Cloette “Vagabund”

LVK 2021 teema nr 34. Raamat kirjastuse Varrak sarjast “20. sajandi klassika”

TAGAKAANELT: „Vagabund“ on romaan illusioonide kaotusest, õnneigatsusest, ent samuti sisemisest võitlusest ja võidust enda üle. Renée Néré, tülpinud oma abikaasast, maalikunstnik Taillandyst ja tolle truudusetusest, jätab mehe maha. Lahkuminek mõjub naisele muserdavalt ja et endaga toime tulla, hakkab Renée miimiks, tantsijannaks ja näitlejaks. Temasse armub rikas pärija Maxime ja ehkki see uus armastus naist ahvatleb, ei suuda ta samal ajal vabaneda oma esimese abielu valusatest mälestustest.
Raamatus on Colette ohtralt kasutanud isiklikku abielukogemust, samas on see ka ülistuslaul teatri kulissidetagusele maailmale ja seda asustavale, vaesuses virelevale näitlejateperele. Need kaks teemat – loobumine armastusest ja kontsert-teater, mida kirjanik arendab kogu romaani ulatuses, on omavahel tihedasti läbi põimunud.

See raamat polnud üldse minu tassike teed. Edasi läks niiiiii aeglaselt. Kogu aeg tuli uni peale. Väga tüütuks muutusid need pikad tunnete analüüsid ja kaalumine.

Raamatu peategelaseks 34-aastane, truudusetust mehest lahutatud naine. Et end elatada, töötab ta kabarees. See lavataguse elu-olu kirjeldus on ju tegelikult täitsa huvitav, kuid minu jaoks ei päästnud see raamatut. Kindlasti on suur hulk inimesi, kelle jaoks on see väga nauditav lugemine, kuid mind see raamat kaasa ei tõmmanud.

Võimet armastada, seda ma temas hooman, ja sellega kõrgub ta minust üle, aga just see mind häiribki!

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2010
  • Lehekülgi: 223