Evelin Ilves “Linnu lood”

TAGAKAANELT:

Linnu on väike tüdruk, kellel on erakordne lapsepõlv. Ja kuigi iga lapse elu on eriline, ei juhtu just tihti, et terve tirtsuaeg saadab sind kahe kodu ballaad: üks kodu on üksikus majas kauge paksu metsa sees ja teine sootuks presidendilossis.
Selles raamatus on muinasjutud päriselust. Sa saad teada, missugused mängud ja kaaslased on tüdrukul, kelle koju teisi lapsi just tihti ei satu, sest tee lõpeb tema kodu juures otsa. Või millise pöörde võtab metsaelu siis, kui sinu isa ootamatult presidendiks valitakse.

Selle raamatu soovitas mulle lugemiseks üks minu enda klassi õpilane. Lisaks on see raamad üks GC mõistatuseaarde mõistatus. Kaks kärbest ühe hoobiga…

Kuigi Evelin Ilvesest on arvatud nii mõndagi. Aga mulle tegelikult meeldis see raamat. Ja mulle väga meeldisid selle raamatu illustratsioonid. Sellesse on nii palju soojust ja armastust pandud. Minu meelest väga ilus ja armas kingitus emalt tütrele.

  • Kirjastus: FD distribution
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 72

Megan Whalen Turner “Attolia kuningas”

LVK 2020 teema nr 12: Raamat, mille tegevus toimub kuningakojas

TAGAKAANELT:

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni.

See raamat on mulle siiani sellest sarjast kõige rohkem meeldinud. Varasemates osades on Eugenides näidanud, et ta on nutikas ja osav. Nüüd ootasin ikka väga pikalt, millal tema tõeline loomus hakkab välja paistma.

Kiire lugemine.

  • Sari: Kuninganna varas 3. raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 332

Villem Raam, Jaan Tamm “Pirita klooster”

TAGAKAANELT:

Sellesse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule.
Raamatus keskendutakse 19. sajandi lõpul alanud ja möödunud sajandil erilise hoo saanud arhitektuuriajaloolisele uurimistööle ja Eesti ulatuses suurimatele arheoloogilistele väljakaevamistele aastatel 1975–1980.
Birgintiinliku järjepidevuse kujuka näitena antakse raamatus ülevaade ka 2001. aastal kloostri varemete põhjaküljele rajatud Pühima Lunastaja Püha Birgitta Ordu uuest kloostrist, külalistemajast ja konvendikeskusest.

Väga põhjalik ülevaade Pirita kloostri ajaloost. Minu jaoks oli uudiseks see, et see oli kaksikklooster, kus elasid ühise katuse all koos nunnad ja mungad. Väga hariv lugemine.

  • Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  • Ilmumisaasta: 2005
  • Lehekülgi: 80

Megan Whalen Turner “Attolia kuninganna”

LVK 2020 teema nr 50: Raamat füüsilise või vaimse erivajadusega inimesest

TAGAKAANELT: Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega. Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli endalt küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist.

Ettevaatust! Sisureetja!

Eddise kuninganna varas, Eugenides, on kaotanud oma parema käe ja selle käe kaotamisega seotud draama on ikka väga suur osa raamatust. Ja selge see on, et kui inimene on kaotanud käe, siis on väga palju asju keeruline teha.

Sarja teises osas on palju poliitikat. Ja jällegi, alguses edeneb aeglaselt ja siis lõpus muutub huvitavamaks.

  • Sari: Kuninganna varas 2. raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 300

Megan Whalen Turner “Varas”

Ulmekirjanduse väljakutse 2020 teema nr 6. Raamat kirjastuselt Fantaasia

TAGAKAANELT:

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks oleks vaja kolme kuningriigi liitu – mida aga nende liidrid pole eriti valmis sõlmima. Maag, kuninga nõuandja, usub teadvat iidse aarde peidupaika, mis oleks abiks liidu sõlmimisel. Selle kättesaamiseks vajab ta osavat varast ja ta valib vangimõistetud varaste hulgast Geni.

Raamatu esimene pool venis. No seal lihtsalt ei juhtunud suurt midagi peale selle pika rännaku. Aga mulle meeldis see loodus ja maastik, mis selles raamatus loodud on. Ja ilmselt selleks, et sellest maast aru saada, oligi see rännak hea. Mitemid kordi sattusin segadusse, kas varas on mees või naine. Kogu selle vingumise ja pirtsakuse peale võiks arvata, et naine, aga samas olid märgid, mis viitasid, et äkki ikka on mees. Mõtlesin, et kui loeks inglise keeles, siis ilmselt ei tekiks sellist küsimust. Raamatu teisel poolel läks tempo hoogsamaks ja lugemine mõnusamaks.

