Amélie Nothomb (s 1967) on üks tänapäeva loetumaid Belgia kirjanikke. Ta on pärit 
diplomaatide perest ja seetõttu juba varasest noorusest peale elanud väga erinevais maailma paigus: Jaapanis, Hiinas, Laoses, Bangladešis, Birmas ja Ameerika Ühendriikides.
“Armastuse sõda”, mis ilmus 1993. aastal, jätkab tema autobiograafiliste romaanide sarja. Teose tegevus toimub Hiinas, diplomaatide geto müüride vahel. Seal peavad kõikvõimalike riikide diplomaatide lapsed omavahel halastamatut sõda, samal ajal kui nende vanemad saatkondades rahu nimel kurja vaeva näevad.
Täiesti juhuslikult valisin lihtsalt Moodsa aja sarjast ühe sellise maa kirjaniku raamatu, mida lugenud polnud ja juhtus olema Belgia kirjaniku raamat. Kiire kontroll teiste Belgia kirjanike sekka tekitas alguses ehmatuse, sest üht kuulsaimat Belgia kirjanikku, Maurice Materlincki, ilmselt teavad kõik. Õnneks, ma olen küll näinud etendust “Sinilind”, kuid raamatut lugenud pole.
Oi mulle see raamat meeldis, eriti just see kuidas kirjanik on end väljendanud. Suurepärane keelekasutus. Samuti oli väga toredaid väljendeid ja mõtteid. Nt 7 aastane tütarlaps jagas inimesed kolme rühma: naised, väikesed tüdrukud ja meesnaeruväärsused. Sealjuures olid kõige sümpaatsemad talle väikesed tüdrukud, naised eluliselt vajalikud ja meesnaeruväärsused täiesti tarbetud tegelased va juhul, kui nad tegid naiste töid olid arstid, kokad jne. Teisest küljes oli jube lugeda, milliseks kujunes lastevaheline sõda (oksendamine vaenlaste peale, urineerimine, kaklemisest rääkimata). Ja muidugi piiritu armastus Elena vastu, mis oli peaaegu maniakaalne….
Amélie Nothomb “Armastuse sõda”
- Kirjastus Varrak
- Ilmumisaeg: 2009
- lehekülgi: 118
Raamatuid siit ja sealt 