Valija Zinck “Draakoni valgus”

LVK 2021 teema nr 49. 2020. aastal ilmunud ulmeraamat

TAGAKAANELT: Kui Berliini kesklinnas elavad õde-venda Janka ja Johann avastavad oma naaberkorteris proua Tossilo juures juhuslikult sinna sattunud noore draakoni, leiavad nad endale uue truu sõbra, aga alguse saab ka uskumatu rida seiklusi. Draakoni tegelikul omanikul, rahvusvahelisel energiakontsernil on muinasjutulise loomaga kurjad plaanid. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada …”

Nojah, ega ma seda esimest osa tegelikult ju lugenud pole. Aga raamatu alguses on esimeses osas juhtunu nii kenasti kõik kirjas, et mingit segadust ei tekkinudki. Draakonid on alati minu jaoks väga toredad tegelased olnud. Ja no selle raamatu draakon on selline paraja suurusega ka, sellise võtaks kohe omale. Kes siis ei tahaks valget, hobusesuurust, nunnut draakonit omale? Raamatus on see draakon koos proua Tossiloga sattunud arvutimängu. No tegelikult on nad sinna ruunitud 14-aastase naabripoisi Johanni poolt. Ja arvutimängus on nad selleks, et olla peidus suure ja paha korporatsiooni eest, mis tahab draakonit, kui piiramatut enegiaallikat endale. Arvutimäng aga on ise end arendanud ja loonud seal oma (lisa)maailma, mida mängijad ei näe. Selles maailmas draakon ja proua Tossilo püüavad hakkama saada ja samas ootavad, millal neid koju tagasi ruunitakse. Iga arvutimängus viibitud päev mõjub naise tervisele halvasti. Samas selgub, et Johann pole sugugi ainus, kes arvutimängudesse oskab ruunida. Kogu lugu on mõnus kompott arvutimängudest ja draakonist.

Söödan selle raamatu kindlasti oma poistele ette.

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 232 lk

Claudia Piñeiro “Neljapäevased lesed”

LVK 2021 teema nr 42. Raamat Postimees kirjastuse sarjast “Postimehe romaanisari”

TAGAKAANELT: Lukustatud väravate taga – lihtrahva vaesusest, kõntsast ja kuritegevusest eemal – elavad Scagliad ja nende sõbrad varjatult elu, kust ei puudu truudusetus, alkoholism, üle oma võimete elamine ja õnnetud abielud. Kui kaugele on meeleheitel inimesed valmis minema, et säilitada petlikku muljet heast elust?

Ma ei tea, miks ma just selle raamatu valisin. Sattusin raamatukogus uudiskirjanduse uut pakki sobrama ja nii see tuligi. Selles raamatus polnud minu jaoks midagi köitvat. Isegi mitte sinist värvi kaas. Aga ma siiski alustasin sellega natuke ja siis jäi poolikuks. Raamatu sisul polnud ju viga, kõik sujus ja tundus loogiline, aga lihtsalt polnud õige aeg ja nii ta kapile umbes 100 lk loetud poolikuna jäigi. Ja siis nägin ma Reelika arvustust selle raamatu kohta. Ja kuigi ma enam peaaegu üldse teiste arvamusi raamatutest ei loe (sest millegipärast on viimasel ajal niigi vähe aega ja sinna võib end ära unustada), siis seda lugesin ma ikkagi. Vot see andis mulle tõuke uuesti raamat kätte võtta. Ega see nüüd ka kergelt ei läinud, aga lõpuni ma siiski temaga sain. Lugu ise pole üldse halb. Vastupidi, see on väga hea lugu, aga seda peab lugema nii, et iga natukese aja tagant ei tule keegi segama (a`la emme, mul on igav või ma tahan üht merevaigusaia….). Ehk siis varuge aega ja vaikset olemist, kui lugema hakkate.

Kõik loo tegelased elavad eliitlinnakeses. See on ümbritsetud paksu müüriga ja valvuritega ning sissepääs käib elektroonsete kaartidega. Elamine selles linnakeses on väga kallis. Kõik püüavad endast parimat (jõukaimat) muljet jätta, kuid eesriide taga toimub paljugi muud. See raamat on täis üllatusi ja ehmatusi. Mitmel korral mõtlesin, et kas päriselt on ka olemas selliseid linnakuid? Kindlasti on… Või kui veel pole, siis tulevikus kindlasti on. Raamatu lõpp on minu jaoks ootamatu, väga ootamatu. Kui nüüd keegi ootab tagakaane kirjelduse põhjal mingit krimkat, siis seda pole. Põnevust on, aga mitte selline mõrvari tagaajamise põnevust, vaid selline rahulik, eluolustikku sisse pugev põnevus.

Avastasin, et sellest raamatust on tehtud film. Vot seda tahaks küll näha. Aga siis niimoodi, et saaks vaikselt ilma segamata vaadata.

  • Kirjastus: Postimees Kirjastus
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 296

Rein Saluri “Kala metsas”

LVK teema nr 44. Sinu sünniaastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat.

TAGAKAANELT: Jutustuse peategelased, isa ja poeg, sõidavad autode ajastul hobuse ja vankriga linna ning tekitavad seetõttu möödasõitjates palju elevust. Isa on pärinud linnas maja…

Lühijutt isast ja pojast, kes lähevad maalt linna. Lähevad nad sinna hobusega, kuigi on juba autode ajastu ja see pakub kõigile möödasõitjatele palju lõbu. Linna lähevad nad pärandust vastu võtma. Nimelt on seal saada üks majakene suurte korrusmajade vahel. Ega see pisike majapugerik midagi väärt olegi, aga maatükk selle all on hinnaline. Tasapisi rullub lahti minevik. Selgub, et mees pole kunagi paigalolija olnud, tema on hingelt rändaja ja napsumees. Poiss aga on hoopis teisest puust, tema tahaks turvalist oma kohta. Nii nad siis mõtlevadki kumbki oma mõtted. Üks helgest tulevasest kodust ja teine sellest, kuidas tulevane pärandus vaikselt maha sahkerdada. Loole lisavad vürtsi korrusmajade elanikud, kes kõike oma akendest näevad ja kõik on kõigi asi. Selge on aga see, et see majakene hoopiski uusarendusele jalgu kipub jääma…

Ja kuigi raamat on juba 40 aastat tagasi kirjutatud, kõneleb see justkui tänapäeva ühiskonnast.

  • Kirjastus: Perioodika
  • Ilmumisaasta: 1981
  • lehekülgi: 48

Lucy Maud Montgomery “Roheliste Viilkatuste Anne”

LVK 2021 teema nr 17 kultuslik teos, mida sa pole mingil põhjusel veel lugenud

TAGAKAANELT: Kui õde-venda Marilla ja Matthew Cuthbert otsustavad võtta vaeslaste varjupaigast endale talutöödele abiks poisi, pole neil aimugi, kuidas kogemata kombel Rohelistesse Viilkatustesse saadetud punapäine tüdrukunääps nende elu pea peale pöörab. Romantiline lugu tundlikust ja kärme keelega Anne Shirleyst, kelle päikeseline loomus ja äärmiselt elav kujutlusvõime toovad talle niihästi hulganisti sõpru kui ka paksu pahandust.
Raamatu järgi on tehtud näidend ja muusikal, vändatud film ja teleseriaal ning multifilm.

Olgu kohe öeldud, et ma pole näinud selle raamatu põhjal tehtud multifilmi ega ka filmi ja mul puudus üldse igasugune aim, mis mind ees ootab. AGA kui ühtäkki kõik hakkasid töö juures mingist sarjast rääkima, mida nad vaatasid ja ma midagi ei teadnud (sest ma ju ei vaata peaaegu üldse telekat) ja siis keegi ütles, et noh, tead ju küll, see on SELLE tuntud raamatu järgi tehtus sari…. Siis oli piinlik küll, sest ma olin kuulnud küll, et selline raamat on olemas, aga selle sisust ei teadnud ma midagi. Igatahes nüüd on see viga parandatud ja minul ka teadmine olemas. Goodreadsist avastasin, et sellel raamatul on veel päris palju osasid, nii et täielikku pilti mul sellest loost veel siiski pole, kuid algus on tehtud.

Kuna tundub, et tegu on klassikaga, mida kõik peale minu teavad, siis ma sisust midagi pikemalt kirjutama ei hakkagi. Mulle see raamat meeldis. Mulle meeldis see optimism, mis Annes oli ja no see piiritu fantaasia…. Kuigi kohati muutuse see pisut tüütavaks, siis mõnikord tahaks ise ka osata niimoodi elu näha.

Nüüd kui raamat on loetud, siis äkki kunagi vaatan ka mõne filmi/multifilmi/sarja ära.

