Stephenie Meyer “Keskööpäike”

TAGAKAANELT: Nägin, kui kerge oleks Bellat armastama hakata. See käiks täpselt sama lihtsalt kui kukkumine: ainsagi pingutuseta. Mitte lubada endal teda armastada oli kukkumise vastand – sama mis vinnata end mööda kaljuseina üles, tõstes üht kätt teise ette, ülesanne nii vaevaline, nagu poleks mul enamat kui vaid sureliku ramm. Kui Edward Cullen ja Bella Swan “Videvikus” kohtusid, sündis märgiline armastuslugu. Siiamaani on fännid kuulnud lugu ainult Bella vaatenurgast. Lõpuks on lugejatel võimalus tutvuda ka Edwardi versiooniga kauaoodatud paralleelromaanis “Keskööpäike”

Raamatu kaanepildil on granaatõun. see on üks minu lemmikpuuviljadest. Eks ta nii valitud saigi.

Kui see Videviku saaga tuli, neelasin selle hetkega. Sel ajal see kõik tundus nii uudne ja huvitav. Nüüd mitmeid aastaid hiljem “Keskööpäikest” lugesed, on see justkui nostalgiline tagasivaade möödunusse. Sisuliselt ongi kogu raamat uuesti kirjutatud, aga seekord siis Edwardi vaatenurgast. Ja oh kui palju mõtteid sel Edwardil on. Päris kiiresti sai selgeks, et see noormees on nii ebakindel ja kahtlev, et kõik lugu muutus pisut tüütuks ja väsitavaks. Lisaks oli seda telliskivi ebamugav käes hoida. Samas oli Läbi Edwardi mõtete lahti kirjutatud üsna palju vampiirimaailma, mida ma Videvikust küll ei mäletanud ja kui jätta kõrvale Edwardi pidevad meeleheitehood, siis polnud ju väga vigagi. Ilmselt olen ammu juba sihtgrupist välja kasvanud ja mulle ei peagi sellised raamatud enam sügavat muljet avaldama.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 772

Jorge Amado “Quincas Vesikuradi kolm surma”

LVK 2021 teema nr 32. Raamat Ladina-Ameerika autorilt

TAGAKAANELT: Novellis, mida kirjanduskriitikud peavad brasiilia novellistika tippude hulka kuuluvaks, kohtume inimestega, kellele nn. normaalse elu ahtad piirid, silmakirjalikkus, hingeline vaesus, väiklus, egoism ja tühisus on sedavõrd vastumeelsed, et nad põgenevad instinktiivselt kõige eest, mis võiks neid sellega siduda. Loomulikult ei anna ka pagemine vabadust ega hingelist täiust, kuid jääb vähemalt illusioon vabadusest, müüt, fantaasia. Sellest illusioonist toitubki nende elutahe, huumor ja rõõmus meel.

Brasiilia kirjaniku novell. Raamatu peamiseks teemaks on surm, kuid raamat pole üldsegi morbiidne. Lugedes sai ikka nii mõnigi kord naerma turtsatatud. Lugu algab sellest, kui Quincas sureb. See oli tema teine surm. Esimest korda suri ta siis, kui loobus oma lugupeetud mainest ja häbistas perekonda, kui hakkas hulkuriks ja pöördus ära oma perekonnast. Siis suri ta oma pere jaoks. Nüüd siis saabus surm päriselt. Quincast, keda tänavatel kutsuti Vesikuradiks, tulid leinama tema topsikaaslastest sõbrad. Surnuvalvet pidades tundus neile, et vana Veskurat pole sugugi surnud, vaid tahab ka napsi. Napsutanud sõbrad võtavad Vesikuradi kaasa ja koos minnakse linnapeale pidutsema. Kuidas aga saabub kolmas surm, saab igaüks ise lugeda.

