Reeli Reinaus “Äralubatud”

UVK 2021 detsember: aastal 2021 ilmunud eesti autori ulmeromaan

TAGAKAANELT: Kui Gerda kohtab peol sümpaatset poissi Sixtenit, ei oska ta arvatagi, kuidas ta elu seejärel muutub. Sixten teab seda aga väga hästi – korraga on tal jälle põhjus elada ja ehk ka võimalus pääseda sellest, mis teda ootab. Ehkki selles, mis juhtub tema 18. sünnipäeval, ei ole ta niisama kindel kui Stefan. Poiss, kellel pole midagi muud peale parima sõbra ja tüdruku, keda ta armastab. Kuigi armastuseks ei ole tal enam eriti palju aega. Stefani sõber Erlend püüab teha kõike õigesti, kuni ta kaotab seetõttu vaata et oma armastatu Liisbeti usalduse. Pea kõigil tegelastel selles loos on tume saladus ja vähe lootust. Nende elu liigub vääramatu katastroofi suunas, mida suudavad ära hoida ehk vaid üks vana muinasjutt ja üks vene tüdruk.

Raamat äsja ilmunud. Seekord on tegelasteks seltskond noori, kes esmapilgul tunduvad täiesti suvalised tegelased, kuid raamatu edenedes muutub kõik üheks suureks seltskonnaks. Raamatu peategelasteks on kaks poissi: Sixten ja Stefan. Sixten elab koos oma vanematega tavapärast noorukielu. Aeg-ajalt tabavad teda kummalised mälukaotused. Stefan elab koos oma vanaemaga tagasihoidlikku elu. Ta on tavaline tubli koolipoiss, keda tabab vahel joonistamishoog. See tuleb kusagilt tema seest ja seda ta kontrollida ei suuda. Joonistamises iseenesest polegi ju midagi paha, aga pildid mida ta teeb, on võikad. Kust need tulevad? Poiss ei oska öelda muud, et ta ei tea, kas need on tema enda või kellegi teise mälestused. Mõlemad poisid tunnevad, et midagi väga kurja ja hirmuäratavat on neil kannul. Asi läheb aina põnevamaks ja peagi on loosse segatud …. aga rohkem ei tahaks küll midagi poetada.

Loo vahele on päeviku/ülestunnistuse vormis piktud kirjad. Alguses ei saanud ma üldse aru, mis need veel on ja mis? aga loo lõpus sirvisin lausa tagasi ja lugesin mõned üle.

Tempokas raamat. Mulle meeldis.

  • Kirjastus: Ronk Ronk
  • Ilmumisaasta: 2021
  • lehekülgi: 440

Roger Zelazny “Varjude Jack”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021

TAGAKAANELT: Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelae Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata.

Maakera sisene mehhanism on seisma jäänud ja meekara ei pöörle enam. Nii on poolel maakeral päevavalgus ja poolel pimedus. Valguses on teadus ja pimeduses maagia. Meisterlik varas Jack suudab liikuda mõlemas piirkonnas. Pimeduseelanikel on küll maagia, kuid pole hinge. Jackil ka pole hinge ja nii saab ta korduvalt ellu ärgata. Lugu algabki sellega, et Jack jääb hinnalise vääriskivi varguskatsel vahele ja ta hukatakse. Uuesti ellu ärganud, hakkab ta plaanima kättemaksu oma vaenlastele. Äärmiselt paeluv lugemine väga omamoodi maailmast. Ka loo lõpplahendus oli minu jaoks üllatav. Tundub, et ulmekirjandus hakkab aina enam meeldima.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 174

L.J. Smith “Salaring”

TAGAKAANELT: Olles sunnitud kolima päikesepaistelisest Californiast süngele Uus-Inglismaale, igatseb Cassie taga oma vana elu. Sellest hoolimata tunneb ta kummalist ühtekuuluvust teismeliste jõugu liikmetega, kes hoiavad hirmuvalitsuse all kogu kooli. Teinud läbi riituse, saab Cassiest aastasadu New Salemit oma kontrolli all hoidnud nõidade grupi liige ja ta satub salaringi, mis on ühtaegu joovastav ja eluohtlik. Ent mõistatuslikku Adamisse armudes tuleb Cassie’l langetada raske valik ning üksainus vale liigutus võib maksta talle elu.

Mul neid lugemata raamatuid ikka jagub, aga see on raamat, mida olen mitu korda käes kaalunud, kas lugeda või ringlusesse saata. Riiulis olnud juba ilmatuma aja.

Tegemist Salaringi sarja esimese raamatuga. Eesti keeles on ilmunud vähemalt 3 esimest osa. Goodreads näitab, et olemas on 6. Täitsa tavaline fantaasiasugemetega noortekas. Üksik ja teistest erinev 16 aastane Cassie on äkki sunnitud oma emaga kolima vanaema juurde, keda ta pole kunagi näinud. Peagi selgub, et nende uus elupaik on läbi aegade olnud seotud nõidadega ning ka Cassie hakkab kuuluma noorte nõidade gruppi. Väga kerge ja lihtne lugemine. Sisu üsnagi etteaimatav.

Pilt on ühes riiulist. Raamatud on sinna ajaga märkamatult kogunenud. Enne, kui mu hea abikaasa mulle korraliku toeka täispuidust riiuli ehitas, painutasin mitu riiulit kõveraks oma raamatutega.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2012
  • Lehekülgi: 245

Ursula K. Le Guin “Meremaa võlur”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 oktoober

TAGAKAANELT: Kunagi ennemuistsel ajal sündis Gonti saarel poiss, kellele oli saatusest määratud saada vägevaimaks võluriks tervel Meremaal. Võlurite kool andis talle ametiks hädavajalikud oskused, tõeliseks võluriks sai ta aga alles siis, kui oli seisnud silmitsi varjuga, pimeduse sünnitisega, mille ta ise oma edevuse ja upsakusega surnute riigist valla oli päästnud. See aga oli alles Raudkulli tee algus. Kuhu Meremaa muutlikud tuuled teda edaspidi kandsid, seda on võimalik lugeda Meremaa triloogia järgmistest raamatutest “Atuani hauad” ja “Kaugeim kallas”, mis ilmuvad samas “Merlini raamatukogu sarjas”

No ma ei tea miks ma varem Meremaa triloogiat pole lugenud. Nüüd on mul küll uus lemmik. Kindlasti loen edasi. Nüüd saab ju ainult põnevamaks minna. Meremaa võlur on esimene osa ja see räägib Gonti saarel sündinud võimetega poisist. Kuigi tal on suur vägi, on tal ka suur uhkus, mis toob talle kaasa valusa katsumuse. Imeilus lugu inimese olemusest.

  • Kirjastus: Kunst
  • Ilmumisaasta:1994
  • Lehekülgi: 158

Isaac Asimov “Teraskoopad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 september

TAGAKAANELT: Isaac Asimovi «Teraskoopad» kuulub tema robotilugude tsüklisse ja on esimene, kus tegutseb inspektor Elijah Baley. Sisuliselt ongi tegemist detektiivlooga. Kauge tuleviku inimkond elab Maal täielikult suletud linnades, kunagised kolooniad on iseseisvunud ja nende elanikud, välisilmlased tunnevad omal viisil muret Maa tuleviku pärast, sest selge on, et nii edasi ei saa. Paraku on üks neist jõhkral viisil tapetud ja süüdi saab olla vaid keegi maalastest… 

Isaac Asimovi olen lugenud vaid korra. Siis lugesin tema Asumit. Ega ma sellest esimsest edasi polegi lugenud. See kosmose ulme pole ikka päris minu jaoks. Veel mitte. Aga ehk ühel päeval…

Teraskoopad on suunatud rohkem tulevikku, kus inimestega koos elavad robotid. Välisilma robotid on esmapilgul täiesti inimeste moodi, nad teevad Välisilmas ongi kogu ühiskond rohkem arenenud. Maalaste juures on roboteid vähe, need on selgelt äratuntavad ja oskavad teha vaid konkreetseid ülesandeid. Kui välisilmas toimub mõrv, saab mõrvariks olla vaid maalane.

Inspektor Elijah Baley hakkab mõrva uurima välisilmlasest partneri, humanoidse roboti, R. Daneel Olivawiga.

Lugu on üsna tempokas ja üsnagi kõnekas ka tänapäeva ühiskonnas, kus aina enam teevad töid ära robotid. Mõrvari arvasin enne lõpplahendust ära, aga see ei teinud lugu sugugi kehvemaks.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2008
  • Lehekülgi: 180

Mart Sander “Kõhedad muinaslood”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 juuli

TAGAKAANELT: Mart Sanderi uus kogumik „Kõhedad muinaslood“ on põnev uudis kõigile õudus- ja fantaasiasõpradele. Sellesse autori enda poolt illustreeritud novellikogusse on koondatud seitse lühemat või pikemat lugu – novellidest lühiromaanideni – mis pakuvad lugejale terve nädala jagu kõhedust. Osa lugudest on ilmavalgust näinud inglise keeles, osa ilmunud erinevates kogumikes, osa aga kirjutatud spetsiaalselt kogumiku tarbeks (seitsmest loost viis ilmuvad eesti keeles esmakordselt). Allegoorilised muinasjutud taaselustavad meie ürgsed hirmud pimeduse, üksinduse, teispoolsuse, nõiduse ja needuse, deemonite ja rahutute hingede ning kõige selle ees, mille kohta me tavatseme öelda: „seda pole olemas“. Siin raamatus on.

Mul on Mart Sanderi raamatuid lugedes alati tema hääl kõrvus. Sandrilt olen enne lugenud Litse ja need raamatud meeldisid mulle väga. Tema ulmet lugesin esimest korda ja see oli väga meeldiv üllatus. Selle raamatu muinaslood on tõepoolest kõhedust tekitavad. Isegi lood, mis muidu tunduvad justkui tavalised lood, on lõpus vägagi üllatuslikud. Üllatuslikult ei tekkinud tunnet, et mõni lugu on teistest palju parem. Terve kogumik oli väga mõnus lugemine ja iga lugu suudab üllatada. Lisaks on iga loo juures autori illustratsioonid. Ja eriti ära on veel raamatu kaas, mis mõjub 3Dna.

  • Kirjastus: Literarity
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 304

Marissa Meyer “Cinder”

LVK 2021 teema nr 13 Tuntud muinasjutu uusversioon 

TAGAKAANELT: Cinder on Uus-Pekingi parim mehaanik ja ühtlasi küborg. Kasuema häbistab teda igal võimalusel ja süüdistab teda kasuõe ootamatus haiguses. Kui tema elu põimub aga ootamatult võluva prints Kai omaga, kistakse ta sündmuste keerisesse, kus tuleb ühtviisi tegeleda kurja kuninganna nurjatute plaanide ja omaenda mäslevate tunnetega.Cinder peab valima kohuse ja vabaduse, ustavuse ja reetmise vahel. Maa tuleviku kaitsmiseks peab ta paljastama oma mineviku sügavaimadki saladused. See pole säärane muinasjutt, millist teie armas vanaema jutustas. Ometi ei unusta te seda iialgi.

Selle sarjaga on kuidagi juhtunud nii, et mingil põhjusel olen ma läbi lugenud selle 3. raamatu. Ja kuigi on muidugi mõistlik lugeda neid järjest, ei tekkinud mul ka toona raskusi raamatu mõistmisel. Nüüd muidugi olles ka esimese osa läbi lugenud, muutusid nii mõnedki asjad tähenduslikumaks.

Sarja esimene osa on tuhkatriinu ainetel, kuid algupärasest loost on järel vaid loo struktuur. Lugedes väga etteaimatav, aga mulle isegi meeldis see. Sellime mõnus äratundmisrõõm, et läkski nii, nagu ma arvasin. Lugu edenes väga kiiresti ja ka lõpp on piisavalt uudishimu tekitav, et kätte võtta järgmine osa.

  • Kirjastus: Pikoprint
  • Ilmumisaasta: 2016
  • Lehekülgi: 400

Åsa Larsson, Ingela Korsell, Henrik Jonsson “Katkuhaldjas”, “Luupainaja”, “Hõbemadu”, “Kodukäija”

“Katkuhaldjas”

LVK 2021 teema nr 35 Raamat mille pealkiri on kirjutatud punase värviga.

TAGAKAANELT: Nõidu pole vaja karta, eriti mitte seda, kes elab sinus endas. Mariefredis jäävad järjest inimesed haigeks, sümptomid on igatahes väga kummalised. Kas Katkuhaldjas on linna tulnud? Alriku ja Viggo perekonnaliige jääb niisamuti haigeks ja poisid tõmmatakse võitlusse, kus ajaga armutult võidu joostes püütakse olukorrale lahendust leida. Samal ajal küpseb Irise peas plaan, kuidas välja selgitada, kes on must nõid. See plaan on aga ülimalt eluohtlik. Pealegi haiseb see mädanenud laiba järele …„Katkuhaldjas” on sarja „PAX” seitsmes osa.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 202

“Hõbemadu”

LVK 2021 teema nr 38. Vähemalt kolmele väljakutse teemale vastav teos. (vastab teemadele 31, 45, 48)

TAGAKAANELT: VALGUSE KÄES HÄBI SUREB
Himlabackenil kaob ootamatult väike laps, justkui oleks maa ta neelanud.
Samal ajal on ka Iris jäljetult kadunud. Kas need kaks sündmust võivad omavahel kuidagi seotud olla? Abi saabub Alrikule ja Viggole ootamatust kandist, aga kuidas suudavad nad päästa kedagi, kes on musta nõia küüsi langenud? Mariefredi all sügaval maapõues ärkab aegamisi ellu iidne uinunud koletis.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 218

“Luupainaja”

