Reeli Reinaus “Äralubatud”

UVK 2021 detsember: aastal 2021 ilmunud eesti autori ulmeromaan

TAGAKAANELT: Kui Gerda kohtab peol sümpaatset poissi Sixtenit, ei oska ta arvatagi, kuidas ta elu seejärel muutub. Sixten teab seda aga väga hästi – korraga on tal jälle põhjus elada ja ehk ka võimalus pääseda sellest, mis teda ootab. Ehkki selles, mis juhtub tema 18. sünnipäeval, ei ole ta niisama kindel kui Stefan. Poiss, kellel pole midagi muud peale parima sõbra ja tüdruku, keda ta armastab. Kuigi armastuseks ei ole tal enam eriti palju aega. Stefani sõber Erlend püüab teha kõike õigesti, kuni ta kaotab seetõttu vaata et oma armastatu Liisbeti usalduse. Pea kõigil tegelastel selles loos on tume saladus ja vähe lootust. Nende elu liigub vääramatu katastroofi suunas, mida suudavad ära hoida ehk vaid üks vana muinasjutt ja üks vene tüdruk.

Raamat äsja ilmunud. Seekord on tegelasteks seltskond noori, kes esmapilgul tunduvad täiesti suvalised tegelased, kuid raamatu edenedes muutub kõik üheks suureks seltskonnaks. Raamatu peategelasteks on kaks poissi: Sixten ja Stefan. Sixten elab koos oma vanematega tavapärast noorukielu. Aeg-ajalt tabavad teda kummalised mälukaotused. Stefan elab koos oma vanaemaga tagasihoidlikku elu. Ta on tavaline tubli koolipoiss, keda tabab vahel joonistamishoog. See tuleb kusagilt tema seest ja seda ta kontrollida ei suuda. Joonistamises iseenesest polegi ju midagi paha, aga pildid mida ta teeb, on võikad. Kust need tulevad? Poiss ei oska öelda muud, et ta ei tea, kas need on tema enda või kellegi teise mälestused. Mõlemad poisid tunnevad, et midagi väga kurja ja hirmuäratavat on neil kannul. Asi läheb aina põnevamaks ja peagi on loosse segatud …. aga rohkem ei tahaks küll midagi poetada.

Loo vahele on päeviku/ülestunnistuse vormis piktud kirjad. Alguses ei saanud ma üldse aru, mis need veel on ja mis? aga loo lõpus sirvisin lausa tagasi ja lugesin mõned üle.

Tempokas raamat. Mulle meeldis.

  • Kirjastus: Ronk Ronk
  • Ilmumisaasta: 2021
  • lehekülgi: 440

Piret Raud “Ernesto küülikud”

TAGAKAANELT: Heasüdamlik mustkunstnik päästab kõleda küülikufarmi vangistusest seitse jänkulast ning asub neile otsima uut kodu. Rännates ühise perena mööda metsi ja külasid ning ekseldes ringi suures linnas satuvad nad alatasa olukordadesse, millest väljatulemiseks läheb vaja nutikust, julgust ja üksmeelt.
See põnevatest seiklustest ja värvikatest tegelastest tulvil, sooja huumoriga jutustatud lugu pakub mõnusat lugemist nii lastele kui ka nende vanematele.

Seda Piret Raua raamatut ma polegi varem lugenud. Väga nunnukas lugemine üdini heast mustkunstnikust ja seitsmest armsast küülikust. Koos nad rändavad mööda ilma, et leida küülikutele sobivat elupaika. Loomulikult juhtub igal pool midagi, kuid alati laheneb kõik hästi.

