Brian Conaghan “Kui härra koer hammustab”

LVK 2020 teema nr 15 Raamat, mille peategelane põeb mingit haigust või on diagnoositud sündroomiga

TAGAKAANELT: Lugu elust, surmast, armastusest, seksist ja vandumisest.
Saage tuttavaks a-mayonnaise-ing Dylan Mintiga. Ta on 16-aastane ja tal on Tourette’i sündroom. Tema elu on pidev võitlus, et hoida kõik halb endas – iseenesest välja pahvatavad sõnad, tõmblused, urisemine ja ulguv koer, kes tahab plehku panna alati, kui Dylan stressama hakkab.
Rutiinne tervisekontroll pöörab aga Dylani elu pea peale. Ta avastab, et järgmise aasta märtsis ta sureb. On küll alles august, kuid tal on vaja veel NII MÕNDAGI KORDA SAATA.
Seega ta koostab nimekirja –Lahedad asjad mida teha, enne kui ma sussid püsti viskan – ja asub tegudele. Kuigi Dylani nimekiri ei ole pikk, avastab ta üsna pea, et kõik pole päris nii, nagu ta on seda ette kujutanud… 

Raamatu peatagelasel on Tourette sündroom. See on selline seisund, kus ärevuses tekivad tahtmatud liigutused ja sõnavalangud. Enamasti on sõnavalangud ebasobivad ja solvavad. Minu meelest on selle haiguse olemust raamatus väga hästi tabatud. Üldse on tabatud hästi ühe teismelise olemust. Küll aga häiris mind natuke, et Dylan on kirjutatud siin raamatus üsna naiivseks.

Dylan saab teada, et peagi ta sureb. Ta koostab nimekirja, mida teha enne surma. See nimekiri pole kuigi pikk. Tegelikult ongi seal vaid kolm punkti. Millest esimene ja kõige tähtsam tema jaoks on seksida oma kuuma klassiõega, kes asjast üldse huvitatud pole. Üldse tundub see võimatu eesmärk, kui sa pidavalt karjud roppusi ja tõmbled. Kas see lõpuks õnnestub, selgub raamatu lõpuks.

Kiire lugemine, mis paneb mõtlema sõprusest ja reetmisest.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 352

Kersti Kivirüüt “Okultismiklubi 2”

Ulmekirjanduse väljakutse 2020 teema nr 2 Eestlase kirjutatud ulmeraamat

TAGAKAANELT: okultismiklubi 2

Jaanikuu keskööpäikesest valgustatud heinamaal seisis hobune ja tema seljas istus ratsanik. Kummalgi oli seljas vanaaegne raudrüü ning mõlema väljanägemine reetis, et neil on selja taga nii mõnedki head aastad hauatagust elu: hobuse sadula varjust oli näha ribisid, kintsu peal ripendas nahka, mille alt paistis vaklu täis punetav liha. Poollagunenud jalad olid peitunud heinamaa udumerre, mis aegamisi Porijõelt Vana-Kuuste küla suunas lahti rullus. Punane täiskuu moodustas ümber ratsaniku raudkiivriga kaitstud kolju kuratliku aupaiste. Viljar pigistas hetkeks silmad tugevasti kinni, et siis uuesti vaadata. Nüüd oli ratsanikke juba neli – üks hirmsam kui teine. Elukogenud Viljar ei kaotanud pead: tavaliselt olid sellised vaatepildid kas liiga rohke või, nagu praegusel juhul, liiga vähese viina viga. Raamatus jätkuvad Vana-Kuuste okultismiklubi paranormaalsed seiklused.

Järg raamatule Okultismiklubi. Ajalooklubi (loe: okultismiklubi) liikmed tegelevad seekord veelgi keerulisemate ja ohtlikumate väljakutsetega. Tegemist tuleb teha unustatud tunneli, salapärase mõrva, rahutu vaimu ja iidvana hingega. Tegevust on palju jutt ise tempokas. Mõnus lugemine noortele ulmasõpradele.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2011
  • lehekülgi: 160

 

Karen M. McManus “Kaks suudavad saladust hoida, kui üks on surnud”

LVK 2020 teema 27. Raamat, mille pealkirjas mainitakse surma või suremist.

TAGAKAANELT: kaks suudavad saladust hoida

Echo Ridge’is tõepoolest EI OLE HEA olla iluduskuninganna.
Elleryl tuleb kolida vanaema juurde, keda ta vaevu tunneb, ja asuda elama Echo Ridge’i – pealtnäha täiuslikku väikelinna, mis peidab endas süngeid saladusi. Kunagi jäi seal kadunuks Ellery teismeline tädi. Viis aastat tagasi jõudis üleriigilistesse uudistesse kooli iluduskuninganna mõrv ja tapjaks peetakse ikka veel Malcolmi venda. Nüüd näib, et mõrvar plaanib uut rünnakut.
Kui veel üks teismeline tüdruk kaob, püüavad Ellery ja Malcolm meeleheitlikult saladuste jälile saada. Häda on selles, et saladused on ohtlikud – ja neist teadmine võib olla kõige ohtlikum asi.
Vaheldumisi Ellery ja Malcolmi vaatevinklist kirjutatud põnevik rullub lahti mõnusalt hoogu kogudes, viib usutavalt eksiteele ja sisaldab vapustavaid süžeepöördeid.

See raamat ei läinud nii ladusalt kui autori esimene teos “Üks meist valetab”. Küllap olid ootused kõrged, aga oma osa oli ka selles, et kohe algusest peale oli palju tegelasi ja nende meelde jätmine oli paras väljakutse omaette. Sellest hoolimata oli tegu täitsa mõnusa lugemisega kus oli nii põnevust kui ka üllatusi.  Oli hetki kus ma kahtlustasin kõiki ja lasin end mõnuga ka korduvalt eksiteele viia. Lõpp oli üllatav, pisut küll kahtlustasin korraks, aga ei osanud kõiki niidiotsi omavahel sõlmida.

 

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 310

Jonathan Stroud “Kisendav trepp”

TAGAKAANELT: kisendav trepp

Londonis on maad võtnud jõletu Probleem: kogu linnas ilmutavad end kõikvõimalikud kummitused, kes pole just sõbraliku loomuga. Ainult noortel on vajalikud erivõimed, mida on vaja nende üleloomulike vaenlaste nägemiseks – ja kõrvaldamiseks.

“Kisendavas trepis” asub söakas ja andekas Lucy Carlyle tööle kummitusuuringute agentuuri Lockwood & Co., mida juhib karismaatiline Anthony Lockwood. Pärast üht öist tööotsa, mis viib koletu avastuse ja katastroofiliste tagajärgedeni, on Lucy, Anthony ja nende sarkastiline kolleeg George sunnitud ette võtma uurimistöö Combe Carey mõisas, Inglismaa kummitusterohkeimas majas. Lockwood & Co. peab tegema kahjutuks mõisa kurikuulsa Kisendava Trepi ja Punase Toa. Kas nad tulevad sellest aga eluga välja?

Raamatu maailm on justkui meie tavaline maailm, aga siis selgub, et see on täis kummitusi. Mõned kummitused on vaiksed ja rahulikud, mõned vaenulikud ja verejanulised. Kummitusi näevad ainult lapsed ja andkamad neist on ametis kummitusküttidena.

Lockwood & Co. meeskond asub uurima piirkonna kõige kummitusrohkeimat mõisa. Peagi selgub, et lisaks kummitustele, tuleb rinda pista ka elavatega.

Väga kaasahaarav ja põnev lugemine.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2014
  • lehekülgi: 358

Carlos Ruiz Zafron “Uduprints”

TAGAKAANELT: Uduprints_Kaas_VALMIS.indd

On aasta 1943. 13-aastase Maxi kellassepast isa otsustab pere sõja jalust väikesesse rannikulinna kolida. Kolmelapseline perekond asub elama aastaid mahajäetuna seisnud majja, mis varjab nii mõndagi tumedat saladust. Oma uuelt sõbralt Rolandilt kuuleb Max lahe põhjas lebavast laevavrakist ja kohutavast laevahukust, mille saladust näib teadvat ainult Rolandi majakavahist vanaisa. Noorte süütu uurimisretk võtab ootamatu pöörde, kui lavale astub legendaarne Uduprints. Lugeja ees rullub lahti ühtaegu kurb ja hirmuäratav lugu, mille algus ulatub aastakümnetetaguste pahaaimamatult antud lubadusteni.

Uduprints on rahulikult algav lugu, mis kogub hoogu ja lõpuks sind alla neelab.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 168

nutikas raamatukoguhoidja september.jpg

 

LVK teema nr 5. 2018. aastal ilmunud populaarne noorteromaan Wolfgang Herrndorf “Miks me varastasime auto”

Tagakaanelt: miks-me-varastasime-auto.jpg

Maik Klingenberg ei mõista, miks inimesed teda igavaks peavad. Hästi, tal pole just palju sõpru (okei, tal pole ühtegi sõpra). Ja kõik saavad kõvasti naerda, kui ta klassis oma kirjandit ette loeb. Ja teda ei kutsuta kunagi pidudele – ka mitte populaarse klassiõe Tatjana sünnipäevale.

Andrei Tšihhatšov hüüdnimega Tšikk (isegi õpetajad ei oska tema perekonnanime hääldada) on uus poiss koolis ja samuti ebapopulaarne, kuid teistel põhjustel. Ta näeb alati välja, justkui oleks äsja kakelnud, tema riided on totaalne katastroof ja ta ei räägi kunagi kellegagi.

Ühel päeval ilmub Tšikk ootamatult Maiki juurde koju. Ka teda pole Tatjana juurde peole kutsutud, aga tal on plaan. Nad otsustavad „laenata” auto (väljavalituks osutub üks helesinine Lada Niva) ja nii saabki alguse kahe poisi pöörane suvine seiklus ilma vanemate, selge sihi, teekaardi ja mobiilita. Kas nad eksivad ära? Kindlasti! Kas nad kohtuvad igasuguste kummaliste aga vahvate tegelastega ja satuvad sekeldustesse? Igatahes! Kas sellest saab kõigi aegade ägedaim suvi? Kahtlemata!

Ohsaa! Ma olen meeldivalt üllatunud. Kui ma alguses arvasin, et tuleb raamatust läbi närimine, sest kiri on pisike ja tihe ja no ei tea mida üldse oodata, siis tegelikult on tegu ülivägeva raamatuga. See on küll  täiega poistekas ja väga äge, et on! Ja nii uskumatu kui see kõik ka ei tundu, siis auto varastamisel on tõepoolest põhjus olemas 🙂

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi:  212

Chris Colfer “Muinasjutumaa” sooviloits

Tagakaanelt: muinasjutumaa

Kaheteistaastaste kaksikute Alexi ja Conneri isa sai ühel päeval töölt tulles autoõnnetuses surma. Nüüd muutus kõik: kodumaja tuli ära müüa ja ema pidi hakkama tööl käima ning jõudis iga päev koju alles siis, kui lapsed juba magasid. Aga siis äkki tuli neile külla vanaema ja tema toodud kingituste hulgas oli ka raamat “Muinasjutumaa”. Siit algab põnev ja ülimalt ohtlik retk Muinasjutumaal, kus elavad meile muinasjuttudest tuntud tegelased.

 

Chris Colfer on ameerika näitleja ja laulja. Eelkõige tuntuks saanud sarja Glee osatäitjana.

Mulle on alati muinasjutud meeldinud. Selles raamatus on erinevad muinasjutud põimitud muinasjutumaaks. Mulle meeldis autori fantaasia kuidas need omavahel kõik sobitusid. Aga kõige rohkem meeldis mulle raamatu lõpus idee, miks ja kuidas on muinasjutud üldse meie ilma saanud.  

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2013
  • Lehekülgi: 376

nutikas raamatukoguhoidja juuli

 

Emma Young “Tema, mina ise ja mina”

TAGAKAANELT:tema, mina ise ja mina

Rosal, kaheksateistaastasel Londonist pärit tüdrukul, on tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus. Tema vanemad, kes teda väga armastavad (kippudes teda ehk liigagi vati sees hoidma), ja võluv vanem vend on Rosa jaoks kogu maailm. Kuid ta igatseb enamat. Kui siis üks Bostoni arst valib just tema riskantse ja eksperimentaalse operatsiooni kandidaadiks, kolib Rosa imele lootes koos perega Massachusettsisse. Sylvia, New Englandi lähedal asuvast väikelinnast pärit tüdruk, on ajusurmas. Tema vanemad annetavad Sylvia keha Rosa heaks. Rosa ärkab pärast operatsiooni esimese inimesena, kes on saanud endale uue doonorkeha. See on tõeline meditsiiniline anomaalia. Rosa peaks olema üliõnnelik, kuid teda vaevavad aina painavamad sundmõtted selle kohta, kes õieti oli Sylvia ja milline oli tema elu. Rosa huvi oma uue keha vastu ja soov Sylviat mõista viivad ta autoreisile – avastusretkele, mis toob kaasa ka üllatava uue suhte. Kuid kas Rosa suudab lahendada oma identiteedidilemma? Kes ta ühe teise tüdruku kehas tegelikult ikkagi on?

Ma igati pooldan elundidoonorlust, kuid kas ma suudaksin leppida, et minu lähedase keha liigub ringi, aga tegelikult ei ole see minu lähedane? Väga keeruline teema igatahes. Hetkel vist ajusid ei siirdata, kuid ilmselt pole see ka enam mägede taga.

Raamatust endast ka. Mulle meeldis raamatu esimene pool, kus räägiti täielikust ajuoperatsioonist ja sellest taasutmisest. See kõik tundus realistlik. Mulle meeldis Rosa vend, tõeliselt lahedaks kirjutatud tegelane kes tunneb oma õde läbi ja lõhki  ning oskab teda toetada ükskõik kui raskel hetkel.

Raamatu teises pooles kisub asi minu jaoks käest ära. Muutub ebausutavaks ja ülepakutuks. Liialt veider, et suvaline poiss pargist läheb oma kulude ja kirjadega otsima võõra tüdruku heaks kedagi, ilma mõistliku selgituseta. Kõik sellel otsimiskäigul toimuv on üsna veider.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 296

Kristi Piiper “Tõde” Tõde või tegu III

Kolmas raamat populaarsest sarjast „Tõde või tegu“ kannab alapealkirja „Tõde“. Ja paljud tõde või teguküsimused, mis on Stellat kaua aega vaevanud, saavadki vastuse. Aga tõde ei selgu lihtsalt niisama – Stellal ja tema sõpradel Johannesel, Priidul ja Kärdil tuleb selle nimel kõvasti vaeva näha. Neil tuleb teoks teha õige iseäralik plaan, et teada saada, kus on Stella ema ja mis mees ikkagi on tema isa. Malbe, aga samas tragi peategelane on valmis isegi oma elu ohtu seadma, et lastekodust pääseda. Lisaks sellele keerulisele ettevõtmisele tuleb Stellal hakkama saada sündmustega, mis hargnevad lastekodus, kus kasvandikel tuleb suvel ära teha kohustuslik praktika eri kohtades. Stella, kes saadetakse praktikale vaimse tervise keskusse, avastab, et tema toakaaslane Annabel hiilib öösiti ühikatoast kuhugi välja, ja kui tüdruk ühel hilisõhtul talle järgneb, on tagajärg õige hull. Mis asju ülimalt kahtlaselt käituv Annabel ikkagi ajab? Mõni tüdruk lastekodus paistab üht-teist teadvat, aga saladust varjatakse ülima hoolega. Tagatipuks peab end kummaliselt üleval ka lastekodu kasvataja. Kärdi ja tema õpetaja inetuks kiskunud armuafäär leiab lahenduse. Stella enda ja Johannese armastus ei kulge sugugi takistusteta. Johannese ema püüab poega endale hoida, Stella aga avastab, et talle on tekkinud teinegi austaja. Üldse, saatus ei taha, et Stella elus oleks kõik lihtne ja selge. Temaga võtab ootamatult ühendust poolõde Sandra, kellest ta peaaegu mitte midagi ei tea. Kristi Piiper (snd 1983) on peale „Tõde ja tegu“ triloogia kirjutanud veel kaks teost. 2015. aastal ilmus kirjastuses Tänapäev tema sulest lasteraamat „Salapaha“ ja 2018. aastal “Kuidas mu isa uue töö sai”. 

Selle sarja eelmisese osas lugemisest oli nii palju juba aega möödas, et andis ikka meenutada millist tähtsust keegi selles raamatus omas. Kolmas osa oli hoogsam ja põnevam kui teine. Tegevust ja uusi pöördeid jagus kuni viimaste lehekülgedeni välja.  Aga mind ikka väga häiris see Stella noormees Johannes. No on ikka tossike. Usub ema juttu pimesi ja ei taha isegi üle küsida, kas see mida ema väidab on tõsi. Laseb isegi emal oma telefoni ära võtta.  Igati loetav noortekas.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 208

Nutika raamatukoguhoidja väljakutse:

49444783_2293972577293573_4164773840687202304_n

Ransom Riggs “Hingede raamatukogu”

Tagakaanelt: hingede raamatukogu

Seiklus, mis algas romaaniga “Miss Peregrine´i kodu ebaharilikele lastele” ning jätkus “Tontide linnas”, leiab oma põneva lõpu “Hingede raamatukogus”. Loo alguses avastab kuueteistaastane Jacob uue vägeva võime ning peagi sukeldub ta läbi ajaloo, et päästa oma ebatavalised kaaslased hästivalvatud kindlusest. Sellel teel saadavad Jacobit Emma Bloom, tüdruk, kellel leegid alati käeulatuses ja Addison MacHenry, koer, kellel on nina ebatavaliste laste välja nuuskimise peale.
Nad rändavad tänapäeva Londonist Vanakuradi aakri, Victoria-aegse Inglismaa näruseima aguli teederägastikku. See on koht, kus kõikide ebatavaliste laste saatus lõplikult otsustatakse. Nagu eelkäijad, ühendab “Hingede raamatukogu” põneva fantaasia avaldamata vanade fotodega, et luua ainukordne lugemiselamus.

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 432
  • Sarja mitmes: 3

Jacob jätkab oma sõprade otsimist. Peagi selgub, et Miss Peregrine on koos lastega hästivalvatud kindluses, mida valvavad nii hingetud kui tondid. Kindlusesse viiv sild  on aga keskelt katki ja muud teed sinna pole. Ootamatult aga selgub, et on keegi, kellel on olemas imeline masin, mis käivitab portaalid, et minna erinevatesse silmustesse, aga selle masina käima panemiseks vaja üht elus hingetut. Mulle meeldis, et kolmas raamat ei jäänud kusagile toppama. Vahel on tunne, et asi hakkab venima, kuid siin see nii pole. Tuleb sisse uusi tegelasi ja tegevusliine ja ka lõpplahendus on väga ootamatu.