Carlos Ruiz Zafón “Kesköö palee”

LVK 2021 teema nr 37. Raamat autorilt, kes suri 2020. aastal

TAGAKAANELT: Kalkuta, 1932: pimeduse süda. Läbi linna kihutab leekides rong. Öö varjudesse külvab hirmu tuleviirastus. Ja see on alles algus. Oma senise elu pikimal ööl tuleb Benil, Sheere’il ja nende sõpradel Chowbari salaseltsist seista silmitsi kuulsa paleede linna ühe hirmsama mõistatusega. Aastatetaguste saatuslike sündmuste jäljed viivad noored mahavaikitud needuseni, mis vajutab oma pitseri ka nende elule.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2019
• Lehekülgi: 230

Zafon on selline kirjanik, kelle peale saab kindel olla. Lugemiselamus on garanteeritud. Lugu voolab unenäolisena sust läbi ja raamatut kinni pannes mõtled, kas see oli kõik päriselt… väga võimalik, et oligi…

Mul on alati kahju kui Zafroni lood läbi saavad.

Carlos Ruiz Zafron “Uduprints”

TAGAKAANELT:

On aasta 1943. 13-aastase Maxi kellassepast isa otsustab pere sõja jalust väikesesse rannikulinna kolida. Kolmelapseline perekond asub elama aastaid mahajäetuna seisnud majja, mis varjab nii mõndagi tumedat saladust. Oma uuelt sõbralt Rolandilt kuuleb Max lahe põhjas lebavast laevavrakist ja kohutavast laevahukust, mille saladust näib teadvat ainult Rolandi majakavahist vanaisa. Noorte süütu uurimisretk võtab ootamatu pöörde, kui lavale astub legendaarne Uduprints. Lugeja ees rullub lahti ühtaegu kurb ja hirmuäratav lugu, mille algus ulatub aastakümnetetaguste pahaaimamatult antud lubadusteni.

Uduprints on rahulikult algav lugu, mis kogub hoogu ja lõpuks sind alla neelab.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2015
• lehekülgi: 168

 

Maite Carranza “Emahundi klann”

TAGAKAANELT:

Hispaania tuntud ja hinnatud kirjaniku fantaasiatriloogia noortele. Ammustest aegadest on Omari nõidade klannid end varjanud verejanuliste Odishi nõidade eest ning oodanud ettekuulutuse täitumist ja väljavalitu saabumist. Nüüd kinnitavad tähed, et see aeg on lähedal. Neljateistkümneaastane Anaíd, kes on kogu oma elu elanud eraldatud külakeses Püreneedes, ei tea saladusi, mida jagavad tema perekonna naised…
Kuni tema ema, punapäise Selene, salapärane kadumine seab ta silmitsi tõega, mis on ühtaegu nii jubedusttekitav kui ka uskumatu, ning tütarlaps on sunnitud ette võtma teekonna, mis on täis küll ohtusid aga ka põnevaid avastusi.

Tegu noortekaga. Algab see raamat nagu muinasjutt. Üks tüdruk, Anaid, armetu välimuse ja kehvade sotsiaalsete oskustega, kuid ääretult tark, avastab oma ema kadumise. Nüüd, peale selle, et tal pole ei välimust ega sõpru pole tal ka enam perekonda, sest ema kasvatas teda üksi. Peagi avastab ta, et tema lähikondsed naised on nõiad. Täpsemalt Omari nõiad  emahundi klannist. Ka Selene, Anaidi ema on emahundi klanni nõid.

Paraku pole aga nõidade elu sugugi lihtne, neid kimbutavad Odishi nõiad kes on vampiirlike kalduvustega ja väga võimsad. Vastasseis on olnud juba pikaajaline ja nüüd kui ettekuulutus ennustab väljavalitu saabumist, on pinged mõlemal pool õhus.

Raamatut on lihtne lugeda, edeneb kiiresti ja heidab pilgu ka noorte hingeellu.

• Ilmumisaasta: 2007
• Lehekülgi: 406

Irene Dekelper “Linnuke kellakapsid ja teisi jutte”

Raamatus on 9 lühilugu lastele. Esimene lugu näiteks räägib kahest kutsikavennast, kes saavad endale erinevad peremehed – üks läheb elama rikka proua häärberisse, teine hulgusega tänavale –, kes aga üksteist taga igatsema hakkavad ja lõpuks ka kokku saavad. Toredad pildid on joonistanud Francois Ruyer.

Imearmsad jutukesed toredate piltidega. Väga südamlikud  ja heatahtlikud lood.

• Kirjastus: Egmont Estonia
• Ilmumisaasta: 2003
• lehekülgi: 64

Gemma Merino “Krokodill kellele ei meeldinud ujuda”

TAGAKAANELT:

Kõik teavad, et krokodillidele meeldib vesi. Kuid mitte sellele krokodillile. Tema eelistab hoopis puude otsas ronida. Kas on võimalik, et see krokodill ei olegi krokodill?

Hispaanlanna Gemma Merino lasteraamatud on tuntud nii tema praegusel kodumaal Inglismaal kui ka üle kogu maailma. Käesolev raamat on autori esikteos ning Macmillani kirjastuse illustratsioonivõistluse 2011. a võitja! 

Tõeliselt armas ja tore raamat.Väga vahvad pildid ja tore jutt kõige pisematele.

• Kirjastus: Glossus
• ilmumisaasta: 2016
• lehekülgi: 28

32. Raamat, mille kaanepildil on kaunis kleidis naine. Carlos Ruiz Zafón “Marina”

Barcelona tänavatel hulkudes kuuleb viieteistaastane Óscar mahajäetuna paistvast häärberist lummavat aariat. Poiss hiilib majja ja tutvub Marinaga, kes elab seal koos oma kurbusest muserdatud isaga ning kannab ka ise endas seletamatut nukrusepitserit. Marinast ja tema isast saab Óscarile otsekui uus pere, maailm, kuhu internaatkooli argipäevast põgeneda. Noored hakkavad jälitama looritatud naist, kes külastab vanal surnuaial nimetut hauda, ja jõuavad tasapisi aastakümnete eest tulekahjus hukkunud ärimehe ja tema armastatu saladuse jälile. Mänguna alanud seiklus muutub aga ohtlikuks tegelikkuseks, kui inimesed Marina ja Óscari ümber hakkavad surema ja mineviku varjud ärkavad ellu. Kas saatust ja surma saab üle kavaldada?

Vahel on nii, et mõnda raamatut või autorit kiidetakse taevani. Minus tekib siis aga justkui tõrge. Hirm alustada selle raamatu või autori lugemist. Mis siis saab, kui mulle ei tundu see raamat nii vägev. Kui mind ei võta ahhetama… Enam-vähem sama olukord tekkis mul Carlos Ruiz Zafóniga. Kõik arvamused, mida olen lugenud on olnud ülivõrdes.

Pean tunnistama, et mulle väga ja väga meeldis kuidas raamat oli kirjutatud. Tõeliselt kaunis sõnakasutus. Ka lugu ise oli paeluv, kuid mitte niiväga, et öösel üleval olla. Mulle meeldis, et oli natuke maagiat ja pisut kõhedust mida omakorda kaunistas noor armastus. Aga ei, raamat pole sugugi lääge armastuslugu. Seal on palju traagikat ja inimlikkust, isegi kui see on võigas. See raamat tundub mulle järelmõjuga, kogu lugu jõuab kohale alles siis, kui oled lõpule jõudnud ja natuke seedinud seda.

Pean ikka ära mainima ka selle et mind ajab siiani segadusse, miks on kaanepildil sinised liblikad? Raamatus on juttu ju mustadest…..

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2014
• Lehekülgi: 208

Ana Galán “Mondrago – iseäralik draakon: suur katsumus”

Mondrago on iseäralik draakon, kes ei suuda lennata ja on püsimatu, koperdab pidevalt ja purskab aevastades ninast tuld. Sellest hoolimata on ta lõbus seikleja ja ega jäta oma peremeest ja parimat sõpra Calet kunagi hätta. Cale ja tema sõprade Vibu, Casi ja Mayo lood on põnevad ja lustlikud, nende abil tutvud teistsuguse maailmaga: fantastilise, seiklusterohke, üllatusliku, saladuslikuga ja täis võikaid tegelasi.
Neli sõpra, kes üksteist eal ei jäta, ületavad üheskoos hirmud ja raskused ning aitavad oma teel kõige erilisemaid olendeid, keda sa ettegi ei oska kujutada.

See on üks lustlik lugemine lastele. Sobib suurepäraselt poistele. Äsja 11-aastaseks saanud Cale saab päris oma draakonipoja, keda ta on väga tahtnud. Paraku aga on see draakon kõike muud kui Cale lootis. Hoolimata esialgsest pettumusest, saavad neist aga päeva lõpuks sõbrad ja koos ületavad nad nii mõnegi ebameeldivuse.

Ana Galán “Mondrago – iseäralik draakon: suur katsumus” (Mondragó #1)

• Kirjastus: Helios
• Ilmumisaasta: 2015
• lehekülgi: 139