Brian Conaghan “Kui härra koer hammustab”

LVK 2020 teema nr 15 Raamat, mille peategelane põeb mingit haigust või on diagnoositud sündroomiga

TAGAKAANELT: Lugu elust, surmast, armastusest, seksist ja vandumisest.
Saage tuttavaks a-mayonnaise-ing Dylan Mintiga. Ta on 16-aastane ja tal on Tourette’i sündroom. Tema elu on pidev võitlus, et hoida kõik halb endas – iseenesest välja pahvatavad sõnad, tõmblused, urisemine ja ulguv koer, kes tahab plehku panna alati, kui Dylan stressama hakkab.
Rutiinne tervisekontroll pöörab aga Dylani elu pea peale. Ta avastab, et järgmise aasta märtsis ta sureb. On küll alles august, kuid tal on vaja veel NII MÕNDAGI KORDA SAATA.
Seega ta koostab nimekirja –Lahedad asjad mida teha, enne kui ma sussid püsti viskan – ja asub tegudele. Kuigi Dylani nimekiri ei ole pikk, avastab ta üsna pea, et kõik pole päris nii, nagu ta on seda ette kujutanud… 

Raamatu peatagelasel on Tourette sündroom. See on selline seisund, kus ärevuses tekivad tahtmatud liigutused ja sõnavalangud. Enamasti on sõnavalangud ebasobivad ja solvavad. Minu meelest on selle haiguse olemust raamatus väga hästi tabatud. Üldse on tabatud hästi ühe teismelise olemust. Küll aga häiris mind natuke, et Dylan on kirjutatud siin raamatus üsna naiivseks.

Dylan saab teada, et peagi ta sureb. Ta koostab nimekirja, mida teha enne surma. See nimekiri pole kuigi pikk. Tegelikult ongi seal vaid kolm punkti. Millest esimene ja kõige tähtsam tema jaoks on seksida oma kuuma klassiõega, kes asjast üldse huvitatud pole. Üldse tundub see võimatu eesmärk, kui sa pidavalt karjud roppusi ja tõmbled. Kas see lõpuks õnnestub, selgub raamatu lõpuks.

Kiire lugemine, mis paneb mõtlema sõprusest ja reetmisest.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 352

Chaterine Isaac “Sina, mina ja kõik muu”, John Green “Kilpkonnad alla välja”

LVK 2020 teema nr 47 Kaks sarnase kaanega raamatut

Chaterine Isaac “Sina, mina ja kõik muu” sina, mina ja kõik muu

TAGAKAANELT: 

Päikeseline Prantsusmaa, taasleitud armastus, ähvardav tragöödia – see on täiuslik romaan. – Louise Candlish

Jess sõidab koos oma kümneaastase pojaga Prantsusmaale, et veeta suvepuhkus päikesepaistelises Dordogne’is, kus tema endine elukaaslane Adam on avanud taastatud Château de Roussignolis luksusliku hotelli. Imelised aiad, basseinid ja Prantsuse köök – mida veel suvepuhkuselt soovida? Seiklusliku puhkuse kõrval on Jessil aga teine, palju olulisem eesmärk – et Adam hakkaks armastama oma poega.
Naistemehena tuntud Adamil pole aga mingit soovi oma elustiili muuta. Jessi see ei üllata, aga William, kelle jaoks Adam on kiiresti muutunud iidoliks, tahab isaga aina rohkem aega veeta. Jess ei taha, et Adam poja lootuseid petaks, samas pole ka ta enda südametunnistus puhas. Ta varjab saladust, millest mitte keegi – isegi William – teada ei tohi.
Ülimalt naljakas ja täis suuri lootusi, jutustab “Sina, mina ja kõik muu” loo ühe naise pühendumisest oma perekonnale ja armastuse murdumatust jõust. See romaan paneb kõigil romantikutel südame kiiremini põksuma.

