Jüri Kotšinev “Rooma, Kreeka, Makedoonia. Antiikaaja Euroopa sõjamehed”

Ajaloo väljakitse 2020 august

Tagakaanelt:

Kes meist pole juba kooliajast puutunud kokku muistse Euroopa sõjameestega ning antiigiaja väejuhtidega. Ei ole olemas inimest, kes ei oleks kunagi kuulnud midagi Rooma leegionidest või Kreeka linnriikide ning Makedoonia faalanksitest. Selle raamatu eesmärk ei ole ümber jutustada VI kuni IV sajandi eKr Peloponnesose sõdade ajalugu või rääkida lahti I ja II sajandi pKr Rooma impeeriumi vallutus- ja kaitsesõdasid.
Käesolev väljaanne teenib teist eesmärki. Nimelt tahan ma näidata eesti lugejale, kuidas nägid välja ja olid relvastatud nood kuulsate linnriikide ja ühe omaaegse võimsama impeeriumi – mida Rooma keisririik kahtlemata oli – sõdalased. Ulatus ju nende sõjaline kuulsus läbi sajandite kuni tänapäevani välja ning minu arust on viimane aeg täita Eesti sõjaajaloo kirjanduses seni siinmaal mitte eriti hästi valgustatud teema nimega muistsete roomlaste ning kreeklaste sõjavägede relvastus ning lahingukorraldus.

No see sõjateema on see, mis mind kohe üldse ei kõneta. Juba kooliajal ei suutnud minu aju neid lahingute aastaid ja kes kuhu liikus meelde jätta. Tänaseks pole olukord kohe üldse paremaks läinud. Võttis kaua, et end kokku võtaksin ja selle pisikese pildiraamatu läbi loeksin. Kokkuvõtlikult polnud väga vigagi, sest peamiselt räägiti sõjameeste riietusest (ja mood on palju huvitavam kui mingi lahing), mis oli väga detailselt paika pandud. Ja siis kui jutt sai läbi, sai imetleda pilte toredatest savimehikestest erinevates lahinguriietustes. Minule just jõukohane raamat

  • Kirjastus: Koolibri
  • Ilmumisaasta:
  • lehekülgi:

Mairi Laurik “Süsteem”

Ulmekirjanduse väljakutse 2020 teema nr 9. Postapokalüptiline teos

Tagakaanelt:

„Süsteem“ on Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2015 äramärgitud teos, postapokalüptiline ulme, mille peamised tegevusliinid hargnevad kauges tulevikus Tartus ja Emajõe luhtadel.

Meie lähitulevikus haarab planeeti kaos, mille tulemusena seisab inimkond silmitsi tõsiasjaga, et oleme suure tõenäosusega liigina välja suremas või kiiritussaaste tõttu muteerumas. On vaja julgeid ja geniaalseid inimesi, et vastu võtta raskeid otsuseid, mis võivad meid päästa. Kasutades kaasaegse teaduse kõiki võimalusi, luuakse arvutiprogramm, mille abil otsitakse kõige eluvõimelisemaid geenikombinatsioone. Samas näeb programmeerija Ray Domen planeeritavas programmis ohtu ja kirjutab koodi mõned lõksud, mis peaksid vajadusel aktiveeruma ja aitama programmist loobuda. Kahjuks ei suuda ta siiski ette näha, kuidas tema poolt loodud programmist loobumise viis kauges tulevikus ühe noore naise elu väga keeruliseks muudab.

„Ray?“ küsis Laura mõne aja pärast. „Mis saab siis, kui maailm ei vaja enam päästmist?“
„Sa mõtled, et kui suursugune programm on tööle hakanud ja mingi ime läbi see tõepoolest toimib nii, nagu need paar hullumeelsete silmadega fanaatikut ette kujutavad?“
„No näiteks. /…/ Meie muutuksime siis ju jumalateks, kes selle maailma lõid.“
„Jah, ja sina oleksid kõige säravam nende jumalate seast. Küllap oleks sul altar, mille poole väikesed tüdrukud vaatavad.“
„Ma vihkaksin seda päeva,“ sosistas Laura.

Selle raamatu lugemisest on nüüd üsna palju aega möödas. Emotsioonid on lahtunud ja alles on jäänud vaid eredamad hetked. Hiigelsuured lepatriinud, Programmi viga ja kustumatu armastus Kauri ja Hüübi vastu.

Mulle see lugu meeldis. Lugemine oli ladus ja lugu läks kiiresti edasi.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 344

Liisi Õunapuu “Le Rhino” ja “Le Rhino 2”

LVK 2020 teema nr 34. Raamatu autori perekonnanimi on mõni puu või pöösas.

TAGAKAANELT:

„Le Rhino” on koomilises võtmes kirjutatud lugu noorest naisest, kelle ta kallim ootamatult maha jätab, misjärel kogu naise maailm variseb põrmu. Üsnagi veidratel asjaoludel satub ta mõne aja pärast kohta nimega Le Rhino – harjumuspärasest sootuks teise keskkonda, omamoodi imedemaale, kus tema kaaslasteks saavad isikupärased ja värvikad tegelased. Koos jagatakse nii suuri kui ka väikeseid rõõme, aga ka muresid. Tänu uutele sõpradele hakkab muutuma peategelase senine mõtteviis, kuni muutub kogu tema suhtumine maailma, inimestesse, armastusse ja iseendasse – mõistagi positiivses suunas.
Raamatut iseloomustavad mõnus huumor ja lustakas ning mänguline jutustamisstiil, tänu millele mõjub teos äärmiselt kaasakiskuvalt ja tujutõstvalt. Naerukohad on tagatud!

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 197

TAGAKAANELT:

„Le Rhino” teine raamat jätkab peategelase Mirthi elukäigu ja tundeilma kirjeldamist. Mirth töötab endiselt Le Rhinos, kus kõik püüavad toime tulla kaotusvaluga lahkunud töökaaslase pärast, kelle rõõmsameelne vaim näib majas ikka veel ringi uitavat. Et aga Le Rhino töötajad on omamoodi armsate veidrustega, siis aitavad nad tahes-tahtmata üksteise kurbust leevendada. Värvikaid tegelasi lisandub veelgi ja üha uued sündmused ei lase mineviku külge klammerduda.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2018
  • lehekülgi: 184

Kõigepealt peab ütlema, et mulle tohutult meeldib kaanekujundus. Nii ilusad raamatud. Ja ka lugu ise on tegelikult armas. Raskel teemal kirjutatud, kuid siiski raamat ei muutu masendavaks, vaid seal on huumorit ja helgust. Selline mõnus ajaviitekirjandus puhkuseks. Mõnus lugeda, tõmbab sind kergesti endasse, saad tegelastele kaasa elada ja jätab pärast siiski helge tunde.

Matthias Johann Eisen “Esivanemate varandus”

TAGAKAANELT:

Esivanemate varandus” sisaldab Matthias Johann Eiseni koha- ja mõningaid teisi kohtadega seotud muistendeid tema varasemast väljaandmisperioodist, koosnedes kolmest teosest: “Esivanemate varandus”, “Kodused jutud” ja “Narvast-Tallinna”.

Sel suvel oleme perega palju just mööda eestimaa lääneserva ringi rännanud. sattunud väga omapärastesse kohtadesse ja nii mõnegi kohta on toredaid rahvapärimusi. Raamatut lugedes on meenutada, et vot seal olen käinud ja ah, et niiviisi on siis mõni asi tekkinud. Viimati külastatud Kalevipoja kivi Läänemaal oli üks eredamaid mis meeles.

Mulle see raamat väga meeldis. Ja tore, et see nüüd ka minu riiulis olemas on.

  • Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 1958
  • Lehekülgi: 252

Ketlin Priilinn “Sefiirist loss”

LVK 2020 teema nr 42 Raamat, mille pealkirjas on arhitektuuriobjekt

TAGAKAANELT:

Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed.

„Sefiirist loss“ on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. Teos saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. 

Raamat, mille lugesin läbi ühe hingetõmbega ja nüüd vajab seedimist. Raamat käsitleb koolikiusamist mis algab kergema norimisega, kuid kasvab järjest suuremaks ja tõsisemaks. Nii palju valusaid teemasid. Kuidas üks asi viib teiseni ja lumepall muudkui veereb. Kuidas puudub kodanikujulgus nii noortel kui ka täiskasvanutel. tekkis hetk, kus tundsin, et kui nüüd kohe midagi head ei juhtu, siis ei suuda enam seda edasi lugeda.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2010
  • lehekülgi: 156

Evelin Ilves “Linnu lood”

TAGAKAANELT:

Linnu on väike tüdruk, kellel on erakordne lapsepõlv. Ja kuigi iga lapse elu on eriline, ei juhtu just tihti, et terve tirtsuaeg saadab sind kahe kodu ballaad: üks kodu on üksikus majas kauge paksu metsa sees ja teine sootuks presidendilossis.
Selles raamatus on muinasjutud päriselust. Sa saad teada, missugused mängud ja kaaslased on tüdrukul, kelle koju teisi lapsi just tihti ei satu, sest tee lõpeb tema kodu juures otsa. Või millise pöörde võtab metsaelu siis, kui sinu isa ootamatult presidendiks valitakse.

Selle raamatu soovitas mulle lugemiseks üks minu enda klassi õpilane. Lisaks on see raamad üks GC mõistatuseaarde mõistatus. Kaks kärbest ühe hoobiga…

Kuigi Evelin Ilvesest on arvatud nii mõndagi. Aga mulle tegelikult meeldis see raamat. Ja mulle väga meeldisid selle raamatu illustratsioonid. Sellesse on nii palju soojust ja armastust pandud. Minu meelest väga ilus ja armas kingitus emalt tütrele.

  • Kirjastus: FD distribution
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 72

Megan Whalen Turner “Attolia kuningas”

LVK 2020 teema nr 12: Raamat, mille tegevus toimub kuningakojas

TAGAKAANELT:

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni.

See raamat on mulle siiani sellest sarjast kõige rohkem meeldinud. Varasemates osades on Eugenides näidanud, et ta on nutikas ja osav. Nüüd ootasin ikka väga pikalt, millal tema tõeline loomus hakkab välja paistma.

Kiire lugemine.

  • Sari: Kuninganna varas 3. raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 332

Villem Raam, Jaan Tamm “Pirita klooster”

TAGAKAANELT:

Sellesse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule.
Raamatus keskendutakse 19. sajandi lõpul alanud ja möödunud sajandil erilise hoo saanud arhitektuuriajaloolisele uurimistööle ja Eesti ulatuses suurimatele arheoloogilistele väljakaevamistele aastatel 1975–1980.
Birgintiinliku järjepidevuse kujuka näitena antakse raamatus ülevaade ka 2001. aastal kloostri varemete põhjaküljele rajatud Pühima Lunastaja Püha Birgitta Ordu uuest kloostrist, külalistemajast ja konvendikeskusest.

Väga põhjalik ülevaade Pirita kloostri ajaloost. Minu jaoks oli uudiseks see, et see oli kaksikklooster, kus elasid ühise katuse all koos nunnad ja mungad. Väga hariv lugemine.

  • Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  • Ilmumisaasta: 2005
  • Lehekülgi: 80

Megan Whalen Turner “Attolia kuninganna”

LVK 2020 teema nr 50: Raamat füüsilise või vaimse erivajadusega inimesest

TAGAKAANELT: Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega. Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli endalt küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist.

Ettevaatust! Sisureetja!

Eddise kuninganna varas, Eugenides, on kaotanud oma parema käe ja selle käe kaotamisega seotud draama on ikka väga suur osa raamatust. Ja selge see on, et kui inimene on kaotanud käe, siis on väga palju asju keeruline teha.

Sarja teises osas on palju poliitikat. Ja jällegi, alguses edeneb aeglaselt ja siis lõpus muutub huvitavamaks.

  • Sari: Kuninganna varas 2. raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 300

Megan Whalen Turner “Varas”

Ulmekirjanduse väljakutse 2020 teema nr 6. Raamat kirjastuselt Fantaasia

TAGAKAANELT:

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks oleks vaja kolme kuningriigi liitu – mida aga nende liidrid pole eriti valmis sõlmima. Maag, kuninga nõuandja, usub teadvat iidse aarde peidupaika, mis oleks abiks liidu sõlmimisel. Selle kättesaamiseks vajab ta osavat varast ja ta valib vangimõistetud varaste hulgast Geni.

Raamatu esimene pool venis. No seal lihtsalt ei juhtunud suurt midagi peale selle pika rännaku. Aga mulle meeldis see loodus ja maastik, mis selles raamatus loodud on. Ja ilmselt selleks, et sellest maast aru saada, oligi see rännak hea. Mitemid kordi sattusin segadusse, kas varas on mees või naine. Kogu selle vingumise ja pirtsakuse peale võiks arvata, et naine, aga samas olid märgid, mis viitasid, et äkki ikka on mees. Mõtlesin, et kui loeks inglise keeles, siis ilmselt ei tekiks sellist küsimust. Raamatu teisel poolel läks tempo hoogsamaks ja lugemine mõnusamaks.

Terve raamatu ootasin, et nüüd tuleks mingi magic, no kuna seltskonnaga on maag kaasas, aga ei. Tegelased ikka väga inimlikud.

Kiire ja lihtne lugemine.

Huvitav lõpp ja tegelaste uus valgus paneb haarama järgmist osa.

  • Sari: Kunnganna varas 1.raamat
  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 230