Cath Crowley “Sõnad sügavas sinises”

LVK 2020 teema nr 24. Raamat, kus üks tegelastest on kirjanik või toimub tegevus raamatupoes.

TAGAKAANELT:

Aastaid tagasi oli Rachel armunud Henry Jonesi. Päeval enne kolimist pistis tüdruk poisi perekonnale kuuluvas raamatupoes tema lemmikraamatu vahele armastuskirja. Ta jäi ootama. Kuid asjata.
Nüüd on Rachel tagasi ja peab töötama raamatupoes poisi kõrval, keda ta parema meelega, kui vähegi võimalik, näha ei tahaks. Parema meelega oleks Rachelil hoopis mujal – ta tahaks põgeneda kusagile, kus reaalsus teda kätte ei saaks. Sest tema venda ei ole enam ja Rachel ei suuda kujutada ette tulevikku ilma temata.
Ka Henry tulevik ei tõota tulla eriti paljulubav. Tema tüdruk jättis ta maha. Tema ema tahab ära müüa nende koduks oleva raamatupoe ja ta perekond on lagunemise äärel.
Külg-külje kõrval raamatupoes töötades, ümbritsetuna tuhandetest raamatutes tärkavatest armastuslugudest, taipavad nad, et kuigi sul ei pruugi alati elu üle kontrolli olla ja kuigi elu võib olla ka täiesti väljakannatamatu, on võimalik, et mõnikord sõnadest ja armastusest ja uutest võimalustest täiesti piisab.

See on lugu armastusest.
See on lugu raamatute armastamisest.
See on lugu raamatupoest, kus kliendid jätavad raamatute vahele kirju võõrastele, armsamatele, poeetidele, sõnadele.
See on lugu Henry Jonesist ja Rachel Sweetiest, kes olid kunagi parimad sõbrad.
Nüüd on Rachel tagasi. Ta otsib oma tulevikku raamatutest, mida inimesed armastavad, ja sõnadest, mille nad endast maha jätavad.

Mõnikord on vaja luuletajaid. 

Selle raamatu tegevus toimub vanade raamatute, “Ulguvad raamatud”, poes. Lisaks sellele, et seal müüakse kasutatud raamatuid, on seal ka Kirjade Kogu. See on selline riiul, kus on sellised raamatud, mille vahale võid teistele kirju jätta aga ka otse raamatusse kirjutada.  Minu arvates väga lahe idee. Raamatu peategelasteks Henry, kes on selle poekese abijuhataja ja samas ka omaniku poeg ja Rachel, kes on olnud Henry sõber juba palju aastaid. Tegelikult on ta olnud Henrysse juba ammu armunud.  Kolm aastat tagasi läks Rachel teise linna elama ning nende sõprus hääbus. Ootamatult on Rachel tagasi… koos oma saladustega…

Raamat on tõeline pisarakiskuja. Aga mulle väga meeldis 🙂

• Kirjastus: Rahva Raamat
• Ilmumisaasta: 2019
• Lehekülgi: 320

LVK teema nr 9. Raamat, mille krabad allahindluselt Andy Griffiths “13-korruseline puuonn”

Tagakaanelt:

Andy ja Terry elavad hämmastavas 13-korruselises puuonnis, milles on näiteks keeglirada, läbipaistev ujumisbassein, inimsööja-haide tünn, hiiglaslik katapult, salajane maa-alune labor, limonaadipurskkaev ning vahukommimasin, mis järgneb sulle ja tulistab automaatselt vahukomme suhu, kui oled näljane. Andy ja Terry loovad koos väga naljakaid raamatuid: Andy kirjutab sõnad ja Terry joonistab pildid. Nende uue raamatu kirjutamine osutub aga peaaegu võimatuks, kuna seda takistavad muuhulgas kolmteist lendavat kassi, koletisest merineitsi, hiigelgorilla ja röhitsusgaasiga täidetud nätsumull.

See raamat oli alles hiljuti soodusmüügis nii Selveris kui Apollos. Mõtlesin, et võtan ligi, ehk on hea ka 12-aastasele poisile pihku pista lugemiseks. No talle see ilmselt meeldis, sest naerupuginat oli kuulda, aga minust jäi kaugeks. Kaks poissi elavad ülimalt luksuslikus 13-korruselises puuonnis. Seal nad peaksid kirjutama raamatut, aga see ei ole neil siiani õnnestunud, viimasel minutil siis nad püüavad sellega algust ka teha, kuid loomulikult juhtub just sel viimasel päeval kõiksugu võimalikke ja võimatuid äpardusi.

