Dugald Steer “Egüptoloogia”

TAGAKAANELT: 1926. aastal Egiptusse korraldatud ekspeditsiooni päeviku vormis kirjutatud raamat sisaldab palju sõnalist ja pildilist teavet Muinas-Egiptusest

Raamat on oma ülesehituselt reisipäevik. Suurepärane rohkete piltidega materjal lastele egüptoloogia vastu huvi äratamiseks. Kuigi peamine eesmärk selles raamatus on Osirise hauakambri leidmine, on selles päris suur osa ka püramiididel.

Ülesanne: Kirjuta kui teadlane aastal 3031.

Kallid kodused. Oleme oma uuringutega jõudnud endistele Baltimaade aladele. Leidsime ühest endisest elamust huvitava rulli. Materjal on väga õhuke ja habras materjal. Kuna see on augustatud ja sellesse on pressitud mingid mustrid. Oleme sarnaseid leide leidnud üle maakera ning oleme täheldanud erinevaid mustreid ja märgistusi ja seetõttu arvame, et tegu on mingitlaadi nuputamisülesandega. Samas eile meie uurimisgrupi professor aevastas selle salapärase rulli lähedal ja kokkupuutel süljega ilmutas rull sulamise märke. See viis mõtted uutele radadele. Äkki on see mingitsorti toiduaine, mis sulab suus? Igatahes uurime nüüd ka seda võimalust. Hoian teid uute uudistega kursis.

  • Kirjastus: Sinisukk
  • Ilmumisaasta: 2006
  • Lehekülgi: 30

Roald Dahl “Vapustav härra Revane

TAGAKAANELT: Koperdis, Uimerdis ja Uba on ühed üsna vastikud ja kitsid talunikud. Ja nad vihkavad härra Rebast. Nad on nõuks võtnud härra Rebane kinni püüda. Seepärast asuvad nad tema urusuu ette valvesse, valmis teda maha laskma või surnuks näljutama või ta sealt välja kaevama. Aga kavalal härra Rebasel on teised plaanid…
Millised nutikad mõtted härra Rebase peas liiguvad ja kuidas ta need mõtted ühes oma poegade ja sõpradega ellu viib, sellest see lõbus lugu räägibki.

Roald Dahl on minu keskmise lapse lemmikkirjanik. Tema lood on alati muhedad ja vahvad. See raamat sattus meile suvelugemise programmi kaudu ja lapse kõrvalt lugesin ka ise läbi. Kiire vahepala kavalast rebasest, kes kitsikusse sattudes ei andnud alla vaid leidis ikka lahendusi. Mulle meeldis, et härra Rebane oli lahke ja sõbralik ka teiste künkaelanike (isegi jäneste) vastu ja hoolitses, et ka nemad raske aja üle elaksid. Nagu ikka on kirjanik kirjutanud head tegelased nutikateks ja vaprateks ja pahad tegelased rumalateks ja ahneteks.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2007
  • lehekülgi: 88

David Walliams “Maailma halvimad lapsed”

LVK 2021 teema nr 33 Näitleja kirjutatud raamat (biograafia või ilukirjandus)

TAGAKAANELT: David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.

Mulle meeldivad Walliamsi raamatud. Ole vist kõik tema eesti keeles ilmunud raamatud koos vanima pojaga läbi lugenud. Pean aga ütlema, et see raamat meeldib mulle kõige vähem. Raamatus tutvustatakse kehaksat maailma kõige halvemat last. Nad on nii kohutavalt halvad, et isegi nende vanemad ei tea, mida nendega ette võtta.

Kõigi pahade laste lugudes on tohutult vinti üle keeratud ja lood on täiesti absurdsed. Näiteks on Sohva Sofia nii laisk, et on lausa sulanud diivanisse ja muutunud ise pooleldi diivaniks. Lapsed olid nii kohutavalt pahad, et isegi Raj ei soovinud neid enda poodi 🙂 Selles raamatus ongi Rajl hoopis isemoodi ülesanne, nimelt kommenteerib ta iga loo lõpus seda last, kellest juttu oli.