Raamat, mille võtsin kätte, lugesin üsna kiiresti läbi ja see jäi veel mitmeks päevaks minuga.  See võiks olla täitsa tavaline armastuslugu, kuid ei ole seda siiski.

Raamat algab sellega, et Jess läheb sünnitama. Üksi, sest tema elukaaslane Adam ei vasta telefonile ja kui ta lõpuks sünnitusmajja jõuab, on tema särgikrael huulepulgajäljed ning poeg juba sündinud.  Loomulikult pole mehel ühtegi naisele vastuvõetavat vabandust tuua ja ega naine neid ka kuulda taha. Pere laguneb. Last aitab kasvatada naise vanemad, kes on igati toeks. Nüüd on aga William juba 10 aastane ja ema sõidab koos pojaga Prantsusmaale lapse isa juurde viieks nädalaks puhkama, et luua taas side poja ja isa vahel. Koorub lahti südantlõhestav lugu elu traagikast, valestimõistmisest ja antud lubadustest. Tõeline pisarakiskuja. Samas on raamatus siiski valdavalt positiivne meeleolu. Mulle väga meeldis.

***

Emaarmastuse vägi täidab meid alates esimesest hetkest, mil me tibatillukeste jäsemeteliigutusi ja lainetusi üsas tunneme. Me hingame sisse vastsündinu lõhna, kui ta esimesel koolipäeval oma väikese käekese ümber meie sõrmede põimib või me ta veriseks kukutud põlve suudleme.. Ja ma tean, et emad on hullumise piirini viidud – unevaeguse või teismelise kapriiside või puhta ulakuse ja trotsi tagajärjel. Aga me jääme oma lapsi alati armastama, viisidel, millest me enne nende olemasolu midagi ei teadnud.

***

“Ma elan oma elu nii, nagu võiks iga päev minu jaoks olla viimane olla. Ja ma kavatsen seda teha ka edaspidi, kuni asjad päris raskeks lähevad. Ma mõtlen kõigele sellele heale, mis mind ümbritse, ja mitte sellele, mis on tulemas. Teen kõige kiuste kõiki neid asju, mida naudin Käin meres ujumas. Küpsetan kooke. Tantsin veel”

***

“Enamik meist ei mõtle tõsiasjale, et me võime hommepäev busii alla jääda. Me trügime läbi elu, peame kõike enesestmõistetavaks. Mina seevastu ei pea midagi enesestmõistetavaks. Mitte ainsatki asja. Ma naudin iga oma pojalt saadud musi, iga suutõit šokolaadi, iga sügisel puudelt pudenevat lehte ja iga naerupuhangut sõprade seltsis. Mul on hea elu. Imeline elu.”

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 368

 

 

John Green “Kilpkonnad alla välja”  kilpkannad alla välja

TAGAKAANELT: 

Kuueteistaastasel Azal polnud mõtteski miljardär Russell Picketti salapärast põgenemisjuhtumit uurima hakata, aga kaalul on saja tuhande dollari suurune leiutasu ja Aza parim sõbranna Daisy soovib innukalt asja kallale asuda. Nende esimene samm on otsida üles Picketti poeg, Aza lapsepõlvesõber Davis. Samal ajal maadleb Aza sundmõtetega, mis ei jäta teda hetkekski, ehkki tüdruk püüab – püüab olla tubli tütar, hea sõber, eeskujulik õpilane ja võib-olla isegi hea detektiiv. Ootamatult leiab Aza just Davisest mõttekaaslase ja sellest saab teekond, mida kumbki ei unusta.

Ma ei tea kuidas mõtleb sundmõtete küüsis olev inimene. Ilmselt see kerge pole.

Paetegelane Aza just nende küüsis vaevlebki. Samas nagu kõik noored, tahab ka tema normaalne olla. Aza oli selles raamatus üks väga põnev tegelane.