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2018
• lehekülgi: 240

43. Raamat, mille leiad raamatukogust „uue kirjanduse“ või „populaarse kirjanduse“ väljapanekust. Krystal Sutherland “Meie keemilised südamed”

Tagakaanelt:

Henry Page ei uskunud, et ta võiks kunagi armuda. Ta võib küll pidada end romantikuks, aga see aegluubis kulgev ei-saa-süüa-ei-saa-magada-armastus, mida ta on otsinud, pole end siiani ilmutanud – vähemalt veel mitte. Henry on niikuinii liiga hõivatud; ta on abiturient, kes üritab enam-vähem korralikku ülikooli sisse saada, ja temast on viimaks ometi saanud koolilehe peatoimetaja – selle unistuse täitumine on nõudnud kolme aasta pikkust ränka vaeva. Ülejäänud vaba aja veedab ta oma parimate sõprade Lola ja Murray seltsis, mängib nendega videomänge ning nõustab neid nende endi valgustkartvate armuafääride asjus.

Siis aga kohtab ta Grace Towni, salapärast uut õpilast, kes kannab lohvakaid poisteriideid, kõnnib kepiga, ei tundu end eriti tihti pesevat ja varjab südantlõhestavaid saladusi. Ta pole üldse selline, nagu Henry oma unistuste tüdrukult oleks oodanud, aga kui neid valitakse koos koolilehte toimetama, hakkavad sädemed lendama. Pärast nii pikka ootamist saab Henry lõpuks teada, kui katastroofiline võib olla esimese armastuse teekond ja et mõnikord on just kõrvalepõiked need, mis osutuvad pikas perspektiivis palju olulisemaks. 

Mulle väga meeldis see raamat. Jah on küll noortekas, aga väga kõnekas. Hästi läbimõeldud, mõnusa huumori ja positiivse hoiakuga.

Kuidas küll käivad kokku südamed ja kalad? Selline küsimus tekkis mul, kui raamatu kaanepilti vaatasin. Selle vastuse leiab lugedes ja idee tekkimise kohta leiab infot kirjaniku järelsõnas.  (väike vihje siin)

• Kirjastus: Päikese Kirjastus
• Ilmumisaasta: 2017
• lehekülgi: 287

Caleb Krisp “Ainult mitte Ivy Pocket”

Saage tuttavaks tüdrukuga, keda kõik püüavad vältida! Ivy Pocket on kaheteistkümneaastane täiesti tähtsusetu teenijatüdruk, kes on endast väga heal arvamusel. Kui krahvinna Carbunkle, kes pigem põgeneb Lõuna-Ameerikasse, kui jääb edasi Ivy seltsi, jätab ta Pariisi maha, pole meie nii-öelda kangelannal ei raha ega ka kodu, kuhu minna… Ent siis kutsutakse Ivy Pocket Trinity hertsoginna surivoodile. Vürstliku 500-naelase tasu eest nõustub Ivy viima Inglismaale hertsoginna väärtuslikema varanduse – Kellateemandi – ja panema selle jubedale Matilda Butterfieldile tema sünnipäeval kaela. Ei võtta kaua aega, kui Ivy on sattunud keset salasepitsusi, kust ei puudu kurjus, vägivald ega ka mõrv.
Barbara Cantini humoorikate gooti stiilis illustratsioonidega raamatus „Ainult mitte Ivy Pocket” algab ühe tüdruku surmnaljakas teekond, mille kestel ta saab teada, kes ta tegelikult on.

Üsna vaimukalt kirjutatud raamat. Kindlasti võib liigitada laste õudusjuttude alla, sest mängus on nii kummitused kui ka paralleelmaailmast pärit pahatahtlikud tegelased. Kogu selle tohuvapohu keskel peab ellu jääma ülikõrge enesehinnanguga 12 aastane tüdruk, kes tänu oma mitte kõige teravamale taibule kõigest tervelt pääseb.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2017
• lehekülgi: 400

M.L. Stedman “Valgus ookeanide vahel”

Tagakaanelt:

M. L. Stedmani debüütromaan „Valgus ookeanide vahel” on viimaste aastate menukaim Austraalia päritolu kirjaniku romaan. Raamat valiti 2012. aastal Goodreadsi lugejate lemmikuks.

Erakordselt liigutav lugu inimestest, kes otsivad oma kohta maailmas, kus ühe inimese õigus on teise jaoks traagiline kaotus. Tom Sherbourne on Lääne-Austraalia ranniku lähistel Janus Rocki saare majakavaht. Kui laine toob kaldale sõudepaadi, milles on väike tüdruk, otsustab Tom koos oma noore abikaasaga lapse üles kasvatada. See otsus raputab aga aastate pärast paljude elusid.

Raamatu põhjal on 2016 sügisel valminud samanimeline film, kus peaosades superstaarid Alicia Vikander, Michael Fassbender ja Rachel Weisz.
Rahvusvaheline menuk, mis on ilmunud rohkem kui 40 keeles ja mida on müüdud üle 2 miljoni raamatu.

