Märt Treier “Eluolulised lood”

Raamatukogude väljakutse märts

TAGAKAANELT: “Eluolulised lood“ on Märt Treieri teine jutukogumik. Nii nagu eelmiseski jagab ta muhedaid tähelepanekuid igapäevaelust ja inimestest. Elu kinnitab kõike, tuleb vaid õige näide leida.

Selle raamatu esitlust vaatasin veebist, kus Kirjanikuga vestles Enn Eesmaa. Märt Treier on mulle alati väga aukartust äratava inimesena tundunud. Ta märkab selliseid pisiasju, millest teeb väga otseseid järeldusi ja mõtiskleb selliste asjade üle, mida igaüks tähelegi ei oska panna.

Mulle tema mõtisklused meeldivad. Seda raamatut ei saa lugeda nii, et autori hääl ei oleks kõrvus. Aga mulle see meeldib. Rahulik ja mõnusa tämbriga. Lugusid tuleb lugeda jupikaupa ja siis lasta mõtetel seedida. Päris palju on lugusid koolist. Ja tegelikult on nii mõnigi lugu väga tähelepanuväärne. Kasvõi see, et ühes koolis on projektiga soetatud 50 paari suuski. Ja lapsed siis suusatavad paar tundi iga päev peale tunde. Miks? aga selleks, et mitte liiga vara koju jõuda. Ja seda kõike lapsevanemate soovil, sest viimastel on niigi nii raske ja stress ja kodus on üksi hea mugav olla.

  • Kirjastus: Hea Lugu
  • Ilmumisaasta: 2021
  • lehekülgi: 197

Liina Vagula “Keegi teine”

TAGAKAANELT: Koolitüdruk Eliisa ärkab ühel hommikul selle peale, et teda nimetatakse Klaarikaks. Ta avab silmad, ja avastab, et ta polegi enam oma kodus, vaid hoopis vanaema juures … aga mitte päris. Kõik on ühtaegu tuttav ja võõras. Pikapeale jõuab talle kohale, et mingil moel on Eliisa sattunud minevikku ja oma ema kehasse, kui ema oli temavanune. Ta paisatakse ema noorusaja probleemide keerisesse, millega pole sugugi lihtne toime tulla. Lisaks otsib tüdruk meeleheitlikult võimalust oma aega ja kehasse tagasi pääseda, mis näib veel keerulisem.

Raamatu peategelane Eliise ärkab ühel hommikul oma noore ema kehas. Kuigi šokk on suur, kohaneb ta üsna kiiresti ja tema tehtud teod mõjutavad ka tänapäeva. Kuna raamatus on päris palju kirjutatud kuidas elati 20 aastat tagasi, siis oli see justkui nostalgiline rännak oma nooruspõlve. Just nii tol ajal need asjad paljuski ju olid. Samas on selles raamatus käsitletud sügavamaid teemasid nagu ema uue kaasalasega leppimine, reetmine ja usaldus. Minu jaoks selline lihtne ja kiire lugemine. Usun, et teismelisena oleksin seda suurima heameelega lugenud.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 195

Karl Ristikivi “Inimese teekond”

LVK 2022 teema nr 3 Karl Ristikivi raamat (100 aastat Ristikivi sünnist)

TAGAKAANELT: Eesti kirjandusklassiku Karl Ristikivi 1972. aastal ilmunud luulekogu kolmas trükk. Ristikivi, kes on läinud kirjanduslukku Eesti ühe parima romaanikirjanikuna, avaldas oma eluajal üheainsa luulekogu, mida võib ometi pidada eesti luuleloo üheks kõige silmapaistvamaks saavutuseks. Viiest tsüklist koosnev “Inimese teekond” on kirjutatud põhiliselt 1950. aastatel ja sisaldab igatsuslik-eleegilist luulet inimolu erinevatest tahkudest.

Aeg ajalt on päris mõnus lugeda luuletusi. See luulekogumik oli mul päris pikalt köögilaual. Päris mõnus hommikukohvi kõrvale mõni luuletus lugeda. Minu lemmikuks sai esimene:

Kojuigatsus – kauguseigatsus,

kahte harusse kasvav puu,

varjuotsija – tuulteotsija

metsa ja mere piirimaal.

Sünnihirm – surmahirm,

mõlemast otsast sõlmitud elulõng.

Olemine – mitteolemine,

üks neist on uni

ja teine ei ole sedagi.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2003
  • lehekülgi: 96

Juhani Püttsepp “On kuu kui kuldne laev”

Raamatukogude väljakutse veebruar

TAGAKAANELT: Sõjasügisel 1944. aastal jätsid tuhanded Eestis ja Lätis maha oma kalli kodu, et pageda üle mere Rootsi. Paadipõgenike seas oli palju lapsi. Nende mängud jäid korraga katki, sest tuli alustada ohtlikku reisi tormisel Läänemerel. Väike tüdruk Keete kaotab lainetesse oma kaisukaru Pätsi, aga nagu väikese ime läbi leiab selle taas üles. Lõpuks paistab tema perele ka Rootsimaa rand, kus ees ootavad kakaokruus, täisaun ja koduigatsus … „On kuu kui kuldne laev“ pälvis kirjastuse Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja ajakirja Täheke 2019. aasta lastejutuvõistlusel kolmanda koha.

Minu koduraamatukogus oli veebrauri alguses näitus sel aastal Nukitsa konkursil osalevatest lasteraamatutest. Et mitte päris titekat võtta, haarasi sealt kaasa raamatu, mida peavad lugema 4. klasside õpilased selleaastase Läänemaa kirjandusolümpiaadi raames.

Kuigi raamat on mul kodus olnud kuu algusest saadik, asusin lugema alles Eesti Vabariigi aastapäeval. Päeval, kui kõikjal räägiti Ukraina sõja puhkemisest, oli seda raamatut väga raske käes hoida. Raamatu peategelaseks on Keete, kes alustab oma perega rasket teekonda Rootsi, põgenedes algava sõja eest. Sellel rännakul juhtub kõike. Uskumatut ebaõnne ja imepärast pääsemist. Raamat väga valusal teemal. Raamat, mis tutvustab lastele ka seda killukest ajaloost, millest lastele väga midagi kirjutatud polegi.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 136

Marje Ernits “Armastus ja kurjus”

LVK 2022 teema nr 4 Eesti autori raamat, kes on küll palju raamatuid kirjutanud, kuid sina pole veel tema raamatuid lugenud 

TAGAKAANELT: Kui Sandra üle pika aja jälle koolivend Pauliga ülikooli ühiselamutoas kohtub, ununevad tüdruku peas kõik läbielatud mured ja õnnetused. Taas vallutab poiss ta hinge oma näilise hoolitsuse ja armastusega. Paul on Sandrat alati ihaldanud, kuid mitte armastanud. Paul ei oskagi armastada, sest mees on hingelt toores. Ajapikku jõuab see arusaam ka Sandrale ja ta teeb julge otsuse.

Marje Ernits on terve portsu raamatuid kirjutanud. Ma olen neid ka näinud, kuid miskipärast pole ükski neis veel minu lugemislauale jõudnud. Ma nüüd täitsa teadlikult võtsin ühe, et sellesse teemasse lugeda. Räägib see raamat väga kiiva kiskunud kiindumussuhtest. Mida lehekülg edasi, seda hullemaks kõik läks. Eks need inimsuhted on keerulised ja mõni inimloomus kohe kuidagi ei klapi teistega. Siiski oli väga vastik sellisest mürgisest suhtest lugeda ja terve raamatu hoidsin pöialt, et Sandra omati kord mõistab, kellega tal tegu.

  • Kirjastus: Tormikiri
  • Ilmumisaasta: 2009
  • lehekülgi: 139

Contra “Contrarünnak”

LVK 2022 teema nr 1 Eesti autori luuleraamat

TAGAKAANELT:

kui kuulan contrarünnakut
ma kedagi ei pelga
ma muudan oma kõnnakut
ja dressid ostan selga

saan kõva spordipisiku
ei pääse tema küüsist
ja hülgan endas isiku
kes põlgab oma füüsist

Ma olen enne ka Contra luulet lugenud. Minu arvates on need päris muhedad ja tabavalt kirjutatud. Seekordne kogumik taas spordiluuletusi. Ma ei teagi kas keegi veel kirjutab nii palju spordiluuletusi. Igatahes on neid seal iga ala kohta ja muidugi ikka vahva vimpkaga.

JÕULUVUTT

Ei otsi jõulukuuski

sest vihkan murdmaasuuski

Kuid toaski ma ei hallita

ei olla saa jalgpallita

Kui kuusel küünlad säravad

ja tuli paitab tahti

ma peale aiaväravat

löön palli keskelt lahti

Mul mängutuhin keres on

ei kuuskegi ma ehi

teab jõulutaat siin peres on

hirmkõvu mängumehi

Küll luuleloomes tasemel

ja etlen päris kenalt

kuid seekord salmi asemel

saab võrku löödud penalt.

  • Kirjastus: Mina Ise
  • Ilmumisaasta: 2004
  • lehekülgi: 64

Agnes Kolga “Jagatud saladused”

Raamatukogude väljakutse 2022 jaanuar

TAGAKAANELT: “Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja.
Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril ja võib kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus.
Aga seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.” 

Mulle see raamat meeldis. Jah oli selline lihtne ja natuke ka naiivne. Kuid samas tõi väga hästi esile üliosava manipulatsiooni. Teema, millest räägitakse vähe ja mille lõksu langeb tegelikult vägagi palju noori. Ka meeldis, et lähisuhtevägivalla teema sai julge lõpplahenduse.

Raamatu peategelaseks 18 aastane Hanna, kes on sattunud väga kehva poissõbra otsa. Kevin ei taha kohe üldse temast loobuda, kuid need võtted, kuidas poiss tüdrukut enda küljes püüab hoida on kõike muud kui meeldivad.

Lihtne ja kiire lugemine.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 316

KODURAAMATUKOGU:

Ridala raamatukogu on minu viimaste aastat peamine raamatukogu, kust ma laenutan. Tegelikult käin ma raamatukogus iga päev. Mitte küll iga päev raamatuid laenutamas, aga samas majas töötades käin ka raamatukogujuhataja tädi Hiljaga juttu puhumas.

Ridala raamatukogu asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Panga külas, Ridala põhikoolis.

Enne 2017. aasta haldusreformi oli see üks kolmest Ridala valla raamatukogust.

Enne Panga külla Ridala põhikooli toomist asus raamatukogu Sinalepa külas (Sinalepa raamatukogu) korterelamus.

Raamatukogu eelkäijaks võib pidada raamatukogu Mäevalla vallakoolis Sinalepa vallas, mis oli asutatud enne 1884. aastat., Kui kooliõpetaja J.A. Palmkroon võttis nõuks [Sinalepas] üht raamatukogu asutada.

Niisama oli lugu Mäevallas. Kooliõpetaja J. Spuhl muretses kooliõpetaja rahvale ajalehed, asutas oma kuluga raamatukogu ning luges lauluöppimise öhtul kui öppimisel vaheaeg oli noore rahvale öpetlikke tükkisid kirjandusest ette. Noor rahavas oli kui nöiduse väega koolimajasse kokku tömmatud ega tikkunud körtsu, vaid töttas koolimajasse, kus hariduse ja öpetuse seemet nende sisse külvati.

Rein Saluri “Kala metsas”

LVK teema nr 44. Sinu sünniaastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat.

TAGAKAANELT: Jutustuse peategelased, isa ja poeg, sõidavad autode ajastul hobuse ja vankriga linna ning tekitavad seetõttu möödasõitjates palju elevust. Isa on pärinud linnas maja…

Lühijutt isast ja pojast, kes lähevad maalt linna. Lähevad nad sinna hobusega, kuigi on juba autode ajastu ja see pakub kõigile möödasõitjatele palju lõbu. Linna lähevad nad pärandust vastu võtma. Nimelt on seal saada üks majakene suurte korrusmajade vahel. Ega see pisike majapugerik midagi väärt olegi, aga maatükk selle all on hinnaline. Tasapisi rullub lahti minevik. Selgub, et mees pole kunagi paigalolija olnud, tema on hingelt rändaja ja napsumees. Poiss aga on hoopis teisest puust, tema tahaks turvalist oma kohta. Nii nad siis mõtlevadki kumbki oma mõtted. Üks helgest tulevasest kodust ja teine sellest, kuidas tulevane pärandus vaikselt maha sahkerdada. Loole lisavad vürtsi korrusmajade elanikud, kes kõike oma akendest näevad ja kõik on kõigi asi. Selge on aga see, et see majakene hoopiski uusarendusele jalgu kipub jääma…

Ja kuigi raamat on juba 40 aastat tagasi kirjutatud, kõneleb see justkui tänapäeva ühiskonnast.

