Marco Viale “Siniste huntide linn”

TAGAKAANELT: Siniste huntide linnas elavad ainult sinised hundid. Nad on väga korralikud ja neile ei meeldi üllatused. Nad joovad sinistest tassidest ja kirjutavad siniste pliiatsitega. Igal hommikul tiriseb kõigis majades täpselt samal hetkel äratuskell. Ühel päeval aga ilmub linna punane hunt. Ta naeratab ja vilistab omaette. Midagi niisugust pole sinised hundid veel kunagi teinud ega näinud. Siniste huntide maailm pöördub pea peale.
“Siniste huntide linn” aitab aru saada, et me kõik oleme erinevad ja see just muudabki elu värviliseks.

Selle raamatu leidsin täitsa juhuslikult meie kooli 1. klassist. Olid nemad liitunud lugemisprojektiga Meie Väike Raamatukogu ja see oli üks projektiraamatutest. Mulle meeldis see raamat esimesest silmapilgust ja lugesin sealsamas ühe hingetõmbega läbi. Siniste huntide linnas elavad ainult sinised hundid. Nad on harjunud oma igapäevaelu rutiiniga ja teevad kõike alati ühtemoodi. Ühel päeval tuleb nende linna punane hunt, ta teeb kõike naeratades ja rõõmuga…… Sinised hundid on segaduses ja nende elu on peapeale pööratud, kuid peagi leiavad nad, et see mida punane hunt teeb, on täitsa tore. Nii vahva raamat ja jätab ruumi edasi mõtiskleda, kes järgmisena siniste huntide linna tuleb ja mida tema teeb…..

  • Kirjastus: Päike ja Pilv
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 32

Dino Buzzati “Loomine”

Dino Buzzati on hinnatavamaid itaalia kirjanikke, kelle loomingus põimub realism buzzati_loomine_KAAS.inddsürrealismiga ja fantastika muinasjutulisusega. Esimesest Moosese raamatust teada-tuntud loomislugu on tema jutuloomingu kõnekas näide. Autori vaimukat tõlgendust vahendab tõlkijana Anne Kalling ja üllatavat lähenemist ilmestavad Gerda Märtensi kütkestavad ‒ ja omakorda mitmekihilist tõlgendust lubavad ‒ illustratsioonid. Sisuga heas kooskõlas kujundusefektid aitavad edasi anda Buzzati stiili eripära ja on visuaalselt nauditavad. Uhke, kinkimiseks sobiliku raamatu järelsõna on kirjutanud Goffredo Fofi.

Imeline Maailma loomise lugu isemoodi vaatenurgast ja  vägevate piltidega

  • Kirjastus: Koolibri
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi:  48

1. Raamat, kus tegevus toimub jõulude ajal.

TAGAKAANELT:

Ühel lumisel vana aasta viimase päeva hommikul ärkab 9-aastane Massimo pika meeleheitliku ilusaid-unenagusidkarje peale ning leiab oma isa jõulupuu eest maast. Juhtunud on midagi kohutavat. Ta ema on kadunud, jättes maha vaid nõrga parfüümihõngu poisi tuppa ja kägaras hommikumantli ta voodi ette. Kuhu ta kadus? Kas ta tuleb kunagi tagasi? Ja kas Massimo saab kunagi võimaluse ema ees eelmisel õhtul toimunud tüli eest vabandada? Mitmekihiline ja vaimukas romaan on lugu 40 aastat hoolikalt hoitud saladusest ning samas poisist, kes peab lisaks täiskasvanuks saamise valudele püüdma ka leida oma elu laiali lagunenud kilde, avastamaks viimaks, et ta ema ei olnud üldse see naine, kelleks Massimo teda pidas. Romaani käimapanev episood pärineb Torinost pärit autori enda elust. Ka tema kaotas 9-aastaselt traagiliselt oma ema. Gramellini on pikalt tegutsenud ajakirjanikuna, esimese romaani avaldas 1960. aastal sündinud autor alles 2010. aastal. Kaks aastat hiljem ilmunud “Head und” pälvis kiiresti palju tähelepanu Itaalias ning on nüüdseks tõlgitud juba väga paljudesse keeltesse.

Valisin selle raamatu jõulu teema alla. Kuigi selles raamatus  on kirjas ühe poisi elu läbi mitmete aastate ja ei ole keskendunud vaid ühele konkreetsele ajahetkele, on siiski kõik tema mõtted ja teod mõjutatud sellest ühest päevast jõulude ajal, mil tema ema suri. Täpsemalt suri ema vanaasta viiasel päeval. Sellega lugu algab ja ka lõpeb. Kogu poisi elu ja maailmatunnetus on väga tugevalt mõjutatud just sellest päevast. Sellest ei saada üle. Poeg leinab ema alates 9. eluaastast. Ka lapse isa on muutunud peale kurba sündmust ja peres, kus enam jõule ei tähistatagi tundub kõik väga katki olevat. Raamatu lõpus, 40 aastat hiljem saabub siiski meelerahu ja mõistmine mis juhtus ja miks.

Lugedes olin hämmastuses, et no mida? Millal laps nüüd leinast üle saab… Siis märkasin, et itaalia kirjanik…. Nojah, tuntud mammakultuur… aga siiski pisut äärmuslik.

Raamatu suureks plussiks on väga ladus kirjakeel ja mõnus eneseiroonia tekstis. Kerge lugeda ja  situatsioonide kirjeldused panevad kohati muigama.

Massimo Gramellini “Ilusaid unenägusid”

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 172