Kuigi mulle jättis raamat suhteliselt mittemidagiütleva tunde, siis minu teismeline pugistas mõnuga naerda. Ju siis läks nali minust mööda 🙂

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 264

Jane Austen “Kolm õde”

LVK 2021 teema nr 5 Jane Austen (originaal, uusversioon, paroodia)

TAGAKAANELT: Suur osa Jane Austeni lühilugudest olid kirjutatud tema perekonna lõbustuseks. “Kolme ões” kritiseerib Austen naise ühiskondlikku seisundit – tol ajal oli abielu peaaegu ainus viis, kuidas pääseda vanema katuse alt, vältida vaesust, saada üldse kunagi endale mingisugust raha. Henry ja Eliza on mänguline ja lõbus lugu. Jack ja Alice – oma aja kirjanduse ja kirjanduslike kommete paroodia. Frederic ja Elfrida, tõenäoliselt kõige varasem Jane Austeni töö, on samuti vaimukas paroodia. 

Raamatus on 4 lühilugu mis on kirjutatud eelkõige oma perekonna lõbustamiseks. Ma oleks tõesti tahtnud, et need lood natuke pikemad oleksid olnud. Sai mõnus hoog sisse ja kohe läbi.

Lood oli mõnusalt humoorikad ja naiste tolleaja seisust tögavad. Ainus viis oma seisust parandada oli abielluda ja teha võimalikult hea partii.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2003
  • lehekülgi 68

David Walliams “Paha paps”

LVK 2021 teema nr 16. Teos kirjanikult, keda tahaksid isiklikult tunda

TAGAKAANELT: “Papse on igas suuruses ja iga kujuga. On pakse ja kõhnu, on pikki ja lühikesi. On vanu ja noori, on tarku ja rumalaid. On tobedaid ja tõsiseid, on lärmakaid ja vaikseid.
Ja muidugi on olemas head papsid ja on olemas pahad papsid …”

Mulle tundub, et David Walliams on üks üllatusi ja ootamatusi täis inimene. Samuti pean lugu heast huumorist ja koomikuna töötav inimene peaks nalja mõistma küll.

Walliamsi raamatud mulle üldiselt meeldivad. Need on omamoodi kiiksuga ja vinti üle keeravad. Selle raamatu on autor pühendanud oma pojale sõnadega: “Alfredile, minu elu armastusele. Armastusega papa” nii armas pühendus.

Selle raamatu peategelaseks on Frank kes isa on vägev võidusõitja. Nende elu on parim kuni päevani, mil isa satub raskesse õnnetusse. Isa jääb küll ellu, kuid kaotab jala, töö, staatuse. Franki ema ei suuda aga sellise elukorraldusega leppida ja lahkub. Nüüd peavad isa ja poeg kuidagi hakkama saama. Huvitavaks teemaks on raamatusse sisse toodud samasooliste armulugu mis on natuke naljakalt ja samas ka armsalt kirja pandud. Kuigi asjalood kisuvad vahepael ikka väga hulluks, laabub lõpuks kõik. Loomulikult on raamatus ka ajalehemüüja Raj kes on ikka uskumatu kitsipung ja sahkerdaja aga samas suure südamega.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 448

Philip Reeve “Surelikud masinad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021. Veebruar. Aurupunk

TAGAKAANELT: Kujutle, et tunned maailma oma jalge all liikumas…
Kujutle, et kukud oma linnast välja ja leiad end võhivõõrast maailmast…
Just nii juhtus Tomiga. Ja nüüd on ta kitsikuses – mahajäetud inimtühjale kõnnumaale koos sõjaka, moonutatud näoga tüdrukuga, eemale kistud oma armastatud tütarlapsest ja reedetud oma iidoli poolt.

See on «Surelike masinate» maailm. Inglise kirjaniku Philip Reeve esikteos, mis ei lase ennast niisama lihtsalt määratleda. See on haarav fantaasiaromaan, samas ka tempokas põnevik tulvil köitvaid ja usutavaid tegelaskujusid.

Sõna “aurupunk” olen ennegi kuulnud. Aga olen selle teema ilma süvenemata lahterdanud pigem kategooriasse “Pole minu jaoks”.

Nüüd oli hea võimalus selle teemaga lähemalt tutvust teha. Tegin turvalise valiku ja valisin siin palju kiidusõnu saanud raamatu. Minu tutvus selle teemaga oli väga meeldiv. Julgustab ka edaspidi aurupunki lugema.