  • Kirjastus: Perioodika
  • Ilmumisaasta: 1986
  • lehekülgi: 48

Valija Zinck “Draakoni valgus”

LVK 2021 teema nr 49. 2020. aastal ilmunud ulmeraamat

TAGAKAANELT: Kui Berliini kesklinnas elavad õde-venda Janka ja Johann avastavad oma naaberkorteris proua Tossilo juures juhuslikult sinna sattunud noore draakoni, leiavad nad endale uue truu sõbra, aga alguse saab ka uskumatu rida seiklusi. Draakoni tegelikul omanikul, rahvusvahelisel energiakontsernil on muinasjutulise loomaga kurjad plaanid. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada …”

Nojah, ega ma seda esimest osa tegelikult ju lugenud pole. Aga raamatu alguses on esimeses osas juhtunu nii kenasti kõik kirjas, et mingit segadust ei tekkinudki. Draakonid on alati minu jaoks väga toredad tegelased olnud. Ja no selle raamatu draakon on selline paraja suurusega ka, sellise võtaks kohe omale. Kes siis ei tahaks valget, hobusesuurust, nunnut draakonit omale? Raamatus on see draakon koos proua Tossiloga sattunud arvutimängu. No tegelikult on nad sinna ruunitud 14-aastase naabripoisi Johanni poolt. Ja arvutimängus on nad selleks, et olla peidus suure ja paha korporatsiooni eest, mis tahab draakonit, kui piiramatut enegiaallikat endale. Arvutimäng aga on ise end arendanud ja loonud seal oma (lisa)maailma, mida mängijad ei näe. Selles maailmas draakon ja proua Tossilo püüavad hakkama saada ja samas ootavad, millal neid koju tagasi ruunitakse. Iga arvutimängus viibitud päev mõjub naise tervisele halvasti. Samas selgub, et Johann pole sugugi ainus, kes arvutimängudesse oskab ruunida. Kogu lugu on mõnus kompott arvutimängudest ja draakonist.

Söödan selle raamatu kindlasti oma poistele ette.

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 232 lk

Noortekirjanduse väljakutse 2022

Selle väljakutse sünnile aitas kaasa Eesti Noortekirjanduse Ühing, kes olid nii toredad, et mõtlesid välja kõik teemad – kes siis veel, kui mitte noortekirjanikud ise!

Väljakutses on 12 kuud = 12 erinevat, põnevat, raskemat ja kergemat teemat. Lugeda saab nii kodumaiseid kui välisautorite noorteraamatuid – mida ja kuna, saab selgeks vastava kuu teema pealkirja lugedes.

Stephenie Meyer “Keskööpäike”

Raamatukogude aasta väljakutse

2022. aasta on Kultuuriministeerium kuulutanud raamatukogude teema-aastaks. Kuna raamatukogud ei ole tänapäeval lihtsalt lugemissaali ja kojulaenutust pakkuvad asutused, vaid peavad täitma palju rohkem eripalgelisi ülesandeid, siis võtame meiegi siin väljakutses ette raamatukogude erinevad võimalused.

Loomulikult me otsime, leiame ja loeme siin väljakutses raamatukogudest võetud raamatuid. Aga iga kuu lisandub raamatulugemisele mõni raamatukogudega seotud ülesanne.

See on üks põnev ja aaretejahti meenutav väljakutse, kus iga kaasalööja saab enda ja teiste Eestimaa raamatukogudega paremini tuttavaks. Aasta lõpus oleme kõik koos avastanud palju huvitavat, mida tänapäeva raamatukogudel nii päris raamatukogus kui internetis pakkuda on! 

Agnes Kolga “Jagatud saladused”

Lugemise väljakutse 2022

1. Eesti autori luuleraamat Contra “Contrarünnak”
2. Raamat kirjanikult, kelle ees- ja perekonnanimi algavad sama tähega Cara Colter “Kümne kohtamisega jah-sõnani”
3. Karl Ristikivi raamat (100 aastat Ristikivi sünnist) Karl Ristikivi “Inimese teekond”
4. Eesti autori raamat, kes on küll palju raamatuid kirjutanud, kuid sina pole veel tema raamatuid lugenud Marje Ernits “Armastus ja kurjus”
5. Raamat, mille autor on prantslane Anna Gavalda “35 kilo lootust”
6. Raamat, mis ilmus aastal, kui su laps sündis (või mõni muu pisike sugulane) Me olime valetajad
7. Victor Hugo raamat (220 aastat Hugo sünnist)ccollette

8. 2021. aastal ilmunud tõlgitud noorteraamat
9. Mälestades Jaan Kaplinskit – üks tema raamat
10. Raamat, mille kaanel on tiigri pilt või selle pealkirjas on sõna „tiiger“ (2022 on tiigriaasta)
11. Väga soovitud raamat! Loe raamatut, mis on Raamatuvahetuses saja enim soovitud raamatu hulgas
12. Perekonnasaaga. St. tegelased on ühe perekonna erinevatest põlvkondadest. (Võib olla mitu raamatut)
13. Lapsepõlve või noorpõlve lemmikraamat, mida sa pole hiljem uuesti lugenud, aga mis toona väga meeldis
14. Koleda kaanepildiga raamat
15. Raamat, mille kaanel või pealkirjas on libikas (liblikad)
16. Vali üks vikerkaare värv ja loe seda värvi kaanega raamatut
17. Raamat, millel on mitu autorit
18. Raamat, mille autor on pärit mõnelt Eesti saarelt
19. Raamat kirjanikult, kelle perekonnanimi on võimalikult sarnane sinu enda omale
20. Võrratu kaanepildiga raamat
21. Raamat eesti autorilt, mida on tõlgitud vähemalt kolme keelde
22. Küsi oma raamatukoguhoidjalt „palun üks raamat“ ja loe läbi, mis sulle antakse
23. Raamat, mille on kirjutanud või illustreerinud sinuga samas koolis või muus institutsioonis käinud kirjanik
24. Raamat, mis kuulus David Bowie 100 lemmikraamatu nimekirja
25. Raamat, mille esikaane taustavärviks on must
26. Eesti kirjaniku ajalooromaan
27. Raamat Jaan Martinsoni raamatublogist
28. Minu naabrid, ehk kui oleksid kirjanik, olek(id) sinu teos(ed) raamatukogus just nende kirjanike vahel. Loe mõlemalt üks teos. Võid omale valida ka pseudonüümi, aga pane see siis tutvustusse kirja ka.
29. 2022. aastal ilmunud lasteraamat
30. Raamat kirjanikult, kes kirjutaski ainult ühe raamatu
31. Lõpp hea, kõik hea, ehk loe raamatut, mille pealkirjas on sõna „lõpp“ (lubatud kõik käänded, vormid, tuletised)
32. Anagramm, ehk loe kirjanikku, kelle nimest moodustatud anagramm oleks päriselt olemasolev sõna või väljend (kõik keeled lubatud)
33. Loomingu raamatukogu sarjas 2 aastat või 22 aastat tagasi ilmunud teos
34. Kirjastuse Eesti Raamat raamat, mille kaanel on sõna „krimiraamat“
35. Saareraamat – tegevuskoht on mõni päris või väljamõeldud saar
36. Hendrik Lindepuu kirjastuse raamat
37. Raamat kirjanikult, kes ei ela oma sünnimaal
38. Raamat, mille tegevus toimub laboris, hullumajas või vanglas
39. Raamat, mille pealkirjas on vähemalt üks B-täht
40. Raamat, mille kaanel on näha planeeti või mõnd taevakeha
41. Raamat, kus on alla 100 lehekülje
42. Raamat, mille kaanepildil on king/saabas vms. jalavari (võib ka koos jalaga)
43. Raamat, mille autor on kandideerinud Nobeli preemiale

44. Ühe ja sama autori kaks raamatut: üks, mis kirjutatud lastele ja teine, mis kirjutatud täiskasvanutele

45. Raamat, mille kaanel on kell

46. Raamat autorilt, kelle perekonnanimi on lühem kui viis tähte

47. Raamat, mis ilmus su ema sünniaastal
48. Raamat, mille pealkirjas on mainitud linna
49. Raamat teemal, mis on olnud eelmiste aastate LV nimekirjades 13. kohal
50. Kaks raamatut – ühe on kirjutanud ema või isa ja teise on kirjutanud tema poeg või tütar
51. Raamat, milles kirjutatakse jooksmisest, käimisest, matkamisest
52. Lastekrimka

Üllatus: Võta ette selle riigi kaart, kus sa elad. Pane silmad kinni ja aseta näpp kaardile. Vaata, mis linn näpule kõige lähemale jäi. Loe läbi raamat, millel on nii palju lehekülgi (+/-10lk), kui on distants kilomeetrites näpu alla jäänud linna ja sinu kodulinna vahel.