  • Kirjastus: Hums
  • Ilmumisaasta: 2001
  • Lehekülgi: 391

Julia Donaldson “Lohe Zog”

LVK 2021 teema nr 26. Raamat, mida soovitab lugeda meesterahvas Lugemise väljakutse

TAGAKAANELT: Ammu ennemuistsel aal proua Lohel oli kool.
Tema õpetused olid loherahva elu sool.
Zog, see kõige suurem lohe, oli õige usin.
Kuldset tähte himustas ja pingutas ja pusis.
Esimese aasta plaanis olid lennutunnid.
“Üles!” ütles proua Lohe. “Teid nüüd tagant sunnin!
Mis olen ette näidanud, nüüd harjutage palun.
Teist saavad profilendurid, kui käes on paras vanus!”
Siis harjutama asus Zog. Tal paras hoog ja õige suund,
Ta liugles, tegi sõlmigi . . . ja põrkas vastu puud.
Lohe Zog on kooli kõige tragim õpilane. Kuid tal veab alailma viltu: küll ta lendab vastu puud, küll paneb oma tiiva põlema. Kas tal üldse õnnestubki õpetajalt kuldne täht saada? Vaimukad
värsid ja lõbusad pildid armastatud “GRÜH
VLI” autoritelt Julia Donaldsonilt ja Axel Schefflerilt.

Ma olin täiesti kindel, et ma olen selle lohega juba tuttav. Kuid lähemal uurimisel selgus, et tuttav olen hoopis Grühvli ja tema pojaga (kes on ka väga vahvad tegelased). Oli see vast üks vahva lugemine. Lausa nii tore, et lugesime seda kohe mitu korda. Kõigepealt lugesin ise, siis lugesin kuueaastasele ette, siis luges 12-aastane 6-aastasele ette. Ja no ma saan aru ka miks see kohe selliseks menukiks muutus. Nii palju vahvaid pilte ja nii lõbus lugu.

  • Kirjastus: Draakon & Kuu
  • Ilmumisaasta: 2014
  • lehekülgi: 32

Ilon Wikland “Kartulilapsed”

LVK 2021 teema nr 23. Eesti pagulaskirjaniku teos, mis on paguluses kirjutud ja avaldatud

TAGAKAANELT: Haapsalus vanaema majas on tore olla. Seal elab väike Ilon oma parima sõbra Sammeliga. Sageli käivad nad linnas avastusretkedel. Ühel päeval kuulevad nad mahajäetud majast appihüüdeid ja tõttavad sinna…

Väike Ilon leiab Haapsalus linna peal kolades ühe vana maja keldrist kaks väikest kartulilast. Need pisikesed on väga armsad ja samas üdini õnnetud. Ilon võtab nad oma vanaema juurde koju. Väga armas ja südamlik raamat. Üldse mulle Ilon Wiklandi raamatud meeldivad. Olen mitu korda ka Iloni imedemaal käinud ja see pakub alati avastamisrõõmu.

  • Kirjastus: Tammerraamat
  • Ilmumisaasta: 2008
  • lehekülgi: 35

Minni Nurme “Puud varjulised”

LVK 2021 teema nr 25: Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas.

TAGAKAANELT: Luulet aastaist 1954 – 1986

Siniste õitega sügis,
siniste õitega nõmm.
Pilvedest langevad piisad
kanarbikule seltsiks,
tõttavad kodutud tuuled
kanarbikule seltsiks.
Siniste õitega nõmm
soojendab külmi piisku,
soojendab nuuksuvat tuult.

Nurme tänav on ilmselt päris paljudes kohtades olemas. Haapsalus on ka. Võtsin esimese Minni Nurme luulekogu ja olen tegelikult seda lugenud juba pikemat aega. Ega luuletusi saagi lugeda nii, et vurinal raamat läbi ja siis pärast mõtled, et oot-oot, mis see nüüd oli. Selles raamatus on peamiselt loodus ja olustikuluule. Päris mõnus enne magamaminekut paar tükki lugeda.

Taliharjapäeval

Puud ei liigu mets ei võppu

laotab võrku härmatis

sellel võrgul pole lõppu

lättesilmas kirmetis

Talveuni lumerahu

külmahambad säravad

Päike maast ja merest lahus

Aknad – jäätand ära nad

Hingeaur koob võrgu suule

jalg veab lumme vagu ja

sarnlen härmatanud puule –

rähn seal kukub taguma.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1987
  • lehekülgi: 176

Fujita “Wotakoi: Love is Hard for Otaku, Vol 1”

LKV 2021 teema nr 14: Raamat Jaapani või Hiina autorilt

TAGAKAANELT: The awkward, romantic comedy manga about geeks in love that inspired the new anime! Can a professional man who’s secretly a hardcore gamer and a woman who’s secretly a fujoshi date without their hobbies getting in the way, or revealing each other’s secrets?