Aza sõbranna Daisy on täielik tema täielik vastand. Huvitub tähesõdadest, on jutukas ja impulsiivne. See tähesõdade värki oli raamatus päris palju ja see läks minust suures osas mööda. Ma pole vist ühtegi filmi vaadanud ega tea tegelikult sellest suurt midagi. Äkki peaks end harima ja sellega tutvuma…

Davis on Aza ammune tuttav. Davise ja Aza vahel tekivad romantilised tunded, kuid need ei muutu imalaks. Mulle meeldisid Davise blogid.

Minus tekitas hämmeldust raamatu lõpp.

“Mitte keegi ei ütle head aega, kui ta sind enam näha ei tahaks.” Ma ei tea, kuidas on originaal, aga kui mina tahan veel kedagi näha, siis ma ütlen nägemiseni või kohtumiseni. 

Üsna keskimine noortekas.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 256

 

Rosie Walsh “Päev, mil me kadusime”

TAGAKAANELT: päev, mil me kadusime

“Kaasahaarav ja ettearvamatu lugu kahest noorest naisest, kes mineviku eest põgenevad.

Anniel on saladus. Nii südantlõhestav saladus, et ta eelistab selle enda teada jätta. Õnneks ei ole ta selle all murdunud, vähemalt veel mitte. Eriti nüüd, kus tundub, et tema ellu on saabunud keegi, kes näib kogu hingest soovivat tema paranemist.

Ka Kate’il on saladus. Ja minevik, mille ta hea meelega seljataha jätaks. Kuid uuesti alustada on keeruline, sest üks inimene püsib tal alati meeles.

Ammused sõbrannad Annie ja Kate ei ole endas enam kindlad. Õnnelik lõpp tundub juba käeulatuses, kuid mõlemad peavad õppima, et õnn on habras ja minevikku ei saa nii kergelt maha raputada. Mis juhtub, kui minevik nad lõplikult kätte saab?

 

Pean kõigepealt ütlema, et raamatu kaas meeldis mulle kohe alguses väga. Nii ilus värv ja lahe kaanekujundus. Poole raamatu peal olles, hakkasin taipama, mida kaanepilt tähendab ja päris lõpus muutus kaane tähendus hoopis uueks. Nii, et juba kaanepilt jutustab oma loo, kui oskad vaadata.

Raamatus rullub paralleelselt lahti kahe naise lugu. Mõlemal on mingi Ilge Jama, mille eest nad põgenevad. Annie on hipilik, aga samas häbelik ja mitmete foobiate küüsis vaevlev massöör, kes väldib meestega lähikontakte. Kate seltskonnahing ja terava keelega iirlanna, kes meeldib kõigile esimesest silmapilgust. Neid kahte naist ühendab kirg reisimise ja Aasia vastu. Seal nad kunagi kohtusid ja suur sõprus saigi alguse. Mõlema naise elu rullub lahti, tehes ka tagasivaateid minevikule. Alguses ma tõesti arvasin, et tegu on üsna tavalise armastusromaaniga, sest kõik märgid viitasid sellele. Mingil hetkel aga võttis kogu lugu hoopis uued tuurid üles ja lõpp üllatas täiega. Terve raamatu lugemise ajal polnud mul imepisikestki mõtet peas, kuidas need naised omavahel veel seotud olla saavad.

Mmulle meeldis kirjaniku esimene raamat “Ilma ainsagi sõnata,” ja meeldib ka käesolev. Kiire ja lõõgastav lugemine.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 360

 

Patrick Ness “Kui koletis kutsub”

LVK 2020 teema nr 44: Seda raamatut lugedes ma nutsin ja naersin ja tahtsin kirjanikku kallistada.

TAGAKAANELT: kui-koletis-kutsub

“KOLETIS ILMUS VÄLJA NATUKE PÄRAST SÜDAÖÖD. NAGU NAD SEDA IKKA TEEVAD.

Aga see ei ole koletis, keda Conor on oodanud. Ta ootab koletist oma õudusunenäost, sellest, mida ta on pea igal ööl näinud, alates ajast, kui ta ema hakkas ravil käima. Õudusunenägu pimeduse, tuule ja karjumisega.

