LV 2022 teema nr 44. Ühe ja sama autori kaks raamatu: Üks, mis on kirjutatud lastele ja teine, mis on kirjutatud täiskasvanutele.
TAGAKAANELT: Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata.
Ega see härra lind end ülearu pingutada ei soovinud. Ikka katsus kuidas kergemine läbi ajada, aga nagu elus ikka, on naised sageli elus edasiviiv jõud ja härra lind leiab, et tema ise on kõige parem olla 🙂
- Kirjastus: Tammerraamat
- Ilmumisaasta: 2009
- lehekülgi: 35
***********
TAGAKAANELT: Robin tõstis pea ja puuris Edat pilguga justkui kaaludes, kas too on üldse väärt, et tema mõtteid kuulda. „Mulle meeldivad need tähed, mis on kuidagi valesti,“ ütles ta siis kõheldes ja lisas kohe selgituseks: „Mu vanaisal oli kunagi kirjutusmasin, mis lõi r-tähe kõrgemale kui teised tähed. See oli lahe. Või näiteks see, kui neoonkirjal kuskil pimedal tänaval on üks täht kustunud – puhas poeesia!“ Piret Raua esimene täiskasvanutele mõeldud romaan räägib tunnustuseihalusest, mis suuremal või vähemal määral mõjutab kõigi tegelaste väärtushinnanguid ja valikuid. Samas on siin juttu ka eneseotsingutest kunstis ja väljaspool kunsti.
Selle raamatu kaanekujundus on mulle ammu silma jäänud. Suurem üllatus aga ootas ees lugema asudes. Ma pole kunagi enne lugenud raamatut, mille peategelasel on minuga sama nimi. Väga veider kogemus.
Raamatu peategelaseks on kalligraaf Eda, kes on oma ala proff. Tema isiklik elu aga pole nii roosiline olnud. Kogu lugu ongi pisut kurva alatooniga, kuigi leidub ka humoorikaid seiku. Jutustamisstiil on mõnusalt voogav ja rahulik. Raamat, mille leod lõpuni ühe korraga. Mulle meeldis 🙂
- Kirjastus: Tänapäev
- Ilmumisaasta: 2018
- lehekülgi: 201