Narumi and Hirotaka are, by all appearances, a power couple. They’re young, good-looking professionals. But they have secrets from everyone but each other: They’re serious geeks! Narumi is a fujoshi, and Hirotaka’s a hardcore gamer. Their sweet, awkward love story started life as a webcomic before becoming a full-blown manga series by popular demand, and is about to become a major anime series!work.

Ma siis proovisin ka lugeda ehtsat Jaapani mangat. Ja oli ka mul alguses pisut arusaamatu kuidas täpselt see lugemine käib. Õnneks tuli selgus üsna kiiresti ja võis rahumeeli lugema asuda. Ilmselt on olemas palju ägedamaid mangasid, kui see mis mulle kätte juhtus. See konkreetne Manga polnud minu jaoks küll suurem asi, aga ilmselt neile, kes täiega fännavad Jaapani popp-kultuuri, on see väga meelepärane. Tegu peaks olema siis romantilise komöödia mangaga kus peategelasteks on salanohikud (arvutimängurid, anime ja mangade fännid). Kogu tegevustik toimub nende suhete ümber aga tegelikult ei liigu lugu kuhugi edasi. Tööl, peale tööd baaris, kaklevad, lepivad, mängivad arvutimänge…. ja siis järgmisel päeval jälle sama teema….

Ma saan aru, et ma pole ilmselt selle raamat sihtgrupp ja ilmselt just seetõttu jäigi minu jaoks üsna arusaamatuks kogu raamatu sügavam mõte, kui seda üldse olemas oligi….

  • Kirjastus: Kodansha Comics
  • Ilmumisaasta: 2018
  • Lehekülgi: 274

Jack London “Ürgne kutse”

LVK 2021 teema nr 29: 145 aastat sünnist/100 aastat surmast – raamat Jack Londonilt

TAGAKAANELT: Teda oli tsivilisatsiooni südamest ootamatult välja kistud ning heidetud kesk asjade algust. See ei olnud laisklemine hellitava päikese all, kus polnud muud teha kui vedeleda või igavleda. Siin polnud ei rahu ega puhkust ega võimalust end hetkekski turvaliselt tunda. Ümberringi valitses segadus ja sagimine ning iga hetkega võis su elu ja tervis ohtu sattuda. Pidevalt tuli valvel olla; siinsed koerad ja inimesed ei olnud linnakoerad ega -inimesed. nad olid kõik metslased, eranditult kõik, ning nad ei tunnistanud muud kui ainult kaika ja kihvade seadust.

Ma ei mäleta enam täpselt, kas see võis olla kohustuslik kirjandus koolis või lugesin seda omal algatusel, aga meeles on, et see raamat on mulle väga masendava mulje jätnud.

Ma saan aru, et see on klassika ja siis kui raamat kirjutati olid ajad ja olud hoopis teised, aga ikkagi tundub see mulle tohutult julm raamat. See pole üldse halb raamat ja ka loo lõpp on ju tegelikult vabastav ja igati rahuldust pakkuv, kuid mulle isiklikult kohe üldse ei meeldi seda viletsust ja julmust lugeda, eriti võigas on siis, kui see julmus on suunatud loomade (ja laste) vastu.

  • Kirjastus: Pegasus
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 144

Sven Nordqvist “Pettsoni jõulud”

TAGAKAANELT: Pettsoni ja tema kassi Finduse jõuluettevalmistused on täies hoos ja neil on kibekiire. Käes on jõulureede ja vaja on veel toitu osta, kuusk tuua ja piparkooke küpsetada. Aga just siis komistab ja kukub Pettson mäe peal õnnetult ja teeb jalale nii haiget, et ei saa enam ei poodi toitu ostma
ega metsa kuuse järele minna.
Findus on juba meelt heitmas ja kardab, et jõulud jäävadki sel aastal pidamata. Aga siis tulevad neile külalised, keda taat ega kass oodatagi ei oska ?

Selle raamatu ostsin oma pisikesele Pettsoni ja Finduse fännile kingikotti. Minu meelest tõeliselt soe ja südamlik jõulumeeleolu looja. Kass ja Taat lähevad metsa kuuseoksi tooma. äkki hakkab kelk libisema ja Pettson kukub nii õnnetult, et jalga saab väga valu. Kuigi kass püüab päästa jõuludest, mis päästa annab, ei saa ta siiski kõigega hakkama ja tundub, et jõulud tulevad sel aastal nukrad. Ootamatult aga laheneb kõik. Tõeliselt soe ja südamlik raamat.

Ja auhind tulebki just jõulumeeleolu loomise eest – Parim jõulumeeleolu loov raamat. Tegemist on rändauhinnaga ja järgmisel aastal saab selle mõni teine tore jõulumeeleolu tekitav teos.