Minu hobiks on Geopeitus. See annab hea põhjuse õue minna ja natuke matkata ning lisaks viivad geopeituse aarded sageli põnevatesse kohtadesse. Vahel aga pole koordinaadid kohe saadaval. Selleks peab midagi tegema. Eestis on loodud eesti kirjanike aarete sari. Harjumaale on peidetud Piret Raua aare ja et seda leida, tuleb läbi lugeda tema raamat “Ernesto küülikus” ja vastata mõnele küsimusele. Nii saabki ühendada kaks hobi: lugemise ja geopeituse 🙂

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2010
  • Lehekülgi: 158

Erich Kästner “Veel üks Lotte”

LVK 2021 teema nr 27. Raamat, milles on tegelaseks maaler, kunstnik, sisekujundaja.

TAGAKAANELT: Seebühli lastelaagris kohtuvad kaks tüdrukut – Lotte ja Luise – kes on nii enda kui laagrikaaslaste suureks ehmatuseks täpipealt ühte nägu nagu kaks tilka vett. Alguses ajab see tüdrukud marru, siis aga hakkab asi neid huvitama. Selgub, et nad on kaksikud, kelle ema-isa on lahku läinud juba siis kui tüdrukukesed alles mähkmetes siputasid – emale jäi üks beebi, isa võttis kaasa teise. Nüüd on Luise ja Lotte kord vanematele üks vingerpuss maha mängida, et ka neil ehmatusest suu lahti jääks. Ja mine tea võib-olla õnnestub nutikatel tüdrukutel isegi vanemaid oma aastatetagust tegu kahetsema panna.

Lotte raamatut olen lugenud lapsena mitu korda ja ka raamatu ainetel tehtud filme olen näinud. Nüüd oli koos lapsega uuesti lugemine. Kõigepealt lugesin ise, et meelde tuletada mis täpselt raamatus oli, ja siis luges laps. Kui mulle see omal ajal väga meeldis ja nüüdki oli päris mõnus nostalgiline lugemine, siis minu lapsele see raamat kohe üldse ei meeldinud. Pidi jube igav tüdrukute jura olema… Eks need tänapäeva poisid ole hoopis teistest asjadest huvitatud ja küllap oli ka raamat pisut vanamoeline tema jaoks. Eks nende saksapäraste nimede (Seebühl Bühlsee, Wagenthaler jm) välja lugemine/hääldamine oli ka parajaks väljakutseks. Mäletan, et ise lapsena lugesin keerulistel nimedel esimesed kolm tähte ja muu tuletasin omale meelepäraselt. Igal juhul oli see minu jaoks mõnus nostalgialaks.

Kunstnik oli üks kõrvaltegelane, hr Gabele, kes elas kapellmeister Palfi (kaksikute isa) kõrvalkorteris.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1990
  • Lehekülgi: 112

Roger Zelazny “Varjude Jack”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021

TAGAKAANELT: Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelae Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata.

Maakera sisene mehhanism on seisma jäänud ja meekara ei pöörle enam. Nii on poolel maakeral päevavalgus ja poolel pimedus. Valguses on teadus ja pimeduses maagia. Meisterlik varas Jack suudab liikuda mõlemas piirkonnas. Pimeduseelanikel on küll maagia, kuid pole hinge. Jackil ka pole hinge ja nii saab ta korduvalt ellu ärgata. Lugu algabki sellega, et Jack jääb hinnalise vääriskivi varguskatsel vahele ja ta hukatakse. Uuesti ellu ärganud, hakkab ta plaanima kättemaksu oma vaenlastele. Äärmiselt paeluv lugemine väga omamoodi maailmast. Ka loo lõpplahendus oli minu jaoks üllatav. Tundub, et ulmekirjandus hakkab aina enam meeldima.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 174

Kate Hardy “Kuulsusega šampanjat joomas”

LVK 2021 teema nr 10 Raamat, mille pealkirjas mainitakse jooki või joomist

TAGAKAANELT: Uhkus, kirg ja paparatsod!

Kaunis peopiiga Amber Wynne viibib tihti ajakirjanduse tähelepanu keskpunktis – tavaliselt dramaatiliste armuseikluste tõttu! Kui Amber kohtub ühes pulmas võrratu prantslase, Guy Lefévre’iga, hakkab ta kartma, et tema tuntus võib saada takistuseks tõelise armastuse leidmisel… Salapäraselt hüpnootiline parfüümimeister Guy väldib ajakirjandust ja tunneb, et peab Amberist eemale hoidma. Naine võib küll olla kaunis ja kütkestav, kuid kuum suhe temaga on riskantne, sest meedia võib jälile jõuda saladusele, mis purustaks Guy maailma kildudeks. Kuid Guy avastab kuulsuse maski taga tõelise naise ega suuda temast enam loobuda.

Tegemist täitsa tavalise naistekaga. Ei midagi erilist, kuid samas täitsa loetav.

Guy on väga hea välimusega parfüürimeister ja Amber meedia huviorbiidis peotüdruk. Peategelased kohtuvad Guy villas, kus peetakse Guy venna pulmi. Tõmme üksteise poole tekib loomulikult kohe esimesest silmapilgust. Peagi selgub, et parfüümimeistril on lõhnataju kadunud ja tema karjäär on tõsises ohus. Peotüdruk, püüab igati noormeest aidata, kuid ettearvatavalt sünnib sellest üsna palju ebameeldivusi. Selle raamatu pühul meeldis mulle, et oli kirjutatud ka sellest, kuidas parfüümid valmivad. Ma ei tea, kas see päriselt ka nii käib, aga huvitav oli see selliegipoolest.

  • Kirjastus: Ersen
  • Ilmumisaasta: 2011
  • Lehekülgi: 216

Ülle Lätte “Kui Reedu-vanaema vanaisaga tülli läks”

LVK 2021 teema nr 22 Üks “vanaemaraamat” – raamat, kus keskne tegelane on vanaema

TAGAKAANELT: Raamat väikelastele väärtustab kodusoojust, üksteisemõistmist ja hoolimist.

Reedu-vanaisa hakkas jorisema, et temale ei maitse vanaema valmistatud puder. Muidugi aitad sellele kaasa ka üks priske jonn, ja just tänu jonnile läkski vanaisa metsa mustikaid parem sööma, kui vanaema “jahedat” putru sööma. Metsas olid tore küll, aga kõht oli ikkagi tühi. Abi polnud ka oravast, kes pakkus seeni. Ka lähedal olevas mustikatukas ei saanud kaua maiustada, sest peagi saabus mustikaaia omanik karu ja keelas seal marjade korjamise ära.

Koju jäänud vanaema hakkas õige kiiresti vanaisast puudust tundma, kuid jonni õhutusel püüdis ikka ise kõigega hakkama saada.

Vanaisa ja vanaema leppimisele aitavad kaasa kõik metsaloomad, ja vanaema juurde koju tulnud kena kollane kass.

Väga südamlik ja õpetlik raamat kodusoojustest ja üksteise hoidmisest.

  • Kirjastus: Põltsamaa
  • Ilmumisaasta: 2005
  • Lehekülgi: 41

L.J. Smith “Salaring”

TAGAKAANELT: Olles sunnitud kolima päikesepaistelisest Californiast süngele Uus-Inglismaale, igatseb Cassie taga oma vana elu. Sellest hoolimata tunneb ta kummalist ühtekuuluvust teismeliste jõugu liikmetega, kes hoiavad hirmuvalitsuse all kogu kooli. Teinud läbi riituse, saab Cassiest aastasadu New Salemit oma kontrolli all hoidnud nõidade grupi liige ja ta satub salaringi, mis on ühtaegu joovastav ja eluohtlik. Ent mõistatuslikku Adamisse armudes tuleb Cassie’l langetada raske valik ning üksainus vale liigutus võib maksta talle elu.

Mul neid lugemata raamatuid ikka jagub, aga see on raamat, mida olen mitu korda käes kaalunud, kas lugeda või ringlusesse saata. Riiulis olnud juba ilmatuma aja.

Tegemist Salaringi sarja esimese raamatuga. Eesti keeles on ilmunud vähemalt 3 esimest osa. Goodreads näitab, et olemas on 6. Täitsa tavaline fantaasiasugemetega noortekas. Üksik ja teistest erinev 16 aastane Cassie on äkki sunnitud oma emaga kolima vanaema juurde, keda ta pole kunagi näinud. Peagi selgub, et nende uus elupaik on läbi aegade olnud seotud nõidadega ning ka Cassie hakkab kuuluma noorte nõidade gruppi. Väga kerge ja lihtne lugemine. Sisu üsnagi etteaimatav.

Pilt on ühes riiulist. Raamatud on sinna ajaga märkamatult kogunenud. Enne, kui mu hea abikaasa mulle korraliku toeka täispuidust riiuli ehitas, painutasin mitu riiulit kõveraks oma raamatutega.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2012
  • Lehekülgi: 245

Ursula K. Le Guin “Meremaa võlur”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 oktoober

TAGAKAANELT: Kunagi ennemuistsel ajal sündis Gonti saarel poiss, kellele oli saatusest määratud saada vägevaimaks võluriks tervel Meremaal. Võlurite kool andis talle ametiks hädavajalikud oskused, tõeliseks võluriks sai ta aga alles siis, kui oli seisnud silmitsi varjuga, pimeduse sünnitisega, mille ta ise oma edevuse ja upsakusega surnute riigist valla oli päästnud. See aga oli alles Raudkulli tee algus. Kuhu Meremaa muutlikud tuuled teda edaspidi kandsid, seda on võimalik lugeda Meremaa triloogia järgmistest raamatutest “Atuani hauad” ja “Kaugeim kallas”, mis ilmuvad samas “Merlini raamatukogu sarjas”

No ma ei tea miks ma varem Meremaa triloogiat pole lugenud. Nüüd on mul küll uus lemmik. Kindlasti loen edasi. Nüüd saab ju ainult põnevamaks minna. Meremaa võlur on esimene osa ja see räägib Gonti saarel sündinud võimetega poisist. Kuigi tal on suur vägi, on tal ka suur uhkus, mis toob talle kaasa valusa katsumuse. Imeilus lugu inimese olemusest.

  • Kirjastus: Kunst
  • Ilmumisaasta:1994
  • Lehekülgi: 158

Lia Lou “Kallis Emmie Blue”

LVK 2021 teema nr 20 Raamat mille autori perekonnanimi võiks olla ka eesnimi

TAGAKAANELT:

Kõik armastavad Emmie Blued.

Aga miks ta siis endiselt vallaline on?

Aastaid tagasi lasi Emmie Blue enda kooli õues lendu punase õhupalli oma nime, aadressi ja suure saladusega. Selle õhupalli leidis Prantsusmaa rannalt Lucas Moreau. Ta kirjutas tüdrukule kirja ja neist kahest said lahutamatud sõbrad.

Neliteist aastat hiljem on Emmie Lucasesse meeletult armunud, kuid ei julge seda talle tunnistada. Ta on kõik oma lootused temale pannud ning ootab kannatlikult, millal mees aru saab, et nad on teineteise jaoks loodud. Kuna Emmie on nii jäägitult pühendunud oma armastusele Lucase vastu, on ta unarusse jätnud kogu oma muu elu – ta on täiesti rahul enda mõttetu tööga hotelli ettekandjana ning elab üürilisena vanaproua juures, keda ta peaaegu ei tunnegi. Kui Lucas kutsub Emmie rannarestorani õhtusöögile, et Emmielt ühte asja küsida, on too veendunud – lõpuks ometi palub noormees ta endale naiseks. Aga elus ei lähe ju kõik nii, nagu plaanitud, ega?

Emmie saab teada, et kõik, mida ta arvas elu (ja armastuse) kohta teadvat, oli puhas illusioon. Kas sellist asja nagu „teineteisele loodud” on üldse olemas? Või on tõsi, et elus juhtub kõik siis, kui sa parajasti muid plaane teed? See südamlik ja humoorikas lugu on suurepärane suvelugemine kõigile romantilise kirjanduse sõpradele.

Mõni raamat kohe on sellise olemisega, et tema tahab sinuga kaasa tulla ja muudkui pakub ennast. Vot see oligi just selline. Kõigepealt hakkas silma raamatu taevasinine kaas. Siis kaanel olev punane õhupall. Ja keegi ei saa ju olla õnnetu, kui tal on õhupall….

Kuigi selle raamatu lugemisest on nüüd juba päris hulk aega möödas, on mul siiani meeles, kui positiivse noodiga see oli. Jah seal oli ka valusaid teemasid, südamete murdumist ja reetmist, kuid kokkuvõttes tohutult positiivse meelega raamat.

Raamatu peategelaseks on Emmie Blue. Ta on igati helge olemisega noor naisterahvas. Kuid paraku pole elu teda hellitanud. Lapsena polnud tema ema kunagi kodus ja oma isast ei tea ta midagi. Ühel saatuslikult päeval pöördusid kõik klassikaaslased ta vastu ja ta jäib täitsa üksikuks. Emmie lasi oma kooli õuest lendu punase õhupalli, millega on kaasas tema nimi, aadress ja suur hingekriipiv saladus. Palli leidis Lucas ja neis said parimad sõbrad. Lucas ja tema pere võtsid Emmie kohe omaks ja tänu Lucasele sai Emmie oma traumadest üle.

Tänaseks päevaks on Emmiel uued sõbrad, kuid kiindumustunne Lucasesse on endiselt alles. 14 aastat hiljem usub ja loodab ta, et ometi kord palub Lucas ta omale kaasaks, kuid suur on pettumus, kui teda palutakse hoopis peapeiupoisiks. Loomulikult heasüdamlik Emmie nõustub, kuid see pole sugugi kerge ülesanne, sest südamevalu on talumatu.

Selle raamatu lugemine läks lihtsalt ja kiiresti.

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 352

Isaac Asimov “Teraskoopad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 september

TAGAKAANELT: Isaac Asimovi «Teraskoopad» kuulub tema robotilugude tsüklisse ja on esimene, kus tegutseb inspektor Elijah Baley. Sisuliselt ongi tegemist detektiivlooga. Kauge tuleviku inimkond elab Maal täielikult suletud linnades, kunagised kolooniad on iseseisvunud ja nende elanikud, välisilmlased tunnevad omal viisil muret Maa tuleviku pärast, sest selge on, et nii edasi ei saa. Paraku on üks neist jõhkral viisil tapetud ja süüdi saab olla vaid keegi maalastest… 

Isaac Asimovi olen lugenud vaid korra. Siis lugesin tema Asumit. Ega ma sellest esimsest edasi polegi lugenud. See kosmose ulme pole ikka päris minu jaoks. Veel mitte. Aga ehk ühel päeval…

Teraskoopad on suunatud rohkem tulevikku, kus inimestega koos elavad robotid. Välisilma robotid on esmapilgul täiesti inimeste moodi, nad teevad Välisilmas ongi kogu ühiskond rohkem arenenud. Maalaste juures on roboteid vähe, need on selgelt äratuntavad ja oskavad teha vaid konkreetseid ülesandeid. Kui välisilmas toimub mõrv, saab mõrvariks olla vaid maalane.

Inspektor Elijah Baley hakkab mõrva uurima välisilmlasest partneri, humanoidse roboti, R. Daneel Olivawiga.

Lugu on üsna tempokas ja üsnagi kõnekas ka tänapäeva ühiskonnas, kus aina enam teevad töid ära robotid. Mõrvari arvasin enne lõpplahendust ära, aga see ei teinud lugu sugugi kehvemaks.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2008
  • Lehekülgi: 180