LVK 2021 teema nr 32. Raamat Ladina-Ameerika autorilt
TAGAKAANELT: Novellis, mida kirjanduskriitikud peavad brasiilia novellistika tippude hulka kuuluvaks, kohtume inimestega, kellele nn. normaalse elu ahtad piirid, silmakirjalikkus, hingeline vaesus, väiklus, egoism ja tühisus on sedavõrd vastumeelsed, et nad põgenevad instinktiivselt kõige eest, mis võiks neid sellega siduda. Loomulikult ei anna ka pagemine vabadust ega hingelist täiust, kuid jääb vähemalt illusioon vabadusest, müüt, fantaasia. Sellest illusioonist toitubki nende elutahe, huumor ja rõõmus meel.
Brasiilia kirjaniku novell. Raamatu peamiseks teemaks on surm, kuid raamat pole üldsegi morbiidne. Lugedes sai ikka nii mõnigi kord naerma turtsatatud. Lugu algab sellest, kui Quincas sureb. See oli tema teine surm. Esimest korda suri ta siis, kui loobus oma lugupeetud mainest ja häbistas perekonda, kui hakkas hulkuriks ja pöördus ära oma perekonnast. Siis suri ta oma pere jaoks. Nüüd siis saabus surm päriselt. Quincast, keda tänavatel kutsuti Vesikuradiks, tulid leinama tema topsikaaslastest sõbrad. Surnuvalvet pidades tundus neile, et vana Veskurat pole sugugi surnud, vaid tahab ka napsi. Napsutanud sõbrad võtavad Vesikuradi kaasa ja koos minnakse linnapeale pidutsema. Kuidas aga saabub kolmas surm, saab igaüks ise lugeda.
- Kirjastus: Perioodika
- Ilmumisaasta: 1986
- lehekülgi: 48
Raamatuid siit ja sealt 