev salapärane “Öömees”. “Öömees” on juba aastakümneid olemas olnud ja muutunud nn linnalegendiks.  Miski salapärane must mees, kes tungib kallale noortele tüdrukutele, kes satuvad vanale raudteesillale. Öömees on paha vaim, mis ei lase oma legendil ununeda tekitades taaskord uusi ohvreid. Seekordne Pautsi raamat on rohkem psühholoogiline, kus ta avab rohkem tegelaste hingeelu ja seetõttu on raamat minu jaoks ka sügavam.

Ootan huviga linnalegendide järgmist osa 🙂

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 264