Mulle meeldisid need ookeanikirjeldused ja majaka kirjeldused. Lugedes tuli silme ette kuidas seal üksiku saarel kõik on…  Mulle meeldis, et meespeategelane (Tom) oli nii vapper. Lõpuni. Ja ma elasin kaasa merest leitud lapsele (Lucyle). Kuid ma ei suutnud kuidagi kaasa elada Tomi abikaasale ja Lucy pärisemale.

Ja kohe üldse ei tundunud mulle usutav, et laps polnud kuni 4. eluaastani kõrgendatud hääletooni kuulnud ega teadnud mis on pahandamine. No kuulge, igaüks kellel on lapsed olnud, teab, et 2-3 aastased on tõelised jonnijuurikad. Ja kui mõne eriti ägeda jonnihoo ajal lapsevanema kannatus ei katke ja ta ei kärata või ei pahanda lapsega, siis see peab küll ikka täitsa emotsioonitu inimene olema…..

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2016
• lehekülgi: 392

Markus Zusak “Sõnumitooja”

Ed Kennedy on noor taksojuht, pateetiline kaardimängija, saamatu romantik, kes on lootusetult armunud oma töökaaslasse ja sõpra Audreysse. Ed elab koos kohvisõltlasest koera Uksevalvuriga, tema elu kulgeb tavapärast igavat rada. Ent ühel päeval satub ta tahtmatult pangaröövi tunnistajaks ja ajab sama tahtmatult selle ka nurja. Aga just see käivitab ettenägematu sündmusterea – Ed saab oma esimese mängukaardi . . . Noormees läheb mänguga kaasa, temast saab sõnumikandja, kel tuleb järgemööda lahendada müstilisi ülesandeid, kuni jääb üksainus küsimus – kes on selle missiooni taga? “Sõnumitooja”on mõistatuslik teekond, milles on rusikaid, naeru ja armastust.

See raamat on kõigist teistest loetutest väga erinev. Samas on paeluv. Just oma varjatud sõnumi tõttu. Järjest rohkem on inimesi, kes ei võta oma eluga midagi ette ja lihtsalt on. Justkui mingis stand-by režiimis. Ise nad sellega tegelikult rahul pole aga pole ka viitsimist endaga tegeleda.

Raamatut lugedes tuli meelde, et just hiljuti kuulsin ka uurimusest, kus toodi välja, et praegune  20-30 aastaste põlvkond (Z põlvkond?) on läbi aegade laisim. Tõesti piinlik.

Lõpplahendus on minu jaoks veel eriti ootamatu. No see osa kus tuli välja, kes neid sõnumeid saatis. See, et nad Audryga teineteist leiavad polnud eriti üllatav.

 

Markus Zusak “Sõnumitooja”

• Kirjastus: Draakon & Kuu
• Ilmumisaasta: 2011
• Lehekülgi: 384

 

Markus Zusak (23.07.1975) sündinud Sydneys. Kirjutanud 5 raamatut, millest kuulsaim on “Raamatuvaras”, mis on võitnud ka palju auhindu.

Teisi Zusaki raamatuid: 

• The Underdog (1999)
• Fighting Ruben Wolfe (2000)
• When Dogs Cry (2001)
• The Messenger (2002) (Sõnumitooja)
• The Book Thief (2005) (Raamatuvaras)

30. Raamat, millel on rohkem kui 600 lehekülge

Miks te mulle neid raamatuid näitate?“
„Sest te tahate tõde teada,“ vastas mees. Ja tal oli õigus.
Sonea on Võlurite Gildis üsna palju õppinud. Ta on leppinud Akkarini soosiku staatusega kaasneva tähelepanuga. Endiselt ei suuda ta aga unustada Ülemlord Akkarini maja keldris nähtut ega ka mehe hoiatust, et Kyralia iidne vaenlane hoiab Gildi toimetustel silma peal.
Sonea vana sõber Cery on kindlustanud endale Varaste hulgas mõjuka positsiooni ja loonud kasulikke sidemeid paljude oluliste inimestega. Kui üks võõramaalane pakub Ceryle salajase ülesande juures abi, teab noormees, et peaks sellest keelduma, aga…
Kui Akkarin pühendab Sonea oma tegemistesse, ei tea tüdruk enam, keda uskuda või mida karta. Kas tõde võib tõesti olla nii jube? Või püüab mees teda pettuse abil oma valgustkartvatesse tegudesse kaasata?
Põnevust, intriige ja seiklusi jätkub ka Musta võluri triloogia viimases raamatus „Ülemlord“. Kõik kahes esimeses raamatus tekkinud küsimused saavad vastuse, kõik pahad oma palga. Kuid kas hea võidab, kes on Gildi tegelikud vaenlased, kes on Must võlur… Ülipõneva raamatu autor Trudi Canavan ei peta lugejate ootusi.