  • Kirjastus: Perioodika
  • Ilmumisaasta: 1981
  • lehekülgi: 48

Minni Nurme “Puud varjulised”

LVK 2021 teema nr 25: Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas.

TAGAKAANELT: Luulet aastaist 1954 – 1986

Siniste õitega sügis,
siniste õitega nõmm.
Pilvedest langevad piisad
kanarbikule seltsiks,
tõttavad kodutud tuuled
kanarbikule seltsiks.
Siniste õitega nõmm
soojendab külmi piisku,
soojendab nuuksuvat tuult.

Nurme tänav on ilmselt päris paljudes kohtades olemas. Haapsalus on ka. Võtsin esimese Minni Nurme luulekogu ja olen tegelikult seda lugenud juba pikemat aega. Ega luuletusi saagi lugeda nii, et vurinal raamat läbi ja siis pärast mõtled, et oot-oot, mis see nüüd oli. Selles raamatus on peamiselt loodus ja olustikuluule. Päris mõnus enne magamaminekut paar tükki lugeda.

Taliharjapäeval

Puud ei liigu mets ei võppu

laotab võrku härmatis

sellel võrgul pole lõppu

lättesilmas kirmetis

Talveuni lumerahu

külmahambad säravad

Päike maast ja merest lahus

Aknad – jäätand ära nad

Hingeaur koob võrgu suule

jalg veab lumme vagu ja

sarnlen härmatanud puule –

rähn seal kukub taguma.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1987
  • lehekülgi: 176

Reeli Reinaus “Äralubatud”

UVK 2021 detsember: aastal 2021 ilmunud eesti autori ulmeromaan

TAGAKAANELT: Kui Gerda kohtab peol sümpaatset poissi Sixtenit, ei oska ta arvatagi, kuidas ta elu seejärel muutub. Sixten teab seda aga väga hästi – korraga on tal jälle põhjus elada ja ehk ka võimalus pääseda sellest, mis teda ootab. Ehkki selles, mis juhtub tema 18. sünnipäeval, ei ole ta niisama kindel kui Stefan. Poiss, kellel pole midagi muud peale parima sõbra ja tüdruku, keda ta armastab. Kuigi armastuseks ei ole tal enam eriti palju aega. Stefani sõber Erlend püüab teha kõike õigesti, kuni ta kaotab seetõttu vaata et oma armastatu Liisbeti usalduse. Pea kõigil tegelastel selles loos on tume saladus ja vähe lootust. Nende elu liigub vääramatu katastroofi suunas, mida suudavad ära hoida ehk vaid üks vana muinasjutt ja üks vene tüdruk.

Raamat äsja ilmunud. Seekord on tegelasteks seltskond noori, kes esmapilgul tunduvad täiesti suvalised tegelased, kuid raamatu edenedes muutub kõik üheks suureks seltskonnaks. Raamatu peategelasteks on kaks poissi: Sixten ja Stefan. Sixten elab koos oma vanematega tavapärast noorukielu. Aeg-ajalt tabavad teda kummalised mälukaotused. Stefan elab koos oma vanaemaga tagasihoidlikku elu. Ta on tavaline tubli koolipoiss, keda tabab vahel joonistamishoog. See tuleb kusagilt tema seest ja seda ta kontrollida ei suuda. Joonistamises iseenesest polegi ju midagi paha, aga pildid mida ta teeb, on võikad. Kust need tulevad? Poiss ei oska öelda muud, et ta ei tea, kas need on tema enda või kellegi teise mälestused. Mõlemad poisid tunnevad, et midagi väga kurja ja hirmuäratavat on neil kannul. Asi läheb aina põnevamaks ja peagi on loosse segatud …. aga rohkem ei tahaks küll midagi poetada.

Loo vahele on päeviku/ülestunnistuse vormis piktud kirjad. Alguses ei saanud ma üldse aru, mis need veel on ja mis? aga loo lõpus sirvisin lausa tagasi ja lugesin mõned üle.

Tempokas raamat. Mulle meeldis.

  • Kirjastus: Ronk Ronk
  • Ilmumisaasta: 2021
  • lehekülgi: 440