Iirimaa kirjanik

M.C. Beaton “Valetaja surm”

LV 2022 teema nr 27. Raamat Jaan Martinsoni raamatublogist.

TAGAKAANELT: Otse öeldes on Liz Bentley üks igavene valevorst ja see on külaelanikud vihaseks ajanud: nad on Lizi peale ilmaasjata liiga palju oma aega ja osavõtlikkust raisanud. Kui siis ükskord on Lizil tõsi taga ja häda käes, ei võta seda keegi tõsiselt. Isegi Hamish mitte.
Nüüd peab Hamish korraga kasutama nii selget pead kui kõhutunnet, sest üsna varsti on mõrvatuid rohkem kui üks – ja selgub, et Liz pole ainuke fantasöör, kel selles segases loos oma roll on.

Ma olen vaid mõne üksiku Hamishi loo lugenud. Tundub, et vahepeal on Hamishi elu palju muutunud. Seekord lahendab Hamish mitut mõrva korraga. Vahepeal on päris palju juttu tema kassis ja koerast. Ma nüüd ei saanud täpselt aru, kas see tema kass ongi päriselt metskass? Lõpuks saavad küll kõik omavahel sõlmitud ja lugu loogilise lahenduse.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 248

Sarah Crossan “Iiris”

LVK 2022 teema nr 8 2021aastal ilmunud tõlgitud noorteraamat

TAGAKAANELT: Tema nimi on Marla ja tema jaoks olen ma Iiris, ehkki vanemad panid mulle nimeks Allison. Allison põgeneb kodust ja avastab, et on lageda taeva alla jäänud. Peavarju otsides leiab ta maja, mis tundub mahajäetuna. Kuid ei, majas elab üksinda mälu kaotanud vana naine, kes Allisoni nähes peab teda oma noorpõlvesõbrannaks Iiriseks. Miks ka mitte? Võib ju olla ka Iiris, et oleks mõnda aega peavari ja toit. Alguses proovib Allison vana naist lihtsalt ära kasutada, kuid sedamööda kuidas ta hakkab aru saama, et Marla poeg kohtleb oma ema üsna sarnaselt sellega, kuidas Allisoni isa oma tütart kohtles, tekib nende vahel mõistmine. Sellest edasi juba tugi ja hoolitsus. Lõpuks iseseisvumine. Mingis varjulises mälusopis mäletame me teineteist alati.

Olen enne “Iirist” lugenud sarah Crossanilt kaks raamatut. Need meeldisid mulle ja meeldis ja “Iiris”. Kuigi kõik selle autori senini loetud raamatud on kirjutatud vägagi valulikel teemadel, on lugemine väga nauditav. Omapäraseks teeb autori proosa luulevormis kirjutamise stiil. Alguses oli seda kummaline lugeda, kuid harjudes tekkis mõnus rütm. Raamatu peategelaseks on Allison, kes elab oma isaga kahekesi. Ühel päeval Allison põgeneb kodust oma vägivaldse isa eest. Ta leiab peavarju vana naise Marla juurest. Marlal on tõsiseid raskusi mäluga ja peab Allisoni oma lapsepõlveaegseks sõbraks Iiriseks. Noor ja vana naine sõbrunevad ja on üksteisele toeks.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2021
  • lehekülgi: 360

Sarah Crossan “Kuutõus”

LVK 2021 teema nr 8 Raamat Iirimaa autorilt

TAGAKAANELT: „Nad arvavad, et ma tegin ühele inimesele viga.
Kuid ma ei teinud. Kas kuuled?
Sest inimesed hakkavad sulle rääkima igasuguseid valesid.
Mul on vaja, et sa teaksid tõtt.”

Joe pole oma venda kümme aastat näinud ja seda kõige armutumal põhjusel – Ed ootab surmanuhtluse täideviimist. Ja nüüd, kus hukkamiskuupäev on välja kuulutatud, on Joe otsustanud veeta viimased nädalad venna kõrval, hoolimata, mida inimesed mõelda võivad.

See hingekriipiv ja südamlik noorteromaan esitab lugejale suuri ja raskeid küsimusi: mis on ühe elu hind? mida on võimalik andestada? ja kuidas üldse jätta hüvasti?

Ma arvan, et ma pole kunagi varem sellist raamatut lugenud. Peatükid on kirja pandud kui luuletus. Esmasel sirvimisel ilma lugemata, arvasingi, et tegu on mingi veidra valmide raamatuga. Üsna kohe mõistsin, et hoopis peatükid on kujundatud eriliselt. Ja mulle see väga meeldis. Nii lahe ja uudne mõte.

Ka raamatu teema on minu jaoks üsna uudne. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi lugenud raamatut teemal, mis käsitleb surmanuhtlusega toimetulekut. Igatahes emotsionaalselt lihtne see lugemine polnud ja kauneid unenägusid ei tekitanud. Kuid mulle meeldis see raamat.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 352

LVK teema nr 45. Üks raamat mõnest fantaasiasarjast. Derek Landy “Detektiiv Luuker Leebesurm”

TAGAKAANELT:dektetiiv Luuker Leebesurm

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest.
—
„Nii et enam ei varja sa minu eest midagi?”
Leebesurm pani käe rinnale. „Tabagu mind surm, kui varjan midagi oma südames.”
„OK.”
Leebesurm noogutas ja nad kõndisid Bentley poole tagasi.
„Kuigi sul tegelikult pole südant,” ütles Stephanie.
„Ma tean.”
„Ja tehniliselt sa juba oled surnud.” 
„Ma tean seda ka.”
„Lihtsalt selgituse mõttes.”
—
Kas kurjus võidab ja saabub maailma lõpp? Või suudavad Stephanie ja Leebesurm omavahelise nääklemise lõpetada ja vastu astuda? 
Algab põrgulikult põnev seiklus.