Terve raamatu ootasin, et nüüd tuleks mingi magic, no kuna seltskonnaga on maag kaasas, aga ei. Tegelased ikka väga inimlikud.

Kiire ja lihtne lugemine.

Huvitav lõpp ja tegelaste uus valgus paneb haarama järgmist osa.

  • Sari: Kunnganna varas 1.raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 230

Dagmar Normet “Une-Mati rannakülas”

TAGAKAANELT: Järg raamatule „Une-Mati, Päris-Mati ja Tups”. Une-Mati, Päris-Mati ja Tups, kes veedavad suve vanaema juures Käsmus, võtavad ette igasugu põnevaid asju. Õpetlik raamat ilusate piltidega, kust lastel peale huvitavate lugude kuulmise ka kasulikku kõrva taha panna.

Väga südamlik ja armas lugemine. Neid esimesi osasid ma pole lugenud, kuid see ei seganud midagi. Küll aga olen ma käinud Käsmus ja raamat annab nii hästi kogu seda küla elu-olu edasi. Väga mõnus lugemine lastele

  • Kirjastus: Hea Lugu
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 144

Brian Conaghan “Kui härra koer hammustab”

LVK 2020 teema nr 15 Raamat, mille peategelane põeb mingit haigust või on diagnoositud sündroomiga

TAGAKAANELT: Lugu elust, surmast, armastusest, seksist ja vandumisest.
Saage tuttavaks a-mayonnaise-ing Dylan Mintiga. Ta on 16-aastane ja tal on Tourette’i sündroom. Tema elu on pidev võitlus, et hoida kõik halb endas – iseenesest välja pahvatavad sõnad, tõmblused, urisemine ja ulguv koer, kes tahab plehku panna alati, kui Dylan stressama hakkab.
Rutiinne tervisekontroll pöörab aga Dylani elu pea peale. Ta avastab, et järgmise aasta märtsis ta sureb. On küll alles august, kuid tal on vaja veel NII MÕNDAGI KORDA SAATA.
Seega ta koostab nimekirja –Lahedad asjad mida teha, enne kui ma sussid püsti viskan – ja asub tegudele. Kuigi Dylani nimekiri ei ole pikk, avastab ta üsna pea, et kõik pole päris nii, nagu ta on seda ette kujutanud… 

Raamatu peatagelasel on Tourette sündroom. See on selline seisund, kus ärevuses tekivad tahtmatud liigutused ja sõnavalangud. Enamasti on sõnavalangud ebasobivad ja solvavad. Minu meelest on selle haiguse olemust raamatus väga hästi tabatud. Üldse on tabatud hästi ühe teismelise olemust. Küll aga häiris mind natuke, et Dylan on kirjutatud siin raamatus üsna naiivseks.

Dylan saab teada, et peagi ta sureb. Ta koostab nimekirja, mida teha enne surma. See nimekiri pole kuigi pikk. Tegelikult ongi seal vaid kolm punkti. Millest esimene ja kõige tähtsam tema jaoks on seksida oma kuuma klassiõega, kes asjast üldse huvitatud pole. Üldse tundub see võimatu eesmärk, kui sa pidavalt karjud roppusi ja tõmbled. Kas see lõpuks õnnestub, selgub raamatu lõpuks.

Kiire lugemine, mis paneb mõtlema sõprusest ja reetmisest.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 352

Chaterine Isaac “Sina, mina ja kõik muu”, John Green “Kilpkonnad alla välja”

LVK 2020 teema nr 47 Kaks sarnase kaanega raamatut

Chaterine Isaac “Sina, mina ja kõik muu” sina, mina ja kõik muu

TAGAKAANELT: 

Päikeseline Prantsusmaa, taasleitud armastus, ähvardav tragöödia – see on täiuslik romaan. – Louise Candlish

Jess sõidab koos oma kümneaastase pojaga Prantsusmaale, et veeta suvepuhkus päikesepaistelises Dordogne’is, kus tema endine elukaaslane Adam on avanud taastatud Château de Roussignolis luksusliku hotelli. Imelised aiad, basseinid ja Prantsuse köök – mida veel suvepuhkuselt soovida? Seiklusliku puhkuse kõrval on Jessil aga teine, palju olulisem eesmärk – et Adam hakkaks armastama oma poega.
Naistemehena tuntud Adamil pole aga mingit soovi oma elustiili muuta. Jessi see ei üllata, aga William, kelle jaoks Adam on kiiresti muutunud iidoliks, tahab isaga aina rohkem aega veeta. Jess ei taha, et Adam poja lootuseid petaks, samas pole ka ta enda südametunnistus puhas. Ta varjab saladust, millest mitte keegi – isegi William – teada ei tohi.
Ülimalt naljakas ja täis suuri lootusi, jutustab “Sina, mina ja kõik muu” loo ühe naise pühendumisest oma perekonnale ja armastuse murdumatust jõust. See romaan paneb kõigil romantikutel südame kiiremini põksuma.

Raamat, mille võtsin kätte, lugesin üsna kiiresti läbi ja see jäi veel mitmeks päevaks minuga.  See võiks olla täitsa tavaline armastuslugu, kuid ei ole seda siiski.

Raamat algab sellega, et Jess läheb sünnitama. Üksi, sest tema elukaaslane Adam ei vasta telefonile ja kui ta lõpuks sünnitusmajja jõuab, on tema särgikrael huulepulgajäljed ning poeg juba sündinud.  Loomulikult pole mehel ühtegi naisele vastuvõetavat vabandust tuua ja ega naine neid ka kuulda taha. Pere laguneb. Last aitab kasvatada naise vanemad, kes on igati toeks. Nüüd on aga William juba 10 aastane ja ema sõidab koos pojaga Prantsusmaale lapse isa juurde viieks nädalaks puhkama, et luua taas side poja ja isa vahel. Koorub lahti südantlõhestav lugu elu traagikast, valestimõistmisest ja antud lubadustest. Tõeline pisarakiskuja. Samas on raamatus siiski valdavalt positiivne meeleolu. Mulle väga meeldis.

***

Emaarmastuse vägi täidab meid alates esimesest hetkest, mil me tibatillukeste jäsemeteliigutusi ja lainetusi üsas tunneme. Me hingame sisse vastsündinu lõhna, kui ta esimesel koolipäeval oma väikese käekese ümber meie sõrmede põimib või me ta veriseks kukutud põlve suudleme.. Ja ma tean, et emad on hullumise piirini viidud – unevaeguse või teismelise kapriiside või puhta ulakuse ja trotsi tagajärjel. Aga me jääme oma lapsi alati armastama, viisidel, millest me enne nende olemasolu midagi ei teadnud.

***

“Ma elan oma elu nii, nagu võiks iga päev minu jaoks olla viimane olla. Ja ma kavatsen seda teha ka edaspidi, kuni asjad päris raskeks lähevad. Ma mõtlen kõigele sellele heale, mis mind ümbritse, ja mitte sellele, mis on tulemas. Teen kõige kiuste kõiki neid asju, mida naudin Käin meres ujumas. Küpsetan kooke. Tantsin veel”

***

“Enamik meist ei mõtle tõsiasjale, et me võime hommepäev busii alla jääda. Me trügime läbi elu, peame kõike enesestmõistetavaks. Mina seevastu ei pea midagi enesestmõistetavaks. Mitte ainsatki asja. Ma naudin iga oma pojalt saadud musi, iga suutõit šokolaadi, iga sügisel puudelt pudenevat lehte ja iga naerupuhangut sõprade seltsis. Mul on hea elu. Imeline elu.”

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • lehekülgi: 368

 

 

John Green “Kilpkonnad alla välja”  kilpkannad alla välja

TAGAKAANELT: 

Kuueteistaastasel Azal polnud mõtteski miljardär Russell Picketti salapärast põgenemisjuhtumit uurima hakata, aga kaalul on saja tuhande dollari suurune leiutasu ja Aza parim sõbranna Daisy soovib innukalt asja kallale asuda. Nende esimene samm on otsida üles Picketti poeg, Aza lapsepõlvesõber Davis. Samal ajal maadleb Aza sundmõtetega, mis ei jäta teda hetkekski, ehkki tüdruk püüab – püüab olla tubli tütar, hea sõber, eeskujulik õpilane ja võib-olla isegi hea detektiiv. Ootamatult leiab Aza just Davisest mõttekaaslase ja sellest saab teekond, mida kumbki ei unusta.

Ma ei tea kuidas mõtleb sundmõtete küüsis olev inimene. Ilmselt see kerge pole.

Paetegelane Aza just nende küüsis vaevlebki. Samas nagu kõik noored, tahab ka tema normaalne olla. Aza oli selles raamatus üks väga põnev tegelane.

Aza sõbranna Daisy on täielik tema täielik vastand. Huvitub tähesõdadest, on jutukas ja impulsiivne. See tähesõdade värki oli raamatus päris palju ja see läks minust suures osas mööda. Ma pole vist ühtegi filmi vaadanud ega tea tegelikult sellest suurt midagi. Äkki peaks end harima ja sellega tutvuma…

Davis on Aza ammune tuttav. Davise ja Aza vahel tekivad romantilised tunded, kuid need ei muutu imalaks. Mulle meeldisid Davise blogid.

Minus tekitas hämmeldust raamatu lõpp.

“Mitte keegi ei ütle head aega, kui ta sind enam näha ei tahaks.” Ma ei tea, kuidas on originaal, aga kui mina tahan veel kedagi näha, siis ma ütlen nägemiseni või kohtumiseni. 

Üsna keskimine noortekas.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 256

 

Rosie Walsh “Päev, mil me kadusime”

TAGAKAANELT: päev, mil me kadusime

“Kaasahaarav ja ettearvamatu lugu kahest noorest naisest, kes mineviku eest põgenevad.

Anniel on saladus. Nii südantlõhestav saladus, et ta eelistab selle enda teada jätta. Õnneks ei ole ta selle all murdunud, vähemalt veel mitte. Eriti nüüd, kus tundub, et tema ellu on saabunud keegi, kes näib kogu hingest soovivat tema paranemist.

Ka Kate’il on saladus. Ja minevik, mille ta hea meelega seljataha jätaks. Kuid uuesti alustada on keeruline, sest üks inimene püsib tal alati meeles.

Ammused sõbrannad Annie ja Kate ei ole endas enam kindlad. Õnnelik lõpp tundub juba käeulatuses, kuid mõlemad peavad õppima, et õnn on habras ja minevikku ei saa nii kergelt maha raputada. Mis juhtub, kui minevik nad lõplikult kätte saab?

 

Pean kõigepealt ütlema, et raamatu kaas meeldis mulle kohe alguses väga. Nii ilus värv ja lahe kaanekujundus. Poole raamatu peal olles, hakkasin taipama, mida kaanepilt tähendab ja päris lõpus muutus kaane tähendus hoopis uueks. Nii, et juba kaanepilt jutustab oma loo, kui oskad vaadata.

Raamatus rullub paralleelselt lahti kahe naise lugu. Mõlemal on mingi Ilge Jama, mille eest nad põgenevad. Annie on hipilik, aga samas häbelik ja mitmete foobiate küüsis vaevlev massöör, kes väldib meestega lähikontakte. Kate seltskonnahing ja terava keelega iirlanna, kes meeldib kõigile esimesest silmapilgust. Neid kahte naist ühendab kirg reisimise ja Aasia vastu. Seal nad kunagi kohtusid ja suur sõprus saigi alguse. Mõlema naise elu rullub lahti, tehes ka tagasivaateid minevikule. Alguses ma tõesti arvasin, et tegu on üsna tavalise armastusromaaniga, sest kõik märgid viitasid sellele. Mingil hetkel aga võttis kogu lugu hoopis uued tuurid üles ja lõpp üllatas täiega. Terve raamatu lugemise ajal polnud mul imepisikestki mõtet peas, kuidas need naised omavahel veel seotud olla saavad.

Mmulle meeldis kirjaniku esimene raamat “Ilma ainsagi sõnata,” ja meeldib ka käesolev. Kiire ja lõõgastav lugemine.

  • Kirjastus: Helios
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 360

 

Madis Jürgen “Hää Koht.”

TAGAKAANELT: hää koht

Kas sa oled käinud kempsus, mis näeb välja nagu HOBUNE?

Või kempsus, mis on tehtud klaasist; lumest; vanast paadist; telefoniputkast; gaseeritud vee automaadist? Või mis on maalingutega; vitraažaknaga; mätaskatusega; telefoniga; ratastega; rauast; puutüvest; nelja jala ja sabaga; minemaviidav; ökoloogiline; jne jne?

Kõik nad on Eestis olemas, originaalsed ja vaimukad. Nagu ka inimesed, kes nad ehitanud on.

 

Juulikuu saatusesepp annab võimaluse lugeda raamatut, kus on rohkem pilte kui teksti. Sealjuures et tohi olla tegemist lasteraamatuga.  Kui ma uut saatusesepa teemat nägin, läksin kõigepealt oma riiuli juurde. Kiire pilk andis tulemuseks ühe väga humoorika raamatu. Pilt on julgelt rohkem kui teksti.

Raamatu autor külastab viie aastaaja jooksul erinevaid välikemmerguid. Need kõik on väga huvitavalt lahendatud ja omapärased. Ka on osade peldikute juures mõnusad humoorikad lood nende omanikest. Muideks, kas teadsite, et sõna PELDIK on vana ja auväärne sõna? Esimest korda mainiti sõna peltick  1660. aastal ilmunud H.Gösekeni saksa-eesti sõnaraamatus.

Väga mõnus ja humoorikas lugemine väga ohtrate piltidega. NB! kes plaanib omale peldikut ehitada, siis selles raamatus on päris mitu head joonist ja ideed 🙂

lk 29

Kui hakkad kodu rajama, siis ei mõtle alguses peldiku peale. Aga juba esimesel hommikul saad aru, et peldikut oleks vaja rohkem kui muid asju. (Jaan Tätte)

  • Kirjastus: Eesti Ekspressi Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 2003
  • lehekülgi: 144

IOSS juuli