Kuid see koletis on midagi teistsugust. Midagi iidset, midagi metsikut. Ja ta tahab Conorilt kõige ohtlikumat asja üldse.

Seda raamatut olen ma tahtnud juba ammu lugeda. Mingil põhjusel on nii läinud, et see  pole minuni jõudnud. Nüüd saades ise raamatu omanikuks, venis suu kõrvuni pähe. Raamatu lugesin läbi päevaga. Mingi kummaline maagia tekkis selle lugemisel. Seda lihtsalt ei saa käest panna. Kuigi raamatut oli väga lihtne lugeda, oli selle teemakäsitlus raske. Täiskasvanuna lugesin seda, kui suure hingevaluga lapse olelusvõitlusest. See lihtsalt kriipis seest ja pani igal leheküljel aina enam Conorile kaasa tundma. Raamatus olevad graafilised pildid annavad väga hästi edasi loo meeleolu. Kogu raamat on südantlõhestav. Ja ometi on see nii nauditavalt kirjutatud.

Lk 46

Lood on kõige metsikumad asjad üldse, müristas koletis. Lood jälitavad ja hammustavad ja kummitavad.

Lk 74

Conor raputas pead. “see on kohutav lugu. Ja sohitegemine.” See on tõsilugu, ütles koletis. Paljud asjad, mis on tõesed, tunduvad pettusena. Kuningriigid saavad väljateenitud printsi, talutütred surevad põhjuseta ja vahel on nõiad väärt päästmist. Päris tihti tegelikult. Sa üllatuksid kui tihti.

 

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta:2019
  • lehekülgi: 215

 

 

Julian Barnes “Kui on lõpp”

LVK 2020 teema nr 31 Bookeri auhinna saanud raamat

TAGAKAANELT: kui-on-lõpp

Seda nappi romaani või pigem jutustust, 2011. aasta Man Bookeri auhinna võitjat, on paljud kriitikud nimetanud raamatuks mälust. Häiriv ja mõtlemapanev, autorile omases napis ja täpses, ent tähendustelt tihedas stiilis lugu viib peategelase Tony Websteri tagasi kooli- ja üliõpilaspõlve, toob talle meelde kunagised sõbrad ja armsamad. Sündmused käivitab ootamatu teade, et Tony ülikooliaegse armastatu ema on teda miskipärast oma testamendis meeles pidanud. Nõutu Tony püüab välja uurida, mis võis olla selle põhjuseks, ning tasapisi selgub, et vastuseid tuleks tal otsida eelkõige iseendast, kuigi need võivad olla üpris sügavale maetud. Nii mõnigi mälestus saab uue tähenduse ja sisu, mis aga omakorda püstitab uusi küsimusi. Tony otsingud näitavad, kuidas mälu aitab luua müüte, mis lubavad minna elus kergema vastupanu teed. Ent ometi aitab mälu neidsamu müüte purustada, olnust ja olevast ning kunagistest valikutest selgemat pilti saada, kuigi teekond minevikku võib kujuneda üpris valuliseks. See lugu on kahtlemata mälust, aga ka vastutusest, mida igaüks elu ees kannab, kahetsusest, mis meenutustega möödapääsmatult kaasas käib, ning sisimast ärevusest, mis õnneks suudab meid sisseharjunud radadelt kõrvale juhtida. 

See raamat ei jätnud mulle mingit eriti sügavat muljet. Pensionipõlve veetev mees meenutab oma nooruspõlve. Hindab ümber oma sõnu, tegusid ja mõtteid. Raamatu peamiseks mõtteks minu jaoks jääbki sõnum, et meie mälu muudab mineviku meile sobivaks.