TAGAKAANELT: Tuleb kiirustada! Raamatukogu kaitse on nõrgenenud ja must nõid sõlmib õudusunenägude kuningannaga eluohtliku kokkuleppe! Estrid satub Luupainaja võimu alla. Ainult kaarnasoost vennad Alrik ja Viggo suudavad päästa Estridi ning kogu Mariefredi. Ent unemaailma tungimisega kaasneb väga suur oht … «Luupainaja» on PAX-i sarja 9. raamat.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 208

“Kodukäija”

TAGAKAANELT: Oraakli kaardid ennustasid kaarnavennastele katastroofi. Ennustus hakkab tasapisi täide minema. Õige varsti peavad Viggo ja Alrik ära kolima. Nad saadetakse Mariefredist kasuvanemate Andersi ja Laylah’ juurest minema. Viggo meelest on see kõik Irise süü. Aga kui ta järsku taipab, kus võiks olla neile vajalik kood, süttib pimeduses väike lootusekiir. Kas vennad suudavad Mariefredi ja maailma päästa, enne kui must nõid salaraamatukogusse sisse pääseb ja kodukäija äratab?

Aeg tiksub, pimedus murrab sisse – viimast korda!

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 256

PAX sari on on saanud lõpule. See sari hoidis kogu oma 10-ne raamatu jooksul põnevust üleval. Iga osa üllatas uute maagiliste tegelastega ja tõi midagi uut. Iga raamat lõppes nii, et kohe oli soov uue järele haarata. Õnneks olid need ka kenasti koduses riiulis olemas.

Sarja lõpplahendus oli minu jaoks väga ootamatu. Väga kurb ja samas lootustandev.

Ja kuigi minu jaoks oli see sari väga loetav ja huvitav, siis minu vanemele pojale see kohe üldse ei meeldi. Ta jõudis läbi lugeda vaid pool esimesest osast.

Raul Sulbi: “Täheaeg: Musta Roosi vennaskond”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 juuni.

TAGAKAANELT:

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani. Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki.

Kogumiku lood:
«Musta Roosi vennaskond», Lew R. Berg
«Asteriuse kodutee», Siim Veskimees
«Au ei olegi vaja», Maniakkide Tänav («Saladusliku tsaari» järg)
«Põgeneda Rottidelinnast», Manfred Kalmsten
«Defectis», Helena Alexandra Altroff
«Virmalised neljal häälel», Catherine Asaro (tõlkinud Iris-Barbara Jeletski)
«150 aastat «Erakordseid reise»», Raul Sulbi lugu Jules Verne´ist

See oli minu esimene Täheaeg ja mulle see täitsa meeldis. Kõik lood olid üsna kaasakiskuvad ja minu fantaasia hakkas küll täiega tööle. Väga silmiavav on lugeda erinevate eesti ulmekirjanike lugusid ja ma olin meeldivalt üllatunud. Aga eriti-eriti meeldis mulle kogumiku nimilugu “Musta roosi vennaskond”. Ma väga tahaks teada mis nüüd edasi saab, aga minu otsingud küll vilja ei kandnud ja mingeid järge ma ei leidnud. Kogumikus oli vaid jutu algus ja see jäi ikka väga huvitava koha pealt pooleli. Lew R. Bergi postuumselt avaldatud lugu on väga suur saavutus ja imearmas kummardus kirjanikule.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2013
  • Lehekülgi: 268

Mairi Laurik “Novembriöö kirjad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 mai. Mairi Laurik

TAGAKAANELT: Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just müüri taha jäävas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. Käesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele. Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel. Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja sõjaväeline osa polnud arenenud tänasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid õnnetusi. Nüüdseks on linn õppinud, kohandunud ümber, valmistunud probleemideks ja samas neid märksa paremini vältiv. Mina ja veel paarkümmend õnnetut olime Tamsalu viimased „äärmised ebaõnnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga välja! Vähemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte õnnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja või oskamatult. 

Mulle see raamat meeldis. Selline mõnus rahulik kulgemine. Raamatu peategelane Keire kirjutab igal ööl kirja oma elukaaslasele. Oma kirjades kirjeldab ta oma elu Tamsalus. Tamsalu on moodne miljoni elanikuga tulevikulinn. Linn, mis on piiratud müüriga, kuhu saab viisaga ja kus ei ole püsielanikke. Linn kus käiakse karjääri tegemas ja raha teenimas üle kogu maailma. Linna südameks on uudne tehas. Tehas ongi linn. Mida tehas täpselt toodab, pole teada, kuid vahel juhtuvad õnnetused ja siis lendub õhus nanoosakesi.

Lõpuks jäi mul vaid üks küsimis. Mida Riit korda saatis?

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 240