Indrek Koff “Kuhu lapsed said?”

TAGAKAANELT: Lugulaul sellest, kuidas lapsed väsisid käskudest ja keeldudest lõplikult ära ja kuidas nad ühel ilusal päeval lihtsalt jalga lasksid. Natukene ka sellest, kuidas kangelaseks ei saadud üldsegi mitte meelega, vaid täitsa kogemata. Ja muidugi ka sellest, kuidas elu jälle ilusaks sai.

Ülivahva värssvormis lugu lastest, kes põgenevad liigsete keelude ja käskude eest linnast. Küll neid meelitatakse ja keelitatakse, kuid kasu sellest on vähene. Väga meeleolukas lugemine ja väga hästi tulevad välja linnaelanike erinevad natuurid.

Minu koduraamatukogu ei anna kahjuks välja ühtegi auhinda.

See raamat on saanud 2021 aasta Rosina auhinna. Aasta Rosina auhinda omistab Eesti Lastekirjanduse Keskus alates 2004. aastast kõige omanäolisemale või üllatavamale eesti lasteraamatule. 

  • Kirjastus: Härra Tee proua Kohvi
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 72

Lauri Vahtre “Absurdi Impeerium”

TAGAKAANELT:

«Mõte kirjutada raamat Nõukogude Liidu igapäeva-absurdist tekkis mu heal sõbral Markus Hessil, kes on sündinud ja üles kasvanud Kanadas, kuid kelle juured ulatuvad Eestisse.
Eesti, Läänemere ääres asetsev väike maa, oli pool sajandit okupeeritud ja annekteeritud N Liidu poolt. Selles Eestis sündisin ja kasvasin mina. Omavahelistes kõnelustes selgus, kui raske on Läänes kasvanud inimestel mõista seda, mis N Liidus õieti toimus ja kuidas nägi välja sealne igapäevaelu.
Lääne inimene vaatas nõukogude elutegelikkusele nagu teiselt planeedilt ja esitas naljakaid küsimusi. Vahel ei suutnud neid asju mõista isegi Markus, kes ometi oli N Liidu asjades määratult kompetentsem kui keskmine vaba maailma elanik.»

Tõeliselt hea meenutus kui absurdne kõik omal ajal oli. Raamatu algus küll venis, kuid mõne aja pärast oli juba päris meeleolukas lugemine.

  • Kirjastus: Tammerraamat
  • Ilmumisaasta: 2007
  • lehekülgi: 208

Joonas Sildre “Kahe heli vahel”

LVK 2020 teema nr 35 Graafiline romaan

Tagakaanelt: kahe heli vahel

Graafiline romaan kõneleb A. Pärdi muusikalistest otsingutest alates tema lapsepõlvest kuni 1980. aastani, mil helilooja pere oli sunnitud Eestist lahkuma.

See on selline raamat, mida lugedes on arvuti kõrval lahti ja Pärdi teosed taustaks mängimas. Raamat, mis paneb muusika ja inimesed piltidesse ja sõnadesse. Loetud ühe hingetõmbega.

  • Kirjastus: Arvo Pärdi Keskus
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 222

Priit Pärn “Kilplased globaliseeruvad”

LVK 2020 teema nr 37 Konkursi “25 Kauneimat raamatut” raamat viimase 2 aasta teoste seast. http://estbook.com/kauneimad-raamatud/

Tagakaanelt: kilplased globaliseeruvad

Paljud lugejad mäletavad 1977. aastal ilmunud Priit Pärna kultuslikku koomiksiraamatut “Kilplased”, mis loeti järgnevate põlvkondade poolt ribadeks. Praegune “Kilplased” ei ole aga kordustrükk, vaid täiesti uus väljaanne. Raamat kirjeldab kilplaste seiklusi kaasaegses võtmes, mis näitab et kilplus pole kadunud meie igapäevasest eluolust ja päevapoliitikast. Raamat on laiformaadis ja värvitrükis.

Väga vaimukas lugemine. Ja no tõesti nagu rusikas silmaauku. Väga päevakohane. Tuleb hea mõte, aga teostus on konarlik ja kilplaslik. Ning tulemus pole ka päris see mis alguses oli mõeldud, aga kõik on siiski hästi ja näeme elu positiivsest küljest.