 

Ohh!! Oli see alles maraton. Ma ei mäletagi millal viimati niimoodi sai järjest loetud. Musta võluri triloogia on lihtsalt nii kaasahaarav. Kindlasti panen kõrvataha teadmise, et järgmine raamatutriloogia Traitor Spy raamat, mis on justkui selle sarja jätkuks on  „Saadiku missioon“ (Ambassador’s Mission). Selle raamatu tegevus toimub umbes kakskümmend aastat hiljem. Tegelaste hulgas on Musta võluri triloogiast tuttavad Sonea, Cery jt, teiste seas ka Sonea poeg Lorkin.

Trudi Canavan “Ülemlord” Musta võluri triloogia kolmas raamat

• Kirjastus:Pegasus
• Ilmumisaasta: 2008
• Lehekülgi: 630

Raamat, mida soovitab lugeda mõni “Lugemise väljakutse” grupi liige

Sonea teab, et kõik Võlurite Gildi õpilased on pärit mõjukatest peredest, aga ta teab ka, et võib rasketel hetkedel Rotheni abis kindel olla. Siis aga hakkavad nende kohta levima õelad kuulujutud – ja sekkub Gildi Ülemlord Akkarin. Dannyl on edutatud Gildi Teiseks Saadikuks Elyne’i õukonda. Kantsler Lorlen teeb talle ülesandeks jätkata salaja Ülemlord Akkarini aastate eest poolelijäänud iidse võlukunsti uurimist. Teadmata oma reisi tegelikku põhjust, seisab Dannyl peagi silmitsi ootamatute ohtudega. Sonea aga on vahepeal Ülemlordi sünge saladuse peaaegu unustanud, kuid tõe varjamine võib osutuda rängaks veaks…

Raamat mida lugedes igav juba ei hakka. Väge kerge on tegelastele kaasa elada ja sündmused arenevad kiirelt.

Teises osas on Sonea Võlurite Gildis õpilaseks. Kohe esimesest päevast peale hakkab teda kiusama üks poiss, kes tõmbab endaga kaasa kogu klassi. Need kes julgevad aguliplikaga sõbralik olla, saavad karistada. Sonea eeskostjaks saab võlur Rothen, kuid üsna pea see muutub ja eeskostjaks saab salapärane ja kahtlane Ülemlord Akkarin. Soneat see aga ei kaitse ja tema kiusamine muutub aina jõhkramaks. Tema eeskostja ei avalda mingit soovi teda kaitsta vaid tundub, et ta isegi soosib kiusamist. Kõigel sellel on aga oma tagamõte….

 

Trudi Canavan “Õpilane” Musta võluri triloogia teine raamat

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2008
• lehekülgi: 576

3. Võlukunsti raamat

“Ta on tõenäoliselt võimsam kui meie keskmine õpilane, võib-olla koguni võimsam kui keskmine võlur.”
Nagu alati, kogunevad Imardini võlurid selgi aastal, et linn kerjustest ja pööblist puhastada. Kaitsva võlukilbi taga ei karda nad hulguseid ega kurikaelu, kes neid vihkavad. Kuni üks raevunud tüdruk, vaevu lapseeast väljas, viskab nende poole kivi… ja see kaitsvast võlukilbist läbi tungib. Viimaks ongi juhtunud see, mida Võlurite Gild pikka aega kartnud on – väljaspool nende ridu tegutseb salavõlur.
Nad peavad ta leidma, enne kui ta muutub ohtlikuks. Nii võluritele, Imardini linnale kui ka iseendale.

Raamat täis võlukunsti. Üks tavaline agulitüdruk ilmutab ootamatult võluvõimeid. Tekib suur segadus, sest alamklassist pole varem kunagi keegi sellist annet omanud. Samas pole seda sealt ka otsitud. Tüdruku võluvõime on aga kontrollimatu ja ta vajab hädasti koolitust, vastasel juhul on ta ohtlik iseendale ja ümbrusele. Paraku aga agulirahvas ei usalda võlureid ja nii ka tüdruk eelistab varju jääda, paludes abi Varastelt. Olukord muutub aga üsna kiiresti kriitiliseks, kui Sonea hakkab tahtmatult süütama esemeid. Vargad ei pea pingele vastu ja annavad tüdruku võlurite kätte. Seal satub tüdruk lord Rothen’i juurde, kes õpetab oma väge kontrolli all hoidma ja samas tutvustab Võlurite Gildi.

Raamatust ei puudu intriigid, põnevus ja  müstika. Loomulikult jääb lugu pooleli huvitavalt kohalt nii et järgmise osa lugemine ootab ees lähitulevikus.

 

Trudi Canavan “Võlurite Gild” Musta võluri triloogia #1

• Kirjastus: Pegasus
• Ilmumisaasta: 2007
• lehekülgi: 473