Allikas: FB Lugemise väljakutse

Claudia Piñeiro “Neljapäevased lesed”

LVK 2021 teema nr 42. Raamat Postimees kirjastuse sarjast “Postimehe romaanisari”

TAGAKAANELT: Lukustatud väravate taga – lihtrahva vaesusest, kõntsast ja kuritegevusest eemal – elavad Scagliad ja nende sõbrad varjatult elu, kust ei puudu truudusetus, alkoholism, üle oma võimete elamine ja õnnetud abielud. Kui kaugele on meeleheitel inimesed valmis minema, et säilitada petlikku muljet heast elust?

Ma ei tea, miks ma just selle raamatu valisin. Sattusin raamatukogus uudiskirjanduse uut pakki sobrama ja nii see tuligi. Selles raamatus polnud minu jaoks midagi köitvat. Isegi mitte sinist värvi kaas. Aga ma siiski alustasin sellega natuke ja siis jäi poolikuks. Raamatu sisul polnud ju viga, kõik sujus ja tundus loogiline, aga lihtsalt polnud õige aeg ja nii ta kapile umbes 100 lk loetud poolikuna jäigi. Ja siis nägin ma Reelika arvustust selle raamatu kohta. Ja kuigi ma enam peaaegu üldse teiste arvamusi raamatutest ei loe (sest millegipärast on viimasel ajal niigi vähe aega ja sinna võib end ära unustada), siis seda lugesin ma ikkagi. Vot see andis mulle tõuke uuesti raamat kätte võtta. Ega see nüüd ka kergelt ei läinud, aga lõpuni ma siiski temaga sain. Lugu ise pole üldse halb. Vastupidi, see on väga hea lugu, aga seda peab lugema nii, et iga natukese aja tagant ei tule keegi segama (a`la emme, mul on igav või ma tahan üht merevaigusaia….). Ehk siis varuge aega ja vaikset olemist, kui lugema hakkate.

Kõik loo tegelased elavad eliitlinnakeses. See on ümbritsetud paksu müüriga ja valvuritega ning sissepääs käib elektroonsete kaartidega. Elamine selles linnakeses on väga kallis. Kõik püüavad endast parimat (jõukaimat) muljet jätta, kuid eesriide taga toimub paljugi muud. See raamat on täis üllatusi ja ehmatusi. Mitmel korral mõtlesin, et kas päriselt on ka olemas selliseid linnakuid? Kindlasti on… Või kui veel pole, siis tulevikus kindlasti on. Raamatu lõpp on minu jaoks ootamatu, väga ootamatu. Kui nüüd keegi ootab tagakaane kirjelduse põhjal mingit krimkat, siis seda pole. Põnevust on, aga mitte selline mõrvari tagaajamise põnevust, vaid selline rahulik, eluolustikku sisse pugev põnevus.

Avastasin, et sellest raamatust on tehtud film. Vot seda tahaks küll näha. Aga siis niimoodi, et saaks vaikselt ilma segamata vaadata.

  • Kirjastus: Postimees Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 296

Rein Saluri “Kala metsas”

LVK teema nr 44. Sinu sünniaastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat.

TAGAKAANELT: Jutustuse peategelased, isa ja poeg, sõidavad autode ajastul hobuse ja vankriga linna ning tekitavad seetõttu möödasõitjates palju elevust. Isa on pärinud linnas maja…

Lühijutt isast ja pojast, kes lähevad maalt linna. Lähevad nad sinna hobusega, kuigi on juba autode ajastu ja see pakub kõigile möödasõitjatele palju lõbu. Linna lähevad nad pärandust vastu võtma. Nimelt on seal saada üks majakene suurte korrusmajade vahel. Ega see pisike majapugerik midagi väärt olegi, aga maatükk selle all on hinnaline. Tasapisi rullub lahti minevik. Selgub, et mees pole kunagi paigalolija olnud, tema on hingelt rändaja ja napsumees. Poiss aga on hoopis teisest puust, tema tahaks turvalist oma kohta. Nii nad siis mõtlevadki kumbki oma mõtted. Üks helgest tulevasest kodust ja teine sellest, kuidas tulevane pärandus vaikselt maha sahkerdada. Loole lisavad vürtsi korrusmajade elanikud, kes kõike oma akendest näevad ja kõik on kõigi asi. Selge on aga see, et see majakene hoopiski uusarendusele jalgu kipub jääma…

Ja kuigi raamat on juba 40 aastat tagasi kirjutatud, kõneleb see justkui tänapäeva ühiskonnast.

  • Kirjastus: Perioodika
  • Ilmumisaasta: 1981
  • lehekülgi: 48

Lucy Maud Montgomery “Roheliste Viilkatuste Anne”

LVK 2021 teema nr 17 kultuslik teos, mida sa pole mingil põhjusel veel lugenud

TAGAKAANELT: Kui õde-venda Marilla ja Matthew Cuthbert otsustavad võtta vaeslaste varjupaigast endale talutöödele abiks poisi, pole neil aimugi, kuidas kogemata kombel Rohelistesse Viilkatustesse saadetud punapäine tüdrukunääps nende elu pea peale pöörab. Romantiline lugu tundlikust ja kärme keelega Anne Shirleyst, kelle päikeseline loomus ja äärmiselt elav kujutlusvõime toovad talle niihästi hulganisti sõpru kui ka paksu pahandust.
Raamatu järgi on tehtud näidend ja muusikal, vändatud film ja teleseriaal ning multifilm.

Olgu kohe öeldud, et ma pole näinud selle raamatu põhjal tehtud multifilmi ega ka filmi ja mul puudus üldse igasugune aim, mis mind ees ootab. AGA kui ühtäkki kõik hakkasid töö juures mingist sarjast rääkima, mida nad vaatasid ja ma midagi ei teadnud (sest ma ju ei vaata peaaegu üldse telekat) ja siis keegi ütles, et noh, tead ju küll, see on SELLE tuntud raamatu järgi tehtus sari…. Siis oli piinlik küll, sest ma olin kuulnud küll, et selline raamat on olemas, aga selle sisust ei teadnud ma midagi. Igatahes nüüd on see viga parandatud ja minul ka teadmine olemas. Goodreadsist avastasin, et sellel raamatul on veel päris palju osasid, nii et täielikku pilti mul sellest loost veel siiski pole, kuid algus on tehtud.

Kuna tundub, et tegu on klassikaga, mida kõik peale minu teavad, siis ma sisust midagi pikemalt kirjutama ei hakkagi. Mulle see raamat meeldis. Mulle meeldis see optimism, mis Annes oli ja no see piiritu fantaasia…. Kuigi kohati muutuse see pisut tüütavaks, siis mõnikord tahaks ise ka osata niimoodi elu näha.

Nüüd kui raamat on loetud, siis äkki kunagi vaatan ka mõne filmi/multifilmi/sarja ära.

  • Kirjastus: Hums
  • Ilmumisaasta: 2001
  • Lehekülgi: 391

Julia Donaldson “Lohe Zog”

LVK 2021 teema nr 26. Raamat, mida soovitab lugeda meesterahvas Lugemise väljakutse

TAGAKAANELT: Ammu ennemuistsel aal proua Lohel oli kool.
Tema õpetused olid loherahva elu sool.
Zog, see kõige suurem lohe, oli õige usin.
Kuldset tähte himustas ja pingutas ja pusis.
Esimese aasta plaanis olid lennutunnid.
“Üles!” ütles proua Lohe. “Teid nüüd tagant sunnin!
Mis olen ette näidanud, nüüd harjutage palun.
Teist saavad profilendurid, kui käes on paras vanus!”
Siis harjutama asus Zog. Tal paras hoog ja õige suund,
Ta liugles, tegi sõlmigi . . . ja põrkas vastu puud.
Lohe Zog on kooli kõige tragim õpilane. Kuid tal veab alailma viltu: küll ta lendab vastu puud, küll paneb oma tiiva põlema. Kas tal üldse õnnestubki õpetajalt kuldne täht saada? Vaimukad
värsid ja lõbusad pildid armastatud “GRÜH
VLI” autoritelt Julia Donaldsonilt ja Axel Schefflerilt.

Ma olin täiesti kindel, et ma olen selle lohega juba tuttav. Kuid lähemal uurimisel selgus, et tuttav olen hoopis Grühvli ja tema pojaga (kes on ka väga vahvad tegelased). Oli see vast üks vahva lugemine. Lausa nii tore, et lugesime seda kohe mitu korda. Kõigepealt lugesin ise, siis lugesin kuueaastasele ette, siis luges 12-aastane 6-aastasele ette. Ja no ma saan aru ka miks see kohe selliseks menukiks muutus. Nii palju vahvaid pilte ja nii lõbus lugu.

  • Kirjastus: Draakon & Kuu
  • Ilmumisaasta: 2014
  • lehekülgi: 32