Raamatus on vähe juttu ja palju pilte. Kusjuures piltidel on nii palju pisidetaile, et nende uurimisele läheb omajagu aega.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 64

 

Ruttu tuttu! Isade unejutte

Nagu pealkirigi ütleb, on lastele mõeldud unejuttude autorid mehed, kellel endal väiksemad ruttu tuttu või suuremad lapsed. Raamatusse on lugusid kirjutanud Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson.
Raamat võiks ahvatleda just isasid lastele jutte ette lugema, sest nende lood on enamasti teistsugused kui emade omad. Jutud sobivad juba 2,5-3aastastele, samas peaksid nad huvi pakkuma veel isegi 10aastastele.
Oma iva leiavad neist ka täiskasvanud.

Raamatus on väga erinevad unejutud isadelt. Väga mõnus lugemine mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele.

  • Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 2005
  • lehekülgi: 108

nutikas okt

LV teema nr 18. Raamat, mille kaanel on kass Reeli Reinaus „Praktiline nõiakunst“

Reeli Reinausi uus romaan kõneleb vaimsetest eneseotsingutest, sõprusest, armastusest ja 17560350.jpgreetmisest. Tegevus toimub nii olevikus ja minevikus kui ka paralleelmaailmades, nii Eestis, Ameerika Ühendriikides kui Mehhikos. Peategelaste – neiu ja kahe USA kõrgkoolis õppiva noormehe – elud põimuvad ootamatult, mõjutades üksteist rohkem ja sügavamalt, kui nad esialgu arvata oskavad. Romaani läbivateks teemadeks on püüd näha elu pealispinnast sügavamale, juhuse tähtsus üksikisiku elus ning inimsuhete haprus ja kramplikkus.

Raamat on nii nunnu. Mulle väga meeldivad need pitskassid seal peal. Aga sisu on nii segane, et isegi kui midagi lõpuks arusaadavaks muutub, ei ole võimalik enam seda naudinguga lugeda. 1/3 raamatust läheb aega selleks, et aru saada mis üldse toimub. Kui siis lõpuks saabub teadmine, et tegelikult on kogu tegevus siiski 4 inimese ümber, kuid see ei anna ka midagi, sest  tegevuste asukoht pidevalt muutub eri aegade ja dimensioonide vahel. Päris lõpuni ongi paljud asjad arusaamatud. Raamatu sisu kohta ei oskagi midagi öelda. Selle äärmiselt keerulise ülesehituse tõttu läks peamine aur asjast arusaamisele. Aga võin öelda, et raamatu peategelaseks on kaks noormeest, kes armuvad samasse neiusse. Selgub, et neil kõigil kolmes on üleloomulikud võimed ja nad kõik  on vaimsete eneseotsingute teel.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2013
  • lehekülgi:  344

LV teema nr 28. Raamat, mille pōhjal tehtud film linastub aastal 2018 Leelo Tungal “Seltsimees laps”

Mõni laps on sündimisest peale hea ja eeskujulik. Heal ja eeskujulikul lapsel ei vaju kunagi seltsimees-laps-ja-suured-inimesedpõlvikud lonti, ei tule tutipael lahti, ei teki jutid varvaste vahele ega lähe sandaalid valepidi jalga. Eeskujulik laps ei karda pimedust, äikest, kanakulli, kolhoosi pulli ega mundrimehi. Eeskujulik laps ei hakka naerma, kui tal on suu suppi täis, ei songi pudrutaldrikus ega jäta potile minemist viimase minuti peale. Üldse ei juhtu temaga kunagi midagi sellist, mis teeks häbi või tekitaks kurba meelt. Eeskujulik laps oleks hea olla. Minuga juhtub ju kogu aeg midagi sellist, millest heal ja eeskujulikul lapsel pole aimugi. Leelo Tungla isiklike mälestustega läbipõimunud raamat on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kõige parem oleks, kui täiskasvanud lastele seda raamatut ette loeks ning selle üle arutlemiseks aega leiaks. 

See raamat räägib väga valusast ajast, kuid ometi on kirjutatud mõnusa huumoriga. “Seltismees laps” ilmselt ise tutvustamist ei vaja. Igati mõnus lugemine ja NB! see ei ole lasteraamat!

 

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2008
  • lehekülgi: 216