Valija Zinck “Draakoni valgus”

LVK 2021 teema nr 49. 2020. aastal ilmunud ulmeraamat

TAGAKAANELT: Kui Berliini kesklinnas elavad õde-venda Janka ja Johann avastavad oma naaberkorteris proua Tossilo juures juhuslikult sinna sattunud noore draakoni, leiavad nad endale uue truu sõbra, aga alguse saab ka uskumatu rida seiklusi. Draakoni tegelikul omanikul, rahvusvahelisel energiakontsernil on muinasjutulise loomaga kurjad plaanid. Et päästa draakon pahade käest, ei jää nutikal arvutikasutajal Johannil muud üle kui lähetada draakon koos sõpradega ühte pealtnäha ohutusse arvutimