Rein Saluri “Kala metsas”

LVK teema nr 44. Sinu sünniaastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat.

TAGAKAANELT: Jutustuse peategelased, isa ja poeg, sõidavad autode ajastul hobuse ja vankriga linna ning tekitavad seetõttu möödasõitjates palju elevust. Isa on pärinud linnas maja…

Lühijutt isast ja pojast, kes lähevad maalt linna. Lähevad nad sinna hobusega, kuigi on juba autode ajastu ja see pakub kõigile möödasõitjatele palju lõbu. Linna lähevad nad pärandust vastu võtma. Nimelt on seal saada üks majakene suurte korrusmajade vahel. Ega see pisike majapugerik midagi väärt olegi, aga maatükk selle all on hinnaline. Tasapisi rullub lahti minevik. Selgub, et mees pole kunagi paigalolija olnud, tema on hingelt rändaja ja napsumees. Poiss aga on hoopis teisest puust, tema tahaks turvalist oma kohta. Nii nad siis mõtlevadki kumbki oma mõtted. Üks helgest tulevasest kodust ja teine sellest, kuidas tulevane pärandus vaikselt maha sahkerdada. Loole lisavad vürtsi korrusmajade elanikud, kes kõike oma akendest näevad ja kõik on kõigi asi. Selge on aga see, et see majakene hoopiski uusarendusele jalgu kipub jääma…

Ja kuigi raamat on juba 40 aastat tagasi kirjutatud, kõneleb see justkui tänapäeva ühiskonnast.

  • Kirjastus: Perioodika
  • Ilmumisaasta: 1981
  • lehekülgi: 48

Minni Nurme “Puud varjulised”

LVK 2021 teema nr 25: Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas.

TAGAKAANELT: Luulet aastaist 1954 – 1986

Siniste õitega sügis,
siniste õitega nõmm.
Pilvedest langevad piisad
kanarbikule seltsiks,
tõttavad kodutud tuuled
kanarbikule seltsiks.
Siniste õitega nõmm
soojendab külmi piisku,
soojendab nuuksuvat tuult.

Nurme tänav on ilmselt päris paljudes kohtades olemas. Haapsalus on ka. Võtsin esimese Minni Nurme luulekogu ja olen tegelikult seda lugenud juba pikemat aega. Ega luuletusi saagi lugeda nii, et vurinal raamat läbi ja siis pärast mõtled, et oot-oot, mis see nüüd oli. Selles raamatus on peamiselt loodus ja olustikuluule. Päris mõnus enne magamaminekut paar tükki lugeda.

Taliharjapäeval

Puud ei liigu mets ei võppu

laotab võrku härmatis

sellel võrgul pole lõppu

lättesilmas kirmetis

Talveuni lumerahu

külmahambad säravad

Päike maast ja merest lahus

Aknad – jäätand ära nad

Hingeaur koob võrgu suule

jalg veab lumme vagu ja

sarnlen härmatanud puule –

rähn seal kukub taguma.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1987
  • lehekülgi: 176

Reeli Reinaus “Äralubatud”

UVK 2021 detsember: aastal 2021 ilmunud eesti autori ulmeromaan

TAGAKAANELT: Kui Gerda kohtab peol sümpaatset poissi Sixtenit, ei oska ta arvatagi, kuidas ta elu seejärel muutub. Sixten teab seda aga väga hästi – korraga on tal jälle põhjus elada ja ehk ka võimalus pääseda sellest, mis teda ootab. Ehkki selles, mis juhtub tema 18. sünnipäeval, ei ole ta niisama kindel kui Stefan. Poiss, kellel pole midagi muud peale parima sõbra ja tüdruku, keda ta armastab. Kuigi armastuseks ei ole tal enam eriti palju aega. Stefani sõber Erlend püüab teha kõike õigesti, kuni ta kaotab seetõttu vaata et oma armastatu Liisbeti usalduse. Pea kõigil tegelastel selles loos on tume saladus ja vähe lootust. Nende elu liigub vääramatu katastroofi suunas, mida suudavad ära hoida ehk vaid üks vana muinasjutt ja üks vene tüdruk.

Raamat äsja ilmunud. Seekord on tegelasteks seltskond noori, kes esmapilgul tunduvad täiesti suvalised tegelased, kuid raamatu edenedes muutub kõik üheks suureks seltskonnaks. Raamatu peategelasteks on kaks poissi: Sixten ja Stefan. Sixten elab koos oma vanematega tavapärast noorukielu. Aeg-ajalt tabavad teda kummalised mälukaotused. Stefan elab koos oma vanaemaga tagasihoidlikku elu. Ta on tavaline tubli koolipoiss, keda tabab vahel joonistamishoog. See tuleb kusagilt tema seest ja seda ta kontrollida ei suuda. Joonistamises iseenesest polegi ju midagi paha, aga pildid mida ta teeb, on võikad. Kust need tulevad? Poiss ei oska öelda muud, et ta ei tea, kas need on tema enda või kellegi teise mälestused. Mõlemad poisid tunnevad, et midagi väga kurja ja hirmuäratavat on neil kannul. Asi läheb aina põnevamaks ja peagi on loosse segatud …. aga rohkem ei tahaks küll midagi poetada.

Loo vahele on päeviku/ülestunnistuse vormis piktud kirjad. Alguses ei saanud ma üldse aru, mis need veel on ja mis? aga loo lõpus sirvisin lausa tagasi ja lugesin mõned üle.

Tempokas raamat. Mulle meeldis.

  • Kirjastus: Ronk Ronk
  • Ilmumisaasta: 2021
  • lehekülgi: 440

Piret Raud “Ernesto küülikud”

TAGAKAANELT: Heasüdamlik mustkunstnik päästab kõleda küülikufarmi vangistusest seitse jänkulast ning asub neile otsima uut kodu. Rännates ühise perena mööda metsi ja külasid ning ekseldes ringi suures linnas satuvad nad alatasa olukordadesse, millest väljatulemiseks läheb vaja nutikust, julgust ja üksmeelt.
See põnevatest seiklustest ja värvikatest tegelastest tulvil, sooja huumoriga jutustatud lugu pakub mõnusat lugemist nii lastele kui ka nende vanematele.

Seda Piret Raua raamatut ma polegi varem lugenud. Väga nunnukas lugemine üdini heast mustkunstnikust ja seitsmest armsast küülikust. Koos nad rändavad mööda ilma, et leida küülikutele sobivat elupaika. Loomulikult juhtub igal pool midagi, kuid alati laheneb kõik hästi.

Minu hobiks on Geopeitus. See annab hea põhjuse õue minna ja natuke matkata ning lisaks viivad geopeituse aarded sageli põnevatesse kohtadesse. Vahel aga pole koordinaadid kohe saadaval. Selleks peab midagi tegema. Eestis on loodud eesti kirjanike aarete sari. Harjumaale on peidetud Piret Raua aare ja et seda leida, tuleb läbi lugeda tema raamat “Ernesto küülikus” ja vastata mõnele küsimusele. Nii saabki ühendada kaks hobi: lugemise ja geopeituse 🙂

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2010
  • Lehekülgi: 158

Ülle Lätte “Kui Reedu-vanaema vanaisaga tülli läks”

LVK 2021 teema nr 22 Üks “vanaemaraamat” – raamat, kus keskne tegelane on vanaema

TAGAKAANELT: Raamat väikelastele väärtustab kodusoojust, üksteisemõistmist ja hoolimist.

Reedu-vanaisa hakkas jorisema, et temale ei maitse vanaema valmistatud puder. Muidugi aitad sellele kaasa ka üks priske jonn, ja just tänu jonnile läkski vanaisa metsa mustikaid parem sööma, kui vanaema “jahedat” putru sööma. Metsas olid tore küll, aga kõht oli ikkagi tühi. Abi polnud ka oravast, kes pakkus seeni. Ka lähedal olevas mustikatukas ei saanud kaua maiustada, sest peagi saabus mustikaaia omanik karu ja keelas seal marjade korjamise ära.

Koju jäänud vanaema hakkas õige kiiresti vanaisast puudust tundma, kuid jonni õhutusel püüdis ikka ise kõigega hakkama saada.

Vanaisa ja vanaema leppimisele aitavad kaasa kõik metsaloomad, ja vanaema juurde koju tulnud kena kollane kass.

Väga südamlik ja õpetlik raamat kodusoojustest ja üksteise hoidmisest.

  • Kirjastus: Põltsamaa
  • Ilmumisaasta: 2005
  • Lehekülgi: 41

Jaanika Palm “Meie laste loomajutud”

LVK 2021 üllatusteema: Kes sai jõuludeks sõnaraamatu? Ehk – leia grupist teema, kus kõik oma jõulukingiks saadud raamatuid näitavad ja vali nende hulgast üks selles punktis lugemiseks!

TAGAKAANELT: Inimene on ikka olnud osa loodusest ja elanud teiste loomadega kõrvuti. Pole siis imestada, et juba iidsetest aegadest alates on armastatud ka lastele karvastest ja sulelistest pajatada. Nõnda ei leidu maailmas lastekirjandust, kus loomadel märkimisväärset rolli mängida poleks.

Selles raamatus laotame sinu ette eesti lastekirjanduse värvika loomailma alates rahvaluulest kuni tänase päevani. Ajalistesse alaosadesse jagatuna annavad need lood ehk aimu ka meie loomajutužanri arengusuundadest eri perioodidel. Raamatuloomad kutsuvad kaasa elama, aitavad õppida üht-teist tarvilikku loomade eluolu kohta ning arendavad noorte lugejate empaatiavõimet kõige elava suhtes.

Mulle tohutult see raamat meeldib. Peale selle, et siin on imearmsad loomajutud, mida sobib alati igas vanuses lastele ette lugeda, meeldib mulle see, et lood on jagatud ajateljele. Iga aastakümne sisse on valitud parimad lood. Väga erinevad jutud erinevatelt kirjanikelt. Ja jutte illustreerivad pildid on väga armsad. Selle raamatu lugemine on nauding nii silmale kui hingele.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 192

Jaan Rannap “Topi”

TAGAKAANELT: Topi on väike šimpans ehk inimahv, kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli. Ühel päeval jääb aga tädi Lilli tulemata. Teine loomatalitaja Saara unustab puuriuksele võtme ette ning Topi põgeneb tädi Lillit otsima. Seejuures satub ta aga ühest ohtlikust olukorrast teise.Topi tegelaskuju mõtles välja lastekirjanik Jaan Rannap aastal 1970. Selle raamatu kordustrükk on pühendatud raamatu autori Jaan Rannapi 90. juubelisünnipäevale.

Ma kindlasti olen kunagi Topit lugenud. Aga mäletan sellest ikka väga vähe. Nüüd, kui on Jaan Rannapi juubeliaasta, on just õige aeg ka Topi seiklused üle lugeda. Topi on just täpselt nii armas ja ulakust täis ahvipoiss, kui üks ahvipoiss olema peab. Justkui inimlapsedki, mõned asjad lihtsalt kukuvad vahel pisut ebaõnnestunult välja.

Kodus mul ahvipoega pole. On hoopis kaks kassi, tuhkur ja viirpapagoid. Raamatuga oli nõus poseerima üks karvakera. Üldiselt ongi kassid minu lemmikud. Sellised iseseisvad ja mõnusad külma ilmaga kaissu võtta.

  • Kirjastus: Loovhoog
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 48

Kadri Hinrikus “Elevant”

LVK 2021 teema nr 7 Anna autorile esimene võimalus (Oled kirjanikust palju kuulnud, teda soovitatakse, kiidetakse, aga Sina ei ole ühtegi tema raamatut lugenud, Sul on tõrge jne)

TAGAKAANELT: Mu nimi on Kärt ja suurena tahan ma saada kirjanikuks. See on täiesti vastu isa tahtmist, sest isa arvates peaksin tingimata hakkama ärinaiseks. Ei mõtlegi – minust saab kirjanik või üldse mitte keegi. Koolis hüütakse mind vahel Kördiks. Seda juhtub kõige vastikumatel päevadel, kui on kaks kehkatundi järjest ja ma ei jaksa lipata nii palju kui kästakse. Või kui olen hommikul kogemata hiljaks jäänud, sest buss hilines. Või kui Sten, Markus, Oliver, Marii, Krete ja Veronica on oma kõige hullemas olen-jube-vinge- tujus. Siis nad lihtsalt laiavad. Tüdrukud võrdlevad oma küünelakke ja poisid norivad tüli kõigiga, kes nende kampa ei kuulu. Mina muidugi ei kuulu.

Ma ei kuulu vist üldse mitte kuhugi. Ka oma perekonda mitte …

Mis võib juhtuda, kui üks poiss meeldib mitmele tüdrukule?
Mida teha, kui koolielu käib närvidele?
Mismoodi aidata ema, kes unistab kanadest?
Kuidas jääda iseendaks, kui isegi isa sinusse ei usu?
Ja miks on oluline tundma õppida elevanti?Mu nimi on Kärt ja suurena tahan ma saada kirjanikuks. See on täiesti vastu isa tahtmist, sest isa arvates peaksin tingimata hakkama ärinaiseks. Ei mõtlegi – minust saab kirjanik või üldse mitte keegi.

Koolis hüütakse mind vahel Kördiks. Seda juhtub kõige vastikumatel päevadel, kui on kaks kehkatundi järjest ja ma ei jaksa lipata nii palju kui kästakse. Või kui olen hommikul kogemata hiljaks jäänud, sest buss hilines. Või kui Sten, Markus, Oliver, Marii, Krete ja Veronica on oma kõige hullemas olen-jube-vinge- tujus. Siis nad lihtsalt laiavad. Tüdrukud võrdlevad oma küünelakke ja poisid norivad tüli kõigiga, kes nende kampa ei kuulu. Mina muidugi ei kuulu.

Ma ei kuulu vist üldse mitte kuhugi. Ka oma perekonda mitte …

Mis võib juhtuda, kui üks poiss meeldib mitmele tüdrukule?
Mida teha, kui koolielu käib närvidele?
Mismoodi aidata ema, kes unistab kanadest?
Kuidas jääda iseendaks, kui isegi isa sinusse ei usu?
Ja miks on oluline tundma õppida elevanti?

  • Kirjastus: Tammarraamat
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 72

Häid sõnu selle kirjaniku kohta olen kuulnud juba 3 aastat. Iga natukese aja tagant tuleb mõni laps ja räägib õhinaga raamatutest “Et haldjad sind hoiaks”, “Katariina ja herned”, “Sõna vägi on suurem kui sõjavägi” või “Ära muretse mu pärast”. Aga mina pole suutnud ühtegi Kadri Hinrikuse raamatut kätte võtta. Ta on kuidagi teleekraanilt mulle nii armsaks saanud, et kartsin seda muljet rikkuda. Kui nägin raamatukogu uudiskirjanduse hulgas “Elevanti” otsustasin proovida. Ja ma olen meeldivalt üllatunud. Väga vahva raamat. Väga omapärase lõpplahendusega ja igati positiivse laenguga.

Els Heinsalu “Lumi ja kevad”, “Kuti keel”, Maru mõrud mandlid”

LVK 2021 teema nr 51 Raamat grupi albumist “Lugemise väljakutse tarkade kogu soovitab”

“MARU MÕRUD MANDLID” Mandleid on mitut sorti. On selliseid, mis kasvavad puu otsas ja millest tehakse maitsvaid küpsiseid. Ja siis on veel teistsugused mandlid, mis asuvad inimese kurgus ja neelus. Mis otstarve neil mandlitel on ja mis saab siis, kui nad muutuvad liiga suureks, nagu juhtus Maru ja Kuti omadega?Kas tead, miks on silmatilkade kibedat maitset ka kurgus tunda ja kuidas on võimalik, et spagett ninast välja ronib? Kuidas on üldse omavahel seotud kõrvad, nina, kurk ja silmad? Või kus asub maailma suurim kollivabrik? Ja kas pole tore, et pärast kurgumandlite operatsiooni lubatakse jäätist süüa nii palju, kui hing ihkab!

  • Kirjastus: Argo
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 48

“KUTI KEEL” Õed-vennad Haldjas, Lumi, Maru ja Kutt saavad omavahel enamasti hästi läbi. Kuid ühel päeval juhtub nii, et Kutt näitab Lumile keelt ja viimane solvub selle peale hingepõhjani. Õnneks ei lähe Kutil nii halvasti kui ema jutustatud muinasjutus ühel terava keelega printsessil, kes kerjusele keelt näitas, mille peale tema keel väga pikaks venis ning ta pidi kurja vaeva nägema, et oma pika keelega rääkima õppida. Ent kui ta oli kõigilt vabandust palunud, siis muutus ta keel uuesti samasuguseks nagu enne. Lapsed saavad aru, et keele näitamine ei ole kena, jäägu see tiibetlaste traditsiooniliseks tervituseks. Aga miks tiibetlased näitavad keelt? Miks üldse keelt vaja on? Kas kõigil loomadel on keel? Kas mõnel loomal on koguni kaks keelt ning mis vahe on kahekeelsetel ja kakskeelsetel inimestel? Kui mitu erinevat keelt maailmas on? Maru, Kuti, Lumi ja Haldja keelel kibeleb alati mõni küsimus. Õnneks oskavad ema ja isa neile enamasti vastata

  • Kirjastus: Argo
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 48

“LUMI JA KEVAD” Saabunud on kevad, aga Lumi aevastab. Muudkui aevastab ühtejutti. On tal külmetus või hoopis allergia? Küllap allergia, arvab ema. Millest allergia tekib ja kuidas meie organismi mõjutab? Mis on kõige tavalisemad allergeenid ehk ained, mis ülitundlikkust põhjustavad? Õietolm ja maasikad, keemiliste ainetega kirevaks värvitud kommid, koera- ja kassikarvad, tolmuhaldjad … Allergeene on palju, kuid õnneks leidub allergia vastu rohtu ja peagi saab Lumi jälle lasteaeda minna.
Aga kevadel juhtub muudki – ja mõndagi sellest on seotud hormoonidega, mis nii inimeste kui ka loomade-lindude kehas üsna olulist rolli mängivad.
 

  • Kirjastus: Argo
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 56

Seda autorit ja sarja soovitab Triin Olvet.

Ma olen väga vaimustused Els Heinsalu raamatust “Haldja saladus”. Nii ma siis olen silma peal hoidnud ja koju soetanud ka teised sama sarja raamatud. Mulle tohutult meeldivad need raamatud. Lahedad, mõnusa huumoriga ja harivad. Neid võib kohe mitu-mitu korda järjest lugeda ja ikka on midagi uut avastada, millele enne tähelepanu ei pööranud. Ja mulle tohutult meeldivad selle sarja Piia Maiste poolt loodud illustratsioonid.

Els Heinsalu “Haldja saladus”

TAGAKAANELT: Haldjal on saladus. Tema väikeses kõhus on midagi, mida seal olema ei peaks. Aga ta on üpris kindel, et see asi – pisike klaaskuulike – seal on. Nüüd on Haldjal mure: kas tema saladus ükskord välja ka tuleb? Kõhust nimelt. Kas tead, mis juhtub sinu sisemuses toiduga, mille sa alla neelad? Millise pika ja põneva teekonna see sinu kõhus läbib, mis huvitava nimega soolikates seikleb ja mis sellest lõpuks saab? Aga klaaskuuli ei maksa isegi nalja pärast suhu panna. See on Haldjal nüüd kohe kindlasti selge. Raamatusse on vahvad pildid joonistanud Piia Maiste.

Selle raamatu sai mu keskmine laps FB lugemisväljakutse grupist kingituseks, kui osales niklistnäpud väljakutses.

Els Heinsalu on eesti füüsik, kuid tuleb välja, et ka väga hea kirjanik. Tema Kirjutatud Haldja saladus on nii helge ja armas.

LISAÜLESANNE: Need tarkuseterad on pärit just siitsamast raamatust.

Väike saladus võib olla suur mure.

toitu peab korralikult läbi mäluma, seedimine algab suus.

Haldjad poetavad oma pottidesse klaaskuule.

  • Kirjastus: Argo
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 48