 

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2013
  • lehekülgi: 174

 

Agatha Christie “Õhtusöök kolmeteistkümnele”

LVK 2020 teema nr 14 Üks Agatha Christie raamat 

Tagakaanelt: õhtusöök kolmeteistkümnele

«Eile õhtul tapeti lord Edgware oma majas Regent Gate’il. Ta abikaasa lõi teda teda noaga kaela,» teatas Japp.
Poirot paistis segaduses ja tõsine.
«Miks te arvate, et just naine ta tappis?»
«Mul ei tarvitse midagi arvata. Ta tunti ära. Ega ta ei püüdnudki end varjata. Sõitis taksoga kohale… Hommikul leidis toatüdruk laiba.»

Kui ma loen Poirot lugusid, siis tuleb mulle silmade ette David Suchet.

Õhtusöök kolmeteistkümnele on päris keerukas krimilugu. Kui tekib juba idee, et no nüüd küll tean kes on mõrvar, teeb lugu ootamatu pöörde ja jälle olen tupikus. Terve loo vältel kahtlustasin korduvalt erinevaid tegelasi. Lõpuks selle õige arvamine ei õnnestunudki ja ootsain seda  lõpplahendust 🙂

  • Kirjastus: Katherine
  • Ilmumisaasta: 1995
  • lehekülgi: 237

 

Cressida Cowell “Olid kord võlurid. Teist kord võluvägi”

LVK 2020 teema nr 36: „Nukitsamehe“ 100. sünnipäeva puhul raamat, kus on sarvilised või muidu riukalikud tegelased olid kord võlurid

Tagakaanelt:

“Olid kord võlurid. Teist korda võluvägi” on Cressida Cowelli, ülipopulaarse sarja „Kuidas taltsutada lohet” autori uue sarja „Olid kord võlurid” teine osa.
Raamatu tegevus toimub Inglismaal kolm tuhat aastat tagasi, kui võluvägi oli veel päriselt olemas. Loo peategelased on omavahel sõjajalal olevate hõimude liikmed Soov ja Xar. Soov on sõdalastüdruk, kelle valduses on võimas võluväeline loitsuaabits, Xar aga võluripoiss, kelle käel on ohtlik sortsiplekk. Soovi ja Xari lahutab teineteisest kõrgeim müür, mida võib ette kujutada.

Sortsid möllavad ürgmetsas ja iga puutüve taga luurab oht … Oli niigi ebatõenäoline, et need kaks kangelast omavahel kohtuvad. Kas võib olla, et saatus nad veel TEISTKI korda kokku viib?

Riukalikke tegelasi on raamat täis alates peategelastest Soovist ja Xarist ja lõpetades sortsidega. Minu lemmikud  riukalikud tegelased olid õhuvaimud.  Need pisikesed nutikad olevused on üleannetud ja vaprad. Selliseid tahaks omalegi.

Ma ei tea ühtegi teist raamatut, kus lusika, kahvli ja võtme vahel oleks armukolmnurk…. väga omapärane 🙂

 

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 392

 

Philip Pullman “Põrmu raamat. Esimene osa. La Belle Sauvage”

LVK 2020 teema nr 2: Raamat, mille pealkirjas on üks neist sõnadest: raamat, raamatupood, raamatukogu, raamatukoguhoidja põrmu raamat

TAGAKAANELT:

Malcolm oli kõrtsmiku poeg ja ainuke laps … tal oli üsnagi palju sõpru, ent meelsamini mängis ta üksipäini oma daemoni Astaga kanuus, mille küljele oli Malcolm maalinud nime La Belle Sauvage. Malcolm Polstead elab Thamesi kaldal asuvas pubis küllaltki turvalist ja õnnelikku, ehkki sündmustevaest elu. Aga ühel paduvihmasel talvel lähevad omavahel raksu teaduse, religiooni ja poliitika jõud, ning kui ilma raev haripunkti tõuseb, lagunevad koost kõik Malcolmi elu tugisambad. Kuna Malcolmi hoolde Lyra-nimeline lapsuke, on ta sunnitud ette võtma oma elu suurima vägitüki ja asuma ohtlikule teekonnale, mis muudab teda ja Lyrat igaveseks …