Detektiiv Luuker Leebesurm on muhe, konkreetne, hooliv, tark  ja  …. surnud. Kui Stephanie ja Leebesurma teed ristuvad, algab tüdruku jaoks pöörane maagilise maailma avastamine, mille käigus selgub ka ta onu salapärase surma tagamaad. Asi kisub korduvalt eluohtlikuks ja vahel on tõesti raske aru saada kes kelle poolt on.

Mingil põhjusel minul selle raamatu lugemine venis. No lihtsalt ei läinud kuidagi, kuigi igav ka ju polnud….  Ilmselt polnud õige aeg ja koht.

  • Kirjastus: Pikoprint
  • Ilmumisaasta: 2014
  • lehekülgi: 376

Sarah Crossan “Õun ja vihm”

Tagakaanelt: Oun_vihm_kaas.indd

Kui Apple’i ema pärast üheteistaastast äraolekut naaseb, tunneb Apple end jälle terviklikuna. Lõpuks ometi saab ta vastuse teda aastaid vaevanud küsimusele, miks ema üldse ära läks. Ja nüüd on tal ka keegi, kes teismelist mõistab, mitte nii nagu Memm. Kuid täpselt nagu ema lahkumisel tormisel jõuluõhtul, on ka tema tagasitulekul mõru mekk juures ja peagi ei saa Apple enam arugi, kes tegelikult kelle eest hoolitseb. Alles siis, kui Apple kohtub inimesega, kes on veel suuremas segaduses kui ta ise, hakkab ta nägema asju nii, nagu need päriselt on. 
See on lugu kurbadest lõppudest ja õnnelikest algustest. Lugu, mis aitab mõista, kes on tegelikult tõeliselt olulised. 

Minu esimene mõte oli seda raamatut lugedes, et miks ometi on tõlgitud raamatu pealkirjas peategelaste nimed. Mida see tähendab? Kui raamatus on õed, kelle nimed on Apple ja Rain siis miks ometi kaanel on nimed tõlgitult? Ma muidugi ei tea, ehk on see mingi sõnademäng, kuid kindel on see, et ei vihmast ega õuntest raamatu juttu küll pole.

Raamatu sisu on kurb ja valus.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 272

Sarah Moore Fitzgerald “Lootuse õunakook”

Oscar Dunleavy, poiss, kes tegi maailma parimaid õunakooke, on kadunud, arvatavasti surnud. Paistab, et keegi peale tema parima sõbra Megi ja väikevenna Stevie pole eriti üllatunud. Mures ja segaduses Meg ja Stevie on otsustanud välja uurida, mis Oscariga juhtus. Romaanis antakse vaheldumisi sõna Megile ja Oscarile, kelle suu läbi hargneb lahti lugu manipuleerimisest, valedest, kadedusest, võimuihast ja sellest, et asjad ei pruugi alati olla nii, nagu esmapilgul paistab. Samas saavad peategelased nii mõndagi teada truudusest, sõprusest ja lootuse elushoidmise väest, iseäranis tänu elumuredest räsitud vanale Barney Brittle’ile, kes leidis uue elulootuse tänu Oscari võluväelisele õunakoogile. Limericki ülikooli psühholoogiaprofessori Sarah Moore Fitzgeraldi noorteromaan „Lootuse õunakook” tõstatab tänapäeva noorte valulisi probleeme, nagu koolikiusamine ja enesetapumõtted. Siiski ei jää kõlama sünged toonid, vaid hingelistesse raskustesse sattunud tegelased leiavad lahenduse.

Nii valus ja nii tõene. Raamatus oli palju häid mõtteid, mis just noortele (ja ka suurematele) peaks olulised olema. (Nt sõprusel ei ole tingimusi. Igaüks tunneb hädasoleva inimese ära, kuid vaid vähesed võtavad vaevaks reageerida.  Lootus pole kunagi hävitav.) Raamatu peategelane on poiss kes küpsetab imepäraseid  õunakooke. Neil õunakookidel on võluvõime, nad muudavad su elu helgemaks ja annavad lootust. Need õunakoogid päästavad elusid. Poisi anne on imeline ja ta hästihoitud saladus tuleb ühel päeval klassikaaslastele päevavalgele. Kuigi esialgu olid kõik õunakookidest ja poisi andest vaimustunud, muutus peagi kõik. Kiirelt tehti temast naerualune ja hävitati õunakookenesehinnang. Sõbrad kadusid.  Kõik see aga oli iseka tüdruku kättemaksuplaan, mis oleks peaaegu õnnestunud….

 

Sarah Moore Fitzgerald “Lootuse õunakook”

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • Lehekülgi: 182

 

 

sarahSarah Moore Fitzgerald sündis NY, kasvas üles Dublinis. Töötas akadeemikuna. Lapsena ja nooruspõlves kirjutas järjepidevalt saladuskatte all ilukirjanduslikke jutte. Lõpuks tuli välja oma esimese novelliga “Back to Blackbrick”. Teine raamat “The Apple Tart of Hope”  ilmus juba järgmisel suvel.