Leelo Tungal “Siil Felix ja kriminaalne loomaaed”

Lastekirjanduse väljakutse 2023 veebruar

TAGAKAANELT: Felix, vapper siilipoiss, leiab endale loomaaias palju sõpru. Kuna talle meeldib luuletusi välja mõelda, siis teeb ta värsse nii lõvist, kaamelist, elevandist kui kärbist.

Ristsõnast tuli kokku LOOMALOOD. Eks neid loomalugusid ole igasugu erinevaid, kuid valituks osutus Siil Felixi lood. Selle siiliga olen juba ennegi kohtunud, siis oli see raamatus “Siil Felix ja sekelduste sügis”. Selles raamatus on nutikale siilipoisile antud loomade kuninga pole välja uurida, kes on loomaaeda kimbutav Suur Õelus. Toimekas loomake saab oma ülesandega vägagi oskuslikult hakkama ja loomaaia rahu taastub peagi.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2005
  • Lehekülgi: 120

Elo Vee “Laeka lähedus”

Saatusesepp vol.2 jaanuar

TAGAKAANELT:

Pühitsusepidu

Aeg sugupõlvedest pungil peab piljardimajades vahti,
ta sõna lööb rahaks, taob jokkereid maasse kui vaiu,
ju kalad on pannil, nüüd laskem end õitsvuseorgias lahti –
öö viljastub ruttu kus pürgija lauluviis kaigub.

Kaks jalga ta kukla taga on käänatud Kõverale
ja laikudest vetruvad. Pidali silmis kui kõõm.
Käsk naerjale anda on aedniku armuke masajalgne –
jõulupühadeks liuale saagu ta ihu see koerarõõm.

Elo Vee loomingut ma enne lugenud ei ole. See raamat on tema teine luulekogumik. Minu jaoks oli see luulekogumik üsna keeruline lugeda. Luuletustes oli väga vähe helgust ja väga omapärase sotsiaalse tunnetusega. Enam luuletusi on vabavärsis.

  • Kirjastus: Tuum
  • Ilmumisaasta: 1993
  • Lehekülgi: 105

Helene Moss “Üks öö veel”

LVK 2023 teema nr 50. Raamat, milles esineb erootikat

TAGAKAANELT: Romaanisarja „Cougar“ menuautori Helene Mossi teise armastusromaani „Üks öö veel“ tegevuspaigaks on maaliliselt kaunis Pühajärve, kuhu saabub pealinnast elama 38-aastane Sandra koos poja Siimuga. Müünud peale lahutust maha Tallinna kesklinnas asuva uhke korteri ning seadnud end sisse kenas järveäärses talukohas, lootes leida looduse rüpes igatsetud südamerahu, võtab aga elu ootamatu pöörde, kui õunapuuoksi lõikama tulnud kohalikus noomehes Karlis tärkavad naise vastu tunded, mis mitte ühepoolseks ei jää.

Seda raamatut lugema asudes mul suuri ootusi ei olnud. Ja ilmselt seetõttu see mulle kõige hullem ka ei tundunudki, aga no midagi erilist ka polnud. Keskealine naine hakkab tundma tugevat tõmmet oma poja sõbra vastu ja sellest siis areneb midagi. Kogu see olukord on kummaline ja loo lõpp veel eriti. Ma seda kuulsat Cougar sarja lugenud pole ja peale selle raamatu lugemist väga ei kipu ka.

Lugu ise läheb kiiresti ja lugeda on üsna ladus.

  • Kirjastus: Helene Moss
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 240

Ketlin Priilinn “Kerstini ketsid”

LVK 2023 teema nr 51. Kus joonlaud on? Pealkiri täitsa viltu!

TAGAKAANELT: Kerstin on viiekümnendates eluaastates ja sooviks oma ellu mingit muutust. Ehk oleks õige aeg tegeleda oma kehakaaluga, mis on ajaga veidi käest läinud? Ühel õhtul tõmbabki ta jalga uued roosad ketsid, et jalutama minna … ja leiab pargipingil külmetava väikese poisi. Sellega vallandub ootamatu sündmuste ahel, milleks naine ei tunne end sugugi valmis olevat. Õnneks on tal sõbrannad Emily ja Milla, kellele alati loota saab – ehkki mõlemal tundub praegu küllaga endagi probleeme olevat.

Emily raamatuklubi sõbrad on tasapisi oma eludega edasi läinud. Seekordne osa keskendub Kerstinile, kes ühel päeval jooksma minnes komistab üksiku külmetava poisi peale. Kaastundliku inimesena ta lapsest mööda ei lähe ja hakkab olukorrale lahendust otsima. Samal ajal toimuvad muutused ka Ketlini sõbrannade, Milla ja Emily elus. Vahepeal kisub asi väga pööraseks ja seda nii mitmeski mõttes. Raamat on väga tempokas ja sündmuseid palju. Mõnus ajaviitelugemine.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2022
  • Lehekülgi: 198

Kristi Piiper “Metsajärve pärandus”

Lastekirjanduse väljakutse jaanuar

TAGAKAANELT: “Üheksa-aastase Maara ja kaheteistkümnese Sveni pere kolivad vanematega elama ootamatult päranduseks saadud Metsajärve tallu. Pärast esialgset elevust ja uusi tutvusi hakkavad juhtuma veidrad lood. Kas keegi teeb paha nalja või on selle taga midagi müstilisemat? “Metsajärve pärandus” pakub seiklusi ja puudutab ka vähem räägitud terviseteemasid.

Ristsõna lahendasin koos 7-aastasega. Saime sellega kahepeale päris kenasti hakkama. Suure seikluse teemalisi raamatuid on palju. Metsajärve pärandus lubas ka oma sisukokkuvõttes, et hakkab juhtuma veidraid lugusid. No alguses ei juhtunud küll midagi: pere elas oma linnakorteris, ootamatult sadas pärandusena sülle metsamaja, mis loomulikult rõõmuga vastu võeti. Huvitavad asjad hakkasid aga juhtuma siis, kui pere metsamajja kolis. Kohati tundus lugu ikka väga ebausutav, kuid samas siiski väga põnev lugeda.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 132

Hinge Kaljund “Printsessi mõrv Koluvere lossis”

LVK 2022 teema nr 26. Eesti kirjaniku ajalooromaan

TAGAKAANELT: See on jutustus ajast, mil praegu olematu Preisimaa oli sõjaliselt üks võimsamaid riike Euroopas. Aastanumbrid liikusid 18. sajandi lõpu suunas…
Ajalooline romaan algab kuninglikku suguvõssa kuulunud Preisimaa Braunschweigi hertsogiriigi printsessi Auguste Karoline Friederike Luise von Württembergi laulatusega. Paraku oli sellele järgnenud abielu kaugel õnnelikust. 1782. a. siirdus noorpaar Preisimaa mõju suurendamiseks intriigidest kubisevasse Venemaa keisrikotta, kus valitses Katariina II, õige pea järgnes sellele printsi nimetamine Viiburi kindralkuberneriks. Mis sai aga Auguste Friederikest?
Koluvere loss Kullamaal varjab endas palju saladusi – kõige intrigeerivam nende hulgast on kindlasti Preisimaa printsessi Auguste Friederike salapärane surm seal 16. septembril 1788. a. kõigest 24-aastasena kõigi poolt hüljatuna.
Kuidas aga sündmused selleni arenesid, kuidas muutus põletav armastus talumatuks vihkamiseks, miks saatis Katariina Suur oma favoriidi ootamatult pagendusse Eestimaale, saate teada, kui avate käesoleva raamatu.

Imeliselt renoveeritud Koluvere lossist olen mitmeid kordi mööda sõitnud. Ka Kullamaa pole päris võõras koht. Lossi ajalugu pole uurinud ja selle kohta käivate müütidega ka kursis mitte. Raamat avas päris hästi selle kena kohakese tumedama poole. Raamatut lugedes oli alguses raske aru saada kes oli kes. Väga palju erinevaid tegelasi kes kõik olid küll ajalooliselt tuttavad nimed, kuid siiski keeruline jälgida. 18. sajandi lõpus polnud naiste elu sugugi roosiline, ka kõrgest soost daamidel mitte. Nii ka selle loo peategelasel. Juba 15 aastaselt pannakse ta mehele Preisimaa printsile. Et soojendada suhteid Venemaa vürstinna, Katariina II-ga, saadetakse noorpaar koos lapsega Vene õukonda. Juhtus seal õukonnas erinevaid ebameeldivusi nii Auguste abikaasa kui keisrinna soosikutega. Mis teha, kui neiu imeilus näolapp mehi ligi tõmbas. See aga ei meeldinud meestemaiale Katariina II-le. Lõpuks palus nooruke Auguste abi Katariina II, kellel tekkis soodne võimalus konkurent silmapiirilt pagendada ja kiirelt saadeti neiu abikaasast ja lastest eraldatuna Koluvere lossi. Lugu ise lõppeb vägagi südantlõhestavalt ja kurvalt.

  • Kirjastus: Canopus
  • Ilmumisaasta: 2012
  • Lehekülgi: 120

Juta Kivimäe “Suur tuba”

LV 2022 teema nr 19. Raamat kirjanikult, kelle perekonnanimi on võimalikult sarnane sinu enda omale.

TAGAKAANELT: Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.

Selle raamatu kohta olen lugenud väga palju tagasisidet. Üldjuhul on see olnud ülivõrdes. Minul tekita selline suur kiitus mingi nõmeda bloki ja sellised raamatud, olgu need nii head kui tahes, ei edene kuidagi. Nii venis ka selle raamatu lugemine üsna pikale. Raamat ise oli tegelikult väga hea. Lugedes hakkas film silme ees jooksma. Ka suvine Auschwitzis käimine aitas edukalt ridade vahele paigutada elavalt lugusid, mis otsesõnu ütlemata jäid. Kõigist Mitsiga juhtunud lugudest jäi mind enim kummitama kassihaiguse lugu. Mulle tuli meelde, kuidas minu naabritüdrukul oli ka kassihaigus ja meil oli mitu kuud sõbrustamine ja kokkupuude keelatud. Toona ei saanud ma aru, et mis kassihaigus. Mis siis, et ta kasside järgi haige on, mulle meeldivad ka kassid 🙂

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 272

Reeli Reinaus “Morten , Emilie ja kadunud maailmad”

LV 2022 teema nr 25. Raamat, mille esikaane taustavärviks on must.

TAGAKAANELT: Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda…

Raamat, mis tegelikult käsitleb väga karmi teemat. Peategelane Morten on sunnitud koos elama oma vägivaldse alkohoolikust onuga. Et pääseda sellest hullumeelsusest, pingutab ta koolis meeletult ja varjab oma eakaaslaste eest, kus ja kellega ta elab. Et pisutki puhata, käib ta rabas. Ühel päeval kohtub ta seal kena tütarlapsega. Loos on nii müstikat, meeleheidet, armumist, reetmist kui ka sõprust ja ühtehoidmist. Raamat, mida tasub lugeda nii noortel, kui ka pisut vanematel.

  • Kirjastus: Päike ja Pilv
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 184

Piret Raud “Härra linnu lugu” ja “Initsiaal purjeka ja papagoiga”

LV 2022 teema nr 44. Ühe ja sama autori kaks raamatu: Üks, mis on kirjutatud lastele ja teine, mis on kirjutatud täiskasvanutele.

TAGAKAANELT: Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata.

Ega see härra lind end ülearu pingutada ei soovinud. Ikka katsus kuidas kergemine läbi ajada, aga nagu elus ikka, on naised sageli elus edasiviiv jõud ja härra lind leiab, et tema ise on kõige parem olla 🙂

  • Kirjastus: Tammerraamat
  • Ilmumisaasta: 2009
  • lehekülgi: 35

***********

TAGAKAANELT: Robin tõstis pea ja puuris Edat pilguga justkui kaaludes, kas too on üldse väärt, et tema mõtteid kuulda. „Mulle meeldivad need tähed, mis on kuidagi valesti,“ ütles ta siis kõheldes ja lisas kohe selgituseks: „Mu vanaisal oli kunagi kirjutusmasin, mis lõi r-tähe kõrgemale kui teised tähed. See oli lahe. Või näiteks see, kui neoonkirjal kuskil pimedal tänaval on üks täht kustunud – puhas poeesia!“ Piret Raua esimene täiskasvanutele mõeldud romaan räägib tunnustuseihalusest, mis suuremal või vähemal määral mõjutab kõigi tegelaste väärtushinnanguid ja valikuid. Samas on siin juttu ka eneseotsingutest kunstis ja väljaspool kunsti.

Selle raamatu kaanekujundus on mulle ammu silma jäänud. Suurem üllatus aga ootas ees lugema asudes. Ma pole kunagi enne lugenud raamatut, mille peategelasel on minuga sama nimi. Väga veider kogemus.

Raamatu peategelaseks on kalligraaf Eda, kes on oma ala proff. Tema isiklik elu aga pole nii roosiline olnud. Kogu lugu ongi pisut kurva alatooniga, kuigi leidub ka humoorikaid seiku. Jutustamisstiil on mõnusalt voogav ja rahulik. Raamat, mille leod lõpuni ühe korraga. Mulle meeldis 🙂

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 201

Henno Käo “Vares Villemi reis maailma lõppu”

LV 2022 teema nr 31. Lõpp hea, kõik hea, ehk loe raamat, mille pealkirjas on sõna “lõpp”

TAGAKAANELT: Rohkete illustratsioonidega lastejutt varesepoeg Villemist, kes tahtis kangesti maailma lõppu näha ja pesast põgenes.

Henno Käo raamatud on eriti toredad ja lustlikud. Ka vares Villem on nii nunnu, mulle meeldivad tema tore suur nokk ja pisikesed tiivad, mis talle autor on joonistanud.

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta: 1993
  • Lehekülgi: 32