Mart Sander “Kõhedad muinaslood”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 juuli

TAGAKAANELT: Mart Sanderi uus kogumik „Kõhedad muinaslood“ on põnev uudis kõigile õudus- ja fantaasiasõpradele. Sellesse autori enda poolt illustreeritud novellikogusse on koondatud seitse lühemat või pikemat lugu – novellidest lühiromaanideni – mis pakuvad lugejale terve nädala jagu kõhedust. Osa lugudest on ilmavalgust näinud inglise keeles, osa ilmunud erinevates kogumikes, osa aga kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks (seitsmest loost viis ilmuvad eesti keeles esmakordselt). Allegoorilised muinasjutud taaselustavad meie ürgsed hirmud pimeduse, üksinduse, teispoolsuse, nõiduse ja needuse, deemonite ja rahutute hingede ning kõige selle ees, mille kohta me tavatseme öelda: „seda pole olemas“. Siin raamatus on.

Mul on Mart Sanderi raamatuid lugedes alati tema hääl kõrvus. Sandrilt olen enne lugenud Litse ja need raamatud meeldisid mulle väga. Tema ulmet lugesin esimest korda ja see oli väga meeldiv üllatus. Selle raamatu muinaslood on tõepoolest kõhedust tekitavad. Isegi lood, mis muidu tunduvad justkui tavalised lood, on lõpus vägagi üllatuslikud. Üllatuslikult ei tekkinud tunnet, et mõni lugu on teistest palju parem. Terve kogumik oli väga mõnus lugemine ja iga lugu suudab üllatada. Lisaks on iga loo juures autori illustratsioonid. Ja eriti ära on veel raamatu kaas, mis mõjub 3Dna.

  • Kirjastus: Literarity
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 304

Raul Sulbi: “Täheaeg: Musta Roosi vennaskond”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 juuni.

TAGAKAANELT:

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani. Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki.

Kogumiku lood:
«Musta Roosi vennaskond», Lew R. Berg
«Asteriuse kodutee», Siim Veskimees
«Au ei olegi vaja», Maniakkide Tänav («Saladusliku tsaari» järg)
«Põgeneda Rottidelinnast», Manfred Kalmsten
«Defectis», Helena Alexandra Altroff
«Virmalised neljal häälel», Catherine Asaro (tõlkinud Iris-Barbara Jeletski)
«150 aastat «Erakordseid reise»», Raul Sulbi lugu Jules Verne´ist

See oli minu esimene Täheaeg ja mulle see täitsa meeldis. Kõik lood olid üsna kaasakiskuvad ja minu fantaasia hakkas küll täiega tööle. Väga silmiavav on lugeda erinevate eesti ulmekirjanike lugusid ja ma olin meeldivalt üllatunud. Aga eriti-eriti meeldis mulle kogumiku nimilugu “Musta roosi vennaskond”. Ma väga tahaks teada mis nüüd edasi saab, aga minu otsingud küll vilja ei kandnud ja mingeid järge ma ei leidnud. Kogumikus oli vaid jutu algus ja see jäi ikka väga huvitava koha pealt pooleli. Lew R. Bergi postuumselt avaldatud lugu on väga suur saavutus ja imearmas kummardus kirjanikule.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2013
  • Lehekülgi: 268

Mairi Laurik “Novembriöö kirjad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 mai. Mairi Laurik

TAGAKAANELT: Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just müüri taha jäävas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. Käesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele. Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel. Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja sõjaväeline osa polnud arenenud tänasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid õnnetusi. Nüüdseks on linn õppinud, kohandunud ümber, valmistunud probleemideks ja samas neid märksa paremini vältiv. Mina ja veel paarkümmend õnnetut olime Tamsalu viimased „äärmised ebaõnnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga välja! Vähemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte õnnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja või oskamatult. 

Mulle see raamat meeldis. Selline mõnus rahulik kulgemine. Raamatu peategelane Keire kirjutab igal ööl kirja oma elukaaslasele. Oma kirjades kirjeldab ta oma elu Tamsalus. Tamsalu on moodne miljoni elanikuga tulevikulinn. Linn, mis on piiratud müüriga, kuhu saab viisaga ja kus ei ole püsielanikke. Linn kus käiakse karjääri tegemas ja raha teenimas üle kogu maailma. Linna südameks on uudne tehas. Tehas ongi linn. Mida tehas täpselt toodab, pole teada, kuid vahel juhtuvad õnnetused ja siis lendub õhus nanoosakesi.

Lõpuks jäi mul vaid üks küsimis. Mida Riit korda saatis?

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 240

Åsa Larsson, Ingela Korsell “Kummituslaps”, “Kratt”, “Lummutis”, “Näkk”

“Kummituslaps”

LVK teema nr 15 Loe üks raamat, mida 2021. aastal grupis on tutvustatud. Märgi ära, kes tutvustas ja kas oled temaga samal arvamusel.

