Jaan Rannap “Topi”

TAGAKAANELT: Topi on väike šimpans ehk inimahv, kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli. Ühel päeval jääb aga tädi Lilli tulemata. Teine loomatalitaja Saara unustab puuriuksele võtme ette ning Topi põgeneb tädi Lillit otsima. Seejuures satub ta aga ühest ohtlikust olukorrast teise.Topi tegelaskuju mõtles välja lastekirjanik Jaan Rannap aastal 1970. Selle raamatu kordustrükk on pühendatud raamatu autori Jaan Rannapi 90. juubelisünnipäevale.

Ma kindlasti olen kunagi Topit lugenud. Aga mäletan sellest ikka väga vähe. Nüüd, kui on Jaan Rannapi juubeliaasta, on just õige aeg ka Topi seiklused üle lugeda. Topi on just täpselt nii armas ja ulakust täis ahvipoiss, kui üks ahvipoiss olema peab. Justkui inimlapsedki, mõned asjad lihtsalt kukuvad vahel pisut ebaõnnestunult välja.

Kodus mul ahvipoega pole. On hoopis kaks kassi, tuhkur ja viirpapagoid. Raamatuga oli nõus poseerima üks karvakera. Üldiselt ongi kassid minu lemmikud. Sellised iseseisvad ja mõnusad külma ilmaga kaissu võtta.

  • Kirjastus: Loovhoog
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 48

Maja Lunde “Lumeõde”, “Päikesevalvaja”

LVK 2021 teema nr 48: Jõuluteemaline raamat (tegevus ei pea toimuma jõulude ajal)

“LUMEÕDE”

TAGAKAANELT: Varsti on jõuluõhtu, mis on ka Juliani sünnipäev. Tavaliselt on see aasta parim päev, mil jõulupuu on ehitud ja küünlad süüdatud, õhus on mandariinide ja piparkookide lõhn ja kaminas praksub tuli. Aga sel aastal on kõik teisiti ja Julian mõtleb, et jõulud on lihtsalt ära jäetud…
Ühel päeval kohtab Julian elurõõmsat Hedvigit. Tüdruk meenutab talle, kui ilusad pühad võivad olla ja Julian hakkab uskuma, et jõulud võivad siiski tulla.
Aga majas, milles Hedvig elab, on midagi müstilist…
Kes on see kummaline vanamees, kes pidevalt välja ilmub?
Ja mis see on, mida Hedvig varjab?
See 24-osaline jõulujutustus võlub esile maagilise meeleolu igas vanuses jõuluarmastaja jaoks.
„Mesilaste ajaloo“ autor Maja Lunde ja auhinnatud illustraator Lisa Aisato on loonud unustamatu jutustuse, mis kulgeb läbi 24 peatüki.
Särav ja kohati kurb, pikitud pisukese müsteeriumiga, sisaldades palju lund ja üllatusi – see silmatorkav värviliste illustratsioonidega raamat võib olla kaaslaseks peatükk haaval jõule oodates, mille lugemisest saab tekkida pühadetraditsioon.

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 192
  • Illustraator: Lisa Aisato

LVK 2021 teema nr 9: Raamat võrratute illustratsioonidega 

“PÄIKESEVALVAJA”

TAGAKAANELT: Lilli ei ole enam laps, aga ta pole ka veel teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see on kogu aeg olnud. Lillil on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik…

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik Lilli ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt tumedate puutüvede vahelt leiab ta teistsuguse, õitseva maailma. Sealt algab suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

Aastaaegade kvartett, mis algas talveraamatuga “Lumeõde”, on nüüd jõudnud uue iseseisva jutustusega kevadesse. “Päikesevalvaja” on suurejooneline lugu nii väikestele kui ka suurtele, teos, mille ümber võib koguneda terve pere.

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 208
  • Illustraator: Lisa Aisato

Need raamatud on lihtsalt võrratud. Mul on nüüd üks lemmikillustraator juures. Nii imeilusad pildid ilmestavad mõlemat raamatut. Aga ka jutud ise on võrratud. Nii ilusasti on kirjutatud väga rasketest teemadest.

Lumeões on peategelaseks Julian, kes armastab jõule. Tema jaoks on jõulud kakao ja piparkoogilõhnad ja küünlajalg nelja lilla küünlaga. Sel aastal ta ei tunne jõuluootust oma kodus. Suvel suri tema vanem õde ja peale seda on kõik justkui värvi kaotanud, ka tema vanemad justkui äravahetatud. Ühel päeval kohtub ta Hedvigiga. Hedvig on nii rõõmus ja särav. Ta aitab Julianil leida enda sees rõõmu, kuid tüdrukul on saladus, mida ta ei taha Julianiga jagada.

Päikesevalvaja on Imeilus hinge puudutav lugu. Lilli oli vaid aastane tüdruk, kui maailmast kadus päike. Peale seda päeva oli kõik hall ja vihmane. Kõik kaotas justkui värvi. Ka inimesed olid masendunud ja räbalais. Lilli ainuke pereliige on vanaisa, kes kasvatab oma kasvuhoones kogu külale juurvilju ja marju. Iga kolme päeva tagant toob ta külla korvitäie kõige paremaid ja värskemaid aiasaaduseid. Vanaisal on aga tingimus, mitte keegi ei tohi tema kasvuhoonesse siseneda. Ühel päeval aga viib Lilli vanaisale maha unustatud leivaviilu kasvuhoonesse järele ja näeb seal vanaisa saladust. Kõik taimed on kidurad ja õrnad. Viljad kipras ja kehvakesed. Vanaisa ei palu nähtut unustada, kuid palub, et tüdruk ei räägiks sellest kellelegi. Nähtu aga äratab tüdrukus uudishimu. Kust küll tulevad need maitsvad aiasaadused?

Mõlema raamatu puhul on pildid suurepäraseks täienduseks jutule.

David Walliams “Maailma halvimad lapsed”

LVK 2021 teema nr 33 Näitleja kirjutatud raamat (biograafia või ilukirjandus)

TAGAKAANELT: David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.

Mulle meeldivad Walliamsi raamatud. Ole vist kõik tema eesti keeles ilmunud raamatud koos vanima pojaga läbi lugenud. Pean aga ütlema, et see raamat meeldib mulle kõige vähem. Raamatus tutvustatakse kehaksat maailma kõige halvemat last. Nad on nii kohutavalt halvad, et isegi nende vanemad ei tea, mida nendega ette võtta.

Kõigi pahade laste lugudes on tohutult vinti üle keeratud ja lood on täiesti absurdsed. Näiteks on Sohva Sofia nii laisk, et on lausa sulanud diivanisse ja muutunud ise pooleldi diivaniks. Lapsed olid nii kohutavalt pahad, et isegi Raj ei soovinud neid enda poodi 🙂 Selles raamatus ongi Rajl hoopis isemoodi ülesanne, nimelt kommenteerib ta iga loo lõpus seda last, kellest juttu oli.

Kuigi mulle jättis raamat suhteliselt mittemidagiütleva tunde, siis minu teismeline pugistas mõnuga naerda. Ju siis läks nali minust mööda 🙂

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 264

Kristina Ohlsson “Hester Hilli mõistatus”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 Märts. Kummitavad majad

TAGAKAANELT: Megi ja Franki vanemad saadavad lapsed suve veetma onu Elioti juurde, kes elab vanas salapärases mõisas Hester Hillis. Niipea kui nad kohale jõuavad hakkab juhtuma kummalisi asju: mahajäetud rongijaamas näeb Meg tüdrukut, keda keegi teine kunagi näinud ei ole, Megile on kohalikku raamatupoodi jäetud sajandivanune päevaraamat mõistatusliku võtmega, mõisa pööningult kostab nuttu ja samme …

Varsti on Meg ja Frank saladuse jälil, mis viib neid mitte ainult vana maja kõige varjatumatesse paikadesse, vaid ka minevikku

Ma olen Kristina Ohlssonilt on varem eesti keeles ilmunud lasteraamatud „Klaaslapsed”, „Hõbedapoiss“ ja „Kiviinglid“ läbi lugenud ja mulle on tema raamatud meeldinud. “Hester Hilli mõistatus” on tänavuse 3.-4. klassi õpilaste kirjandusmängu üks raamatutest ja otsustasin ka ise selle läbi lugeda.

Raamat on mõnusa tempoga ja kohe tõmbab endasse. Juba üsna alguses hakkab juhtuma müstilisi asju ja põnevust jätkub. Küll aga pani mind korraks mõtlema onu Elioti ja tema sõbra kooselu mõisas. Samas oli see nii loomulikult ja muhedalt lahti kirjutatud, et ilmselt ei tekita saa 10-12 aastastes küsimusi.

Meg ja Frank saadetakse suveks onu Elioti juurde Hester Hilli mõisasse. Lapsed saadetakse ära ajaks, mis vanemad lahendavad oma erimeelsusi ja kogu onu juures veedetud ajal on lapsed sellest rõhutud. Lisaks sellele toimub Hester Hillis ja selle ümbruses kummalisi asju. Ootamatult leiavad lapsed endale seltsiliseks majapidajanna tütre, kellega koos hakatakse mõistatust lahendama.

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta 2019
  • Lehekülgi: 268

David Walliams “Paha paps”

LVK 2021 teema nr 16. Teos kirjanikult, keda tahaksid isiklikult tunda

TAGAKAANELT: “Papse on igas suuruses ja iga kujuga. On pakse ja kõhnu, on pikki ja lühikesi. On vanu ja noori, on tarku ja rumalaid. On tobedaid ja tõsiseid, on lärmakaid ja vaikseid.
Ja muidugi on olemas head papsid ja on olemas pahad papsid …”

Mulle tundub, et David Walliams on üks üllatusi ja ootamatusi täis inimene. Samuti pean lugu heast huumorist ja koomikuna töötav inimene peaks nalja mõistma küll.

Walliamsi raamatud mulle üldiselt meeldivad. Need on omamoodi kiiksuga ja vinti üle keeravad. Selle raamatu on autor pühendanud oma pojale sõnadega: “Alfredile, minu elu armastusele. Armastusega papa” nii armas pühendus.

Selle raamatu peategelaseks on Frank kes isa on vägev võidusõitja. Nende elu on parim kuni päevani, mil isa satub raskesse õnnetusse. Isa jääb küll ellu, kuid kaotab jala, töö, staatuse. Franki ema ei suuda aga sellise elukorraldusega leppida ja lahkub. Nüüd peavad isa ja poeg kuidagi hakkama saama. Huvitavaks teemaks on raamatusse sisse toodud samasooliste armulugu mis on natuke naljakalt ja samas ka armsalt kirja pandud. Kuigi asjalood kisuvad vahepael ikka väga hulluks, laabub lõpuks kõik. Loomulikult on raamatus ka ajalehemüüja Raj kes on ikka uskumatu kitsipung ja sahkerdaja aga samas suure südamega.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 448

Dagmar Normet “Une-Mati rannakülas”

TAGAKAANELT: Järg raamatule „Une-Mati, Päris-Mati ja Tups”. Une-Mati, Päris-Mati ja Tups, kes veedavad suve vanaema juures Käsmus, võtavad ette igasugu põnevaid asju. Õpetlik raamat ilusate piltidega, kust lastel peale huvitavate lugude kuulmise ka kasulikku kõrva taha panna.

Väga südamlik ja armas lugemine. Neid esimesi osasid ma pole lugenud, kuid see ei seganud midagi. Küll aga olen ma käinud Käsmus ja raamat annab nii hästi kogu seda küla elu-olu edasi. Väga mõnus lugemine lastele

  • Kirjastus: Hea Lugu
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 144

Patrick Ness “Kui koletis kutsub”

LVK 2020 teema nr 44: Seda raamatut lugedes ma nutsin ja naersin ja tahtsin kirjanikku kallistada.

TAGAKAANELT: kui-koletis-kutsub

“KOLETIS ILMUS VÄLJA NATUKE PÄRAST SÜDAÖÖD. NAGU NAD SEDA IKKA TEEVAD.

Aga see ei ole koletis, keda Conor on oodanud. Ta ootab koletist oma õudusunenäost, sellest, mida ta on pea igal ööl näinud, alates ajast, kui ta ema hakkas ravil käima. Õudusunenägu pimeduse, tuule ja karjumisega.

Kuid see koletis on midagi teistsugust. Midagi iidset, midagi metsikut. Ja ta tahab Conorilt kõige ohtlikumat asja üldse.

Seda raamatut olen ma tahtnud juba ammu lugeda. Mingil põhjusel on nii läinud, et see  pole minuni jõudnud. Nüüd saades ise raamatu omanikuks, venis suu kõrvuni pähe. Raamatu lugesin läbi päevaga. Mingi kummaline maagia tekkis selle lugemisel. Seda lihtsalt ei saa käest panna. Kuigi raamatut oli väga lihtne lugeda, oli selle teemakäsitlus raske. Täiskasvanuna lugesin seda, kui suure hingevaluga lapse olelusvõitlusest. See lihtsalt kriipis seest ja pani igal leheküljel aina enam Conorile kaasa tundma. Raamatus olevad graafilised pildid annavad väga hästi edasi loo meeleolu. Kogu raamat on südantlõhestav. Ja ometi on see nii nauditavalt kirjutatud.

Lk 46

Lood on kõige metsikumad asjad üldse, müristas koletis. Lood jälitavad ja hammustavad ja kummitavad.

Lk 74

Conor raputas pead. “see on kohutav lugu. Ja sohitegemine.” See on tõsilugu, ütles koletis. Paljud asjad, mis on tõesed, tunduvad pettusena. Kuningriigid saavad väljateenitud printsi, talutütred surevad põhjuseta ja vahel on nõiad väärt päästmist. Päris tihti tegelikult. Sa üllatuksid kui tihti.

 

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta:2019
  • lehekülgi: 215

 

 

Louis Sachar “Augud”

LVK 2020 teema nr 3: Raamat sellest nimekirjast (BBC 100 raamatut, mida peaks elu jooksul lugema): https://www.listchallenges.com/bbc-100-books-to-read-before-death?

Tagakaanelt:  augud

“Augud” tegevus viib meid Rohelise Järve laagrisse, noorte paranduslikku kolooniasse, kus poisse mehistatakse sellega, et neid sunnitakse iga päev auke kaevama. Rohelise Järve laagris ei ole järve. Kuid seal on lugematu arv suuri auke. Valesüüdistustusega laagrisse sattunud Stanley Yelnats taipab, et laager ei ole mõeldud ainult poiste kasvatamiseks. Poisid kaevavad auke, sest Laagriülem otsib midagi. Kuid mis võib olla maetud ärakuivanud järve põhja? Stanley üritab tõde välja kaevata. See on kaasakiskuv, tõsine ja samas humoorikas lugu kuritööst, karistusest ja – lunastusest. 

 

See raamat on südantlõhestavalt kurb ja paneb hingest kaasa elama poistele, kes lõõskava päisese all peavad kaevama auke, et end nö parandada. Tegelikult otsib laagriülem midagi.

Raamat, mis räägib saatusest ja needusest, mis võib su saatust muuta.  Raamatu lõpuks saavad kõik niidid omavahel seose

  • Kirjastus: Draakon ja Kuu
  • Ilmumisaasta: 2005
  • lehekülgi: 240

 

August Jakobson “Puujalaga katk”

Eesti rahvajutu aasta 2020 VEEBRUAR

Tagakaanelt: puujalaga katk

Autor on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud 69 eesti rahva muinasjuttu ja muistendit, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Siin on nii loomislugusid kui ka loomamuinasjutte, õpetussõnu kui ka tondijutte. Iga lugu on isesugune, kuid alati jääb kõlama õpetlik noot: rumalus, laiskus ja ahnus ei vii kuhugi või kui, siis vaid hukatusse, seevastu tarkus, usinus ja edasipüüdlikkus on need, mis edasi aitavad. Läbivate tegelastena astuvad üles jumalik Vanataat ja tema truu ja nutikas sulane Jaen, kuid ei puudu ka kurjad parunid, kiltrid-kupjad ega kurjad haigused halltõbi ja katkki. 

Ka seekord lugesime raamatu läbi terve klassiga. Kõik õpilased said jutu, mida kodus lugeda-arutada ja siis klassi ees ise ümber jutustada ja üheskoos arutada, mis need jutud tähendavad. Seekordne raamat oli laste jaoks raskem, kuigi lood ise olid lühemad. Arutlesime kes võis olla metsaisa. Lapsed arvasid et see on kindlasti karu. Lõpuks jõudis eesti vanarahva uskumisteni ja nende loodusejumalateni. Minu klassis käib ka üks hollandi poiss. Vot just tema mõttekäigud on nii põnevad. Vahel jääme terve klassiga tema tõstatatud küsimusi arutama. Näiteks mis on külvamine ja kündmine. Mida tähendab taeva eesriided…. nii lahe. Peale selliseid tunde on alati klassis mõnus meeleolu ja suur ühtekuuluvustunne. Rahvajutud lähendavad.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1965
  • lehekülgi: 166

 

Erna Normann “Marjakobar”

Tagakaanelt: marjakobar

Uues kuues raamat rõõmustab taas rahvaluule- ja muinasjutusõpru. Seekord ilmestavad lugusid kunstnik Regina Lukk-Toompere kaunid joonistused. Tuntud folkloristide juba ammu koostatud kogumik annab üllatava ja kaasakiskuva pildi Eestimaa kaguservas asuva Setomaa omapärasest kultuurist. Setode juturepertuaar on lai, nende muinasjutuvestjad on ainest kogunud nii Eestist kui ka Venest ja teistest slaavi kultuuri maadest, aga on ka täiesti algupäraseid lugusid, näiteks nimijutt „Marjakobar” või „Söepuder” ning „Utekene ja hunt”.

Lood on kirja pandud eesti kirjakeeles, kuid seda on mõnusalt maitsestatud setokeelsete väljenditega. Vähetuntud sõnad on varustatud reaaluste seletustega.

Seto elust-olust inspireeritud poeetilised lood meelitavad lugejat eheda stiili, rütmistatud proosa ja rikkaliku sõnavaraga. Võlu lisavad värsijupid ja lauluviisid, samuti muinasjutu jutustamise tavadest kinnipidamine.

Meie rahvaluule on rikas, kaunis ja vaimukas, alati värske ja huvitav!

 

Minu 2.klassi õpilased lugesid kamba peale „Marjakobara“ raamatu läbi. Õpilaste vahel jagasime jutud ära ja siis need rändasid kodudesse, kus lapsed said kogu perega nädal aega neid lugeda ja nende üle mõtiskleda. Mul on suur rõõm, et pered võtsid selle väljakutse nii kenasti vastu.

Seejärel tegime seminaritunni, kus kõik õpilased rääkisid klassile oma jutu ja üheskoos arutlesime, mida vanarahvas selle jutuga öelda tahtis. Selgus, et nii mõnigi õpilane oli lugenud rohkem, kui ühe jutu. Lisaks tegi iga õpilane oma jutu kohta pisikese pildikese, kuhu oli lisatud jutukese pealkiri ja mõte, mida see jutt öelda tahtis. Kokku saime väga vahva plakati.

Oli väga tore koos lastega jutte rääkida ja nende üle arutleda.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1989
  • lehekülgi: 133

 

Eesti rahvajutu aasta 2020 (jaanuar)