Ma küll pole lugenud Pullmani Tema tumedate ainete triloogiat, kuid olen näinud filmi “Kuldne kompass”. Seda korduvalt ja see on mulle väga meeldinud. Ma saan aru, et see raamat on Kuldse kompassi maailma eellugu, kuigi kirjutatud hiljem. See lugu on nii köitev, et lihtsalt ei ole võimalik enne raamatut käest panna, kui see läbi on. Nüüd palun järgmine osa! Niikaua kui seda veel ei ole, saan läbi lugeda Tema tumedad ained 🙂

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 384

Claudia Gold “Kuningannad, kesirinnad ja konkubiinid”

Tagakaanelt: kuningannad, keisrinnad ja konkubiinid

Raamatus „Kuningannad, keisrinnad, konkubiinid“ jutustatakse lugusid tõeliselt ebatavalistest naistest. Sealhulgas Elizabeth I-st, kes viis Inglismaa maailma mõjuvõimsamate riikide hulka; kunagisest vähetuntud Saksa printsessist Katariina II Suurest, kes tiris raskelt edasiliikuva Vene karu kaasaegsesse maailma; keisrinna Wu Zetianist, kes pani aluse Hiina kuldajastule; Britannia esimesest naispeaministrist Margaret Thatcherist, riigitegelasest, kelle nägemuse kohaselt määratletakse kaasaja poliitilist maastikku tänapäevani.
Raamat maalib ilmekad kirjanduslikud portreed viiekümnest ebatavalisest naisest, kes on ajaloo jooksul riiki juhtinud või riigivõimu omanud – alates Hatšepsutist Benazir Bhuttoni. Igas lühieluloos näidatakse kõnealust isikut oma aja kultuuri- ja ajakontekstis, see võimaldab autoril mitte üksnes jutustada 50 julge ja iseseisva naise elulugu, vaid esitada ka teise nurga alt viimase 3500 aasta ühiskonna ajalugu.

Sellesse raamatusse on mahtunud 50 mõjukat naist. Mõjukat poliitilises mõttes. Kõik on seotus valitsemisega ja igale naisele on pühendatud 4-5 lehekülge. Algab raamat ajatelje algusest 15 saj e.Kr Hatšepsutiga ja lõppeb Benazir Bhuttoga. Mitte kõik naised polnud mulle tuttavad, aga oli ka äratundmisrõõmu. Naiste elulood on väga lühidalt kirja pandud, sisaldades vaid põhilist, samas on see huvitav ja rikastatud põnevate faktidega. Samuti on raamatus palju pildimaterjali, mis teeb lugemise veelgi huvitavamaks.

 

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2009
  • lehekülgi: 256

ajalugu veebruar

Roald Dahl “Võlusõrm”

LVK 2020 teema nr 7. Raamat, mille tegevus toimub ühe päeva jooksul

Tagakaanelt: võlusõrm

…nii et silme eest läheb mustaks? Kujuta nüüd ette, et sul on VÕLUSÕRM, ja kui sa sellega kellegi peale näitad, siis alles hakkab juhtuma. Näiteks ilmuvad kiusu ajava emakeeleõpetaja nina alla VURRUD nagu isakassil ja naabripoisid, kes arutult linde kütivad, hakkavad tiibadega lehvitama ja pardi moodi prääksuma. See on küll tore, kuid õnnetuseks ei teasa isegi täpselt, millega sõrm sind üks või teine kord üllatab. Nii et ETTEVAATUST!

Raamatu peategelaseks on tüdruk, kellel on võlusõrm. Võlusõrm aktiveerub ainult siis kui tüdruk vihastab ja siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nii ka päeval, kui tema naabrid on käinud pardijahil ja arutult tapnud hulga linde. Lugu on sama aegselt kurb ja naljakas. Ja kuigi on see kirjutatud aastal 1964, on (liigtarbimise) teema väga aktuaalne ka tänapäeval. Tegevus

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2007
  • Lehekülgi: 56