Sigurður Örn Brynjolfsson “Jääkaru Polli”

Tagakaanelt: jääkaru-polli

Väike jääkaru Polli tegi pika reisi ümber maailma koos lumekristall Kristallikuga. Vahepeal on toimunud aga maakera globaalne soojenemine ja vaid üksikud olulised ehitised üle maailma ulatuvad veel veest välja. Nendega Polli tutvubki, kuuldes juurde Kristalliku lugusid inimestest, ajaloost, loodusest. Raamat on hariv ja õpetlik. Ning õnneks osutub üleujutatud maakera vaid Polli unenäoks…

Juunikuu saatuse sepitsemine läks liigagi kergesti. Tasus vaid minna raamatukokku ja küsida. Kohe laks vahva raamatukoguhoidja riiuli juurde ja võttis sealt sobiva raamatu. Kohe esimesel katsel mille täitsa sobiv.

Islandi kirjanik, kes elab tegelikult Eestis. Islandi vulkaan Hekla on täitsa aktiivne tegelane ja aprillis loetud ameerika autor tegutses oma raamatus Austrias.

Mulle väga meeldib raamatu idee. See tutvustab lastele erinevaid kuulsaid paiku maailmas. Jääkaru Polli ärkab, ja kliimasoenemise tagajärjel on pea terve maakera vee all. Muidugi tundub ebausutav, et suured mäed on vee all, aga Lihavõttesaarel kujud ikka vee peal….  Aga loo mõte on hoopis midagi muud. Lugedes saab toreda ümbermaailmareisi ja natuke ka iga paiga kohta teada. Pisut veider on Polli teekaaslane  Kristallik (kes on lumekristall), kellel olevat rassimälu ja seetõttu suurepärane giid, kuid mismoodi ta seda jääpanka kogu aeg erinevateks kujunditeks muutis, jäi mulle arusaamatuks.

Lugeda kõlbab küll.

  • Kirjastus: Tammerraamat
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Lehekülgi: 56

IOOSS juuni

LVK teema nr 34. Islandi kirjaniku raamat Sjón “Virvarebane”

Tagakaanelt: virvarebane

Virvarebane“ on proosapoeem, mida võib võrrelda ka sümfooniaga: see algab kahe erineva narratiiviga 19. sajandi lõpu Islandi maakolkas, mis jooksevad ühte alles romaani lõpus. Autor kirjeldab, kuidas pastor Baldur Skuggason jahib mägedes ja lumetormis eluga riskides haruldast, lausa maagilist sinirebast. Paralleelselt jutustab Sjón botaanik Fridrik B. Fridjónssoni sulnist suhtest Downi sündroomiga Hafdísiga. Teose originaalpealkiri „Skugga-Baldur“ viitab ühelt poolt müütilisele loomale ja teiselt poolt pastorile. Millal muutub inimene loomaks ja loom inimeseks?

Alguses tundub, et raamatud on kaks eraldi juttu. Lõpus need aga põimuvad omavahel ja kogu pilt saab hoopis uue tähenduse. Mõnus kiire lugemine. Mulle väga meeldis.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisasta: 2013
  • lehekülgi: 112