Mulle meeldis selle raamatu idee. Minu jaoks nii uudne ja ootamatu. Tulevikumaa. Linnad mis liiguvad ringi. Enamik mööda maad, mõned ka lennates. Suuremad linnad neelavad väiksemaid, et saada varusid, toitu, energiat ja ajaloolisi esemeid. Liikuvates linnades on elu tegelikult üsna karm. Mida madalamal korrusel elad, seda kehvemas seisus oled. Iga linn seisab enda eest. Mõned linnad on ka nn piraadid. Ühte sellisesse satub ka raamatu peategelane Tom, kui on oma kodulinnast Londonist välja kukkunud. Ja kuigi piraatlinn on vaene ja räpakas ning selle elanikud viletsate kommetega ja agressiivsed, tõusevad Tom ja tema teekaaslane Heaster selles linnas linnapea soosingusse.

Ja kuigi kõik see piraadilinnas toimuv on vägagi põnev, on see vaid üks väike killuke kogu loost. Aastaid redus istunud London on äkitsi liikvele läinud. Kui üle pika aja on esimene väike linn alla kugistatud, ei peatu linn, vaid kihutab edasi. Miks? Kuhu? Keegi ei tea täpselt, aga lootused on kõrged. Ilmselt mingit veel suuremat ja paremat suutäit jahtima. Ootamatult ilmub aga välja veelgi võimsam linn ja London peab põgenema, aga mitte kauaks. Londonil on salarelv ja see on nii tõhus, et peagi võib temast saada maailma võimsaim linn.

Minu fantaasia hakkas seda raamatut lugedes kohe täistuuridel tööle. Juba kujutasin ette kuidas meie Eestimaa pisikesed ja suuremad linnad hiilivad mööda maad ringi ja otsivad, kust saada järgmist suutäit…

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta: 2006
  • Lehekülgi: 280

J.K. Rowling “Bard Beedle’i lood”

LVK 2021 teema nr 3 Raamat, mille on tõlkinud Krista Kaer (juubeliaasta puhul)

TAGAKAANELT: J.K. Rowling avaldas 2007. aasta detsembris raamatu “Bard Beedle’i lood”, mille oli illustreerinud bard ise. Selle raamatu pealkiri peaks olema lugejatele tuttav juba raamatust “Harry Potter ja Surma vägised”, sest just see muinasjutukogumik aitas Harryl mõista, kuidas Voldemorti võita. Nüüd jõuavad need viis muinasjuttu ka eesti lugejateni ning nagu muinasjuttude puhul ikka räägitakse seal ustavast sõprusest, mis annab inimestele jõudu, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi südameis.
Erilise võlu annavad raamatule aga professor Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore’i kommentaarid ja joonealused märkused. Need on vaimukad, valgustavad lugude tagapõhja ning lasevad lugejal heita pilgu võlurite maailma.

Ma olen Rowlingult lugenud ainult Harry Pottereid ja neidki üle 10 aasta tagasi. See pisike kogumik kannab endas Harry Potteri maailma viit muinasjuttu. Neid jutte kommenteerib direktor Dumbledore. Ma oleksin eelistanud pigem mõnda lisalugu nende kommentaaride asemel lugeda. Minu jaoks need midagi uut ei andnud. Muinaslood olid väga toredad. Mulle kõige südamelähedasem oli “Õiglase õnne allikas”, kus kõik lõppes nii nagu ma terve loo vältel lootsin. Vahel polegi vaja võluväge, et kõik hästi läheks 🙂

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2009
  • Lehekülgi: 119

Roald Dahl “Suur sõbralik hiiglane”

LVK 2021 teema nr 12 Sinu lemmik Lugemise väljakutse 2019 teemade hulgast (Tegevus toimub Inglismaal)

TAGAKAANELT: Sophie õnneks on Suur Sõbralik Hiiglane(SSH) märksa päikeselisem loomus kui tema jälestusväärsed liigikaaslased, kes harrastavad öiseid ajujahte inimeste maale. Nad röövivad unesoojast voodist väeteid lapsukesi ja neelavad neid siis hulgakaupa hommikusöögiks. Et hiiglaste hirmuvalitsust väärata, mõtlevad Sophie ja SSH, kaks juhuse tahtel sõbrunenud vaprat hinge, välja hiilgava plaani, kuidas neist kogu maailma lapsi ohustavatest koshmaarsetest küttidest vabaneda. Nad otsustavad vastata hiiglastejahiga.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaeg: 2001
  • Lehekülgi: 207

Roald Dahl on minu keskmise poja lemmikkirjanik. Ta põhimõtteliselt ei loe vabatahtlikult teisi autoreid ja kui ta siis mõne Dahli raamatu läbi saab, siis soovib alati selle üle pikalt arutleda. Nii ei jäägi muud üle kui ise ka lugeda, et osata midagi kaasa rääkida.

Tunnistan, et Dahli lood meeldivad mulle endalegi. Mõnusad “kiiksuga” ja kohati üle vindi. Sellest raamatust on tehtud ka film ja ka see oli täitsa tore vaatamine.

Raamatu peategelaseks on Suur Sõbralik Hiiglane (SSH), kes ühel ööl näppab orbudekodust Sophie ja viib ta hiiglastemaale. Seal selgub, et mitte kõik hiiglased pole sõbralikud, ning hiiglaste lemmiktoit on inimesed, keda nad jahivad ööseti. SSH on aga üldse hiigleste hulgas väikseim ja äbarikuim ning Sophie suureks kergenduseks ka taimetoitlane. Kui teised hiiglased asuvad Inglismaale jahile minema, hakkavad Sophie ja SSH välja mõtlema plaani, kuidas tigedaid hiiglaseid takistada. Mängu tuleb Inglismaa kuninganna, unenäod ja põnevad mullijoogid, kus mullid liiguvad hoopis ülevalt alla …

Ian Fleming “Ela ja lase teistel surra”

LVK 2020 teema nr 22 James Bondi või Sherlock Holmesi maailma raamat – Ian Fleming ja Arthur Conan Doyle ja teised autorid

TAGAKAANELT:

Ela ja lase teistel surra on on Ian Flemingi teine James Bondi romaan.
Imeilus, ennustajavõimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimisündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

Kui ma laps olin, siis olid Bondi filmid üle mõistuse vägevad. Neid sai korduvalt ja korduvalt vaadatud. Huvitaval kombel selle raamatu sisu mulle tuttav ette ei tulnu, või kui, siis äärmiselt ähmaselt. Samuti pole ma enne lugenud ühtki Bondi lugu ja leian, et need on tegelikult täitsa mõnusad. Sellised mõnusad nostalgiahõngulised. Ela ja lase teistel surra on sarja 2 lugu. Bond on Kariibi saartel ja lahendab vana piraadiaarde saladust. Ootamatult on välja ilmunud suures kogused kuldmünte. Nende jäljed viivad Jamaicale, kus on Voodoo, ebausk ja tapjakalad… Muidugi ei puudu loost ka kaunid naised, viski ja luksuslik spioonivarustus.

  • Kirjastus: Eesti Päevaleht
  • Ilmumisaasta: 2008
  • Lehekülgi: 399

Gerald Durrell “Parem varblane pihus”

Igaüks on oma saatuse sepp september

Tagakaanelt:

Raamatus Parem varblane pihus jutustab Gerald Durrell pooleaastasest reisist läbi Uus-Meremaa, Austraalia ja Malaisia. Durell tahtis teada, mida nendes maades looduse kaitseks on ette võetud ja BBC tahtis samal teemal filme teha. Kuumaveeallikad, linnud-loomad, üks kummalisem kui teine. Naiivsevõitu plaanist lihtsalt kohale minna, oma töö ära teha ja vaikselt lahkuda, ei tule midagi välja. Durrell pajatab inimeste ja loomade tegemistest ainult talle omase huumoriga, mis köidab miljoneid lugejaid üle terve ilma.

Mind viskas saatus Uus-Meremaa lähedale merre. Ujusin minagi mandrile ja uurisin loodust, linde ja loomi kood Gerald Durrelliga. Mul on meeles, et lapsena mu ema soovitas Durrelli lugeda. Siis oli see minu jaoks nii igav. No mida sa loed neid looduskirjeldusi ja mingite suleliste passimisi…. Nüüd aga oli selle raamatu lugemine lausa teraapiline.

  • Kirjastus: Eesti Päevaleht
  • Ilmumisaasta: 2009
  • lehekülgi: 213