TAGAKAANELT: Koolitüdruk Eliisa ärkab ühel hommikul selle peale, et teda nimetatakse Klaarikaks. Ta avab silmad, ja avastab, et ta polegi enam oma kodus, vaid hoopis vanaema juures … aga mitte päris. Kõik on ühtaegu tuttav ja võõras. Pikapeale jõuab talle kohale, et mingil moel on Eliisa sattunud minevikku ja oma ema kehasse, kui ema oli temavanune. Ta paisatakse ema noorusaja probleemide keerisesse, millega pole sugugi lihtne toime tulla. Lisaks otsib tüdruk meeleheitlikult võimalust oma aega ja kehasse tagasi pääseda, mis näib veel keerulisem.
Raamatu peategelane Eliise ärkab ühel hommikul oma noore ema kehas. Kuigi šokk on suur, kohaneb ta üsna kiiresti ja tema tehtud teod mõjutavad ka tänapäeva. Kuna raamatus on päris palju kirjutatud kuidas elati 20 aastat tagasi, siis oli see justkui nostalgiline rännak oma nooruspõlve. Just nii tol ajal need asjad paljuski ju olid. Samas on selles raamatus käsitletud sügavamaid teemasid nagu ema uue kaasalasega leppimine, reetmine ja usaldus. Minu jaoks selline lihtne ja kiire lugemine. Usun, et teismelisena oleksin seda suurima heameelega lugenud.
- Kirjastus: Tänapäev
- Ilmumisaasta: 2018
- Lehekülgi: 195