TAGAKAANELT: „Kummituslaps“ on sarja „PAX“ kolmas raamat.
Käes on halloween. Kool kihab zombidest ja koletistest. Õhtul ootab ees pidu ja kummitusretk. Aga kostüümides laste hulgas liigub ka kummituslaps. Ta on oma ohvrid välja valinud ja haub kättemaksu. Kuidas saaksid Alrik ja Viggo teda takistada? Nad püüavad tõde välja selgitada ja satuvad jälile kohutavale saladusele. Samal ajal ilmub linna uus tüdruk. Tema nimi on Iris. Tüdruku juures on aga midagi kahtlast…

Seda raamatutu on tutvustanud Lugemise väljakutse FB grupis Helin Puksand. Ja ma olen temaga igati nõus. Väga kaasahaarav lugu, mis jääb pooleli just kõige ärevamal hetkel. Lihtsalt pead edasi lugema, et teada saada, mis edasi juhtub.

Kui vaikses linnakeses on sünk hävitatud, tekib uus salapärane olevus kohe asemele. Sel korral on Halloweeni peol kutsumata õõvastav külaline. Kummituslaps. Loomulikult pole ta tulnud heade soovidega ning Alrikul ja Viggol tuleb taas hakata uurima, kuidas linna päästa.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • Lehekülgi: 192

“Kratt”

TAGAKAANELT: Tal on pidev ja kustutamatu nälg…
Mariefredis on hakanud kaduma raha, asjad ja armsad koduloomad. Peaaegu kõik arvavad, et muidugi on süüdlaseks mõni kasuperre võetud jõmpsikas, ja Alrik on kahtlusaluste nimekirjas esimene. Nad ei tea aga, et vargused on seotud nõidusega. Keegi on krati valmis teinud! Musta nõia plaanid hakkavad tasapisi teoks saama…

Kratt on valmistatud lapse sõrmeluust ja lõngast. Kuid kui Krati valmistab Must nõid, siis see kasvab ja muutub näljaseks. Öösel käib ta end täitmas ja tema nälja kustutamiseks sobib kõik, mis ette jääb, ka koduloomad. Eriti ihkab aga Kratt Alrikut, sest Must Nõid on selle nii seadnud. Mulle järjest enam meeldib aga hoopis Henry.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 192

“LUMMUTIS”

LVK 2021 teema nr 11 Nägin seda raamatut ja tekkis tunne, et vot seda tahan lugeda

TAGAKAANELT: „Teie… tapsite… meid.” Peagi on saabumas luutsinapäev, aga keegi ei oska aimatagi, kui õudseks selle tähistamine kujuneb. Süütu mäng muutub kiiresti ohtlikuks, kui tekib värav teispoolsusse ja linnas hakkavad märatsema kolm kummitust. Alrik ja Viggo peavad appi kutsuma maagi, kes neile ei meeldi ja keda nad ka ei usalda. Vaimudele tuleb otsekohe vastu astuda, enne kui nad rohkem linnaelanikke surnuks pigistavad! Samal ajal käituvad Simon ja tema isa ülbemalt kui kunagi varem. Ent Viggol on tekkinud superidee ja tundub, et lõpuks ometi on õige aeg kätte maksta. 

See sari on justkui mingi narkootikum. tahaks muudkui veel ja veel. Loomulikult kui see istub mul riiulis, siis ma tahan kohe seda edasi lugeda. See osa on siiani olnutest olnud kõige õudsem. Idee juba ise on jube. Ja metsas olevaid vanu majasid vaatan ka nüüd hoopis teise pilguga….

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2016
  • Lehekülgi: 200

“NÄKK”

LVK 2021 teema nr 6. Raamat, mille autorilt oled eelnevalt lugenud enam kui 5 teost

TAGAKAANELT: Hirm on kõige karmim vangla.
Alriku ja Viggo koolis toimuval iga-aastasel talvisel päästeõppusepäeval juhtub midagi kohutavat. Alrik kukub läbi jää! Kas vees luurab Näkk? Samal ajal on Gripsholmi lossi saabunud uus lossiülem, aga tema juures on midagi kahtlast. Lisaks on poiste ema Mariefredi ilmunud ja seda koos tohutult suure üllatusega! Keegi ei oska aimatagi, mida see üllatus endaga kaasa toob!

Selles osas ilmub Mariefredi uus tegelane, uus lossiülem. Samal ajal hakkab piirkonnas tegutsema Näkk, kes uputab inimesi oma lõbuks. Nagu ikka lõpeb osa väga põneva koha peal.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 208

Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana, Jaagup Mahtra “Saladuslik Tsaar”

TAGAKAANELT:

Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Maailma riikide valitsused otsustavad planeedi maha jätta ja minna otsima ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist ning kaugemalt galaktikast. Kuid ressursside puudusel ei ole võimalik võtta kaasa kõiki maalasi. Mis saab neist kes lähevad teele? Mis saab neist kes jäävad maha?

Kolm eesti ulmeautorit vaatavad läbi käesoleva jutusarja tulevikku ning toovad teieni nii humoorikaid kui ka kurbi lugusid lähi- ja kaugtulevikust. See on nägemus maailmast, mida ühendab kogu inimkonda vapustav kataklüsm. Maailmast, kus ohu eest pagejad jätavad endast maha tehisintelligentsiga ründesatelliitide kompleksi, mis lõpetaks sõjad.

Selles jutukogumikus oli päris mitu kosmoselendu. Raamat on väga tempokas ja iga jutt viib edasi aastakümnete kaupa. Minu jaoks oli see raamat tõeliselt meeldiv üllatus ja kindlasti loen edasi, mis siis ikkagi sai Ippolitist ja ta pojast.

Raamat tegevus toimub tulevikus. Maakera poole kihutab asteroid Tooni. Osa inimkonnast põgeneb kosmosesse, käputäis jääb Kuule ja mahajääjad valmistuvad asteroidi üle elama. Et mahajääjad ei sõdiks omavahel ja saaksid elada rahus, paigaldavad viimased lahkujad sateliidi Ippolit, mis hävitab igasuguse sõjalise tehnika, eriti lendavad. Aastatesadade jooksul muutub Ippolit jumalaks.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2012
  • Lehekülgi: 208

Kristina Ohlsson “Hester Hilli mõistatus”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 Märts. Kummitavad majad

TAGAKAANELT: Megi ja Franki vanemad saadavad lapsed suve veetma onu Elioti juurde, kes elab vanas salapärases mõisas Hester Hillis. Niipea kui nad kohale jõuavad hakkab juhtuma kummalisi asju: mahajäetud rongijaamas näeb Meg tüdrukut, keda keegi teine kunagi näinud ei ole, Megile on kohalikku raamatupoodi jäetud sajandivanune päevaraamat mõistatusliku võtmega, mõisa pööningult kostab nuttu ja samme …

Varsti on Meg ja Frank saladuse jälil, mis viib neid mitte ainult vana maja kõige varjatumatesse paikadesse, vaid ka minevikku

Ma olen Kristina Ohlssonilt on varem eesti keeles ilmunud lasteraamatud „Klaaslapsed”, „Hõbedapoiss“ ja „Kiviinglid“ läbi lugenud ja mulle on tema raamatud meeldinud. “Hester Hilli mõistatus” on tänavuse 3.-4. klassi õpilaste kirjandusmängu üks raamatutest ja otsustasin ka ise selle läbi lugeda.

Raamat on mõnusa tempoga ja kohe tõmbab endasse. Juba üsna alguses hakkab juhtuma müstilisi asju ja põnevust jätkub. Küll aga pani mind korraks mõtlema onu Elioti ja tema sõbra kooselu mõisas. Samas oli see nii loomulikult ja muhedalt lahti kirjutatud, et ilmselt ei tekita saa 10-12 aastastes küsimusi.

Meg ja Frank saadetakse suveks onu Elioti juurde Hester Hilli mõisasse. Lapsed saadetakse ära ajaks, mis vanemad lahendavad oma erimeelsusi ja kogu onu juures veedetud ajal on lapsed sellest rõhutud. Lisaks sellele toimub Hester Hillis ja selle ümbruses kummalisi asju. Ootamatult leiavad lapsed endale seltsiliseks majapidajanna tütre, kellega koos hakatakse mõistatust lahendama.

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta 2019
  • Lehekülgi: 268

Åsa Larsson, Ingela Korsell “Sünk” Pax#2

LVK 2021 teema nr 24. Raamat autorilt, kes on olnud LV kuude kokkuvõttes kohal nr 1. (okt 2018)

TAGAKAANELT: Sarja „Pax” teises osas kohtume elajaga, kes öösiti Mariefredis märatseb ja inimesi ründab. Vennad Viggo ja Alrik peavad koletise peatama, enne kui veel rohkem inimesi viga saab. Kas see on libahunt? Ja kuidas säärasega võidelda? Viggo ja Alrik otsivad palavikuliselt vastust kirikunõlva all asuvast salajasest raamatukogust. Sinna saabub nõu ja juhatust saama ka võlurmeister Damir. Aga kas teda võib tõepoolest usaldada?

Aasta alguses tegin tutvust selle sarjaga. Nüüd oli siis järg teise osa käes. Vennad Viggo ja Alrik otsivad selles osas vastust küsimusele, kes küll ründab ööseti inimesi. Samuti ilmub salajast raamatukogu uurima Damir, kes võib-olla pole päris see kellena ta end esitleb… Väga kiiresti edenev ja põnevust täis raamat.

Peale põneva loo oli selle raamatu üks esimesi peatükke geopeitusest. Olles ise ka üks tuhandeist, kes sellega tegeleb, oli äratundmisrõõm suur. Ei tea küll nii kurvalt lõppenud logimist, kuid ettevaatlikuks igal pool varemetes tegi see küll.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • Lehekülgi: 192

Megan Whalen Turner “Varaste liit”

LVK 2021 teema nr 39. Raamat kirjastuselt Fantaasia

TAGAKAANELT: “Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks on kolm väikest kuningriiki sõlminud liidu – kuigi ka see ei pruugi neid võimsa vastase vastu aidata. Suure Mede impeeriumi tähtsa poliitiku ori ja sekretär Kamet unistab saada üheks kõige mõjuvõimsamaks tegelaseks terves riigis – kuid ta plaanid pööratakse pea peale ning ta on sunnitud piinamise ja surma ähvardusel põgenema. Seejuures aitavad teda mõningad isikud väikesest Attolia kuningriigist – kelle hulka kuulub ootuspäraselt Eugenides, varas, kellest on saanud kuningas.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad karismaatilist ja parandamatut tegelast – varast ja kuningat Eugenidest. Need lood on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist.

Mulle väga-väga see sari meeldib.

Pean tunnistama, et kui hakkasin nüüd selle sarja 5 osa lugema oli hämming suur. Kus on Eugeneides? Kus on Attolia Kuninganna? EElmise osa lugemisest oli ikka omajagu möödas ka ja mõtlesin juba, et olen midagi totaalselt ära unustanud. Samas jutt oli üsna köitev, mis siis et alguses nagu üldse ei käinud selle raamatuga kokku. Pisitasa hakkas mingi aimdus tekkima, et kuidas ja mis. Ja no lõpp oli ikka väga üllatav.

Jätkuvalt väga mõnus lugemine. Ootan juba mis edasi saab.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 286
  • VARASTE LIIT #5

J.K. Rowling “Bard Beedle’i lood”

LVK 2021 teema nr 3 Raamat, mille on tõlkinud Krista Kaer (juubeliaasta puhul)

TAGAKAANELT: J.K. Rowling avaldas 2007. aasta detsembris raamatu “Bard Beedle’i lood”, mille oli illustreerinud bard ise. Selle raamatu pealkiri peaks olema lugejatele tuttav juba raamatust “Harry Potter ja Surma vägised”, sest just see muinasjutukogumik aitas Harryl mõista, kuidas Voldemorti võita. Nüüd jõuavad need viis muinasjuttu ka eesti lugejateni ning nagu muinasjuttude puhul ikka räägitakse seal ustavast sõprusest, mis annab inimestele jõudu, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi südameis.
Erilise võlu annavad raamatule aga professor Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore’i kommentaarid ja joonealused märkused. Need on vaimukad, valgustavad lugude tagapõhja ning lasevad lugejal heita pilgu võlurite maailma.

Ma olen Rowlingult lugenud ainult Harry Pottereid ja neidki üle 10 aasta tagasi. See pisike kogumik kannab endas Harry Potteri maailma viit muinasjuttu. Neid jutte kommenteerib direktor Dumbledore. Ma oleksin eelistanud pigem mõnda lisalugu nende kommentaaride asemel lugeda. Minu jaoks need midagi uut ei andnud. Muinaslood olid väga toredad. Mulle kõige südamelähedasem oli “Õiglase õnne allikas”, kus kõik lõppes nii nagu ma terve loo vältel lootsin. Vahel polegi vaja võluväge, et kõik hästi läheks 🙂

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2009
  • Lehekülgi: 119

Raul Sulbi “Täheaeg 9: Joosta oma varju eest”

TAGAKAANELT:

Sisukord
Triinu Meres – Joosta oma varju eest
Kadri Pettai – Muna
Maniakkide Tänav – Ajudega töötajad
Tea Roosvald – Nõiamoori Miisu
Ülle Lätte – Udriku küla naised
Jeff VanderMeer – Hanoveri parandamine (Fixing Hanover)
Siim Veskimees – Loomingust, konnatiigis

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Lehekülgi: 191

Valisin jaanuarisse ulmejuttude kogumiku. Mulle üldiselt meeldivad jutukogumikud. Sellised parajad sutsakad enne magama minemist. Aga no selle kogumikuga läks nii, et seda jätkus täpselt kaheks õhtuks. Mulle tõesti meeldisid need lood. Ei saa end suureks ulmesõbraks nimetada. On teemasid mis ajab mul ikka aju krussi (igasugu tehnika ja kosmosevärk), aga see kogumik läks kuidagi ladusalt.

Kõige rohkem meeldis mulle “Ajudega töötajad”. Sellist sisupööret poleks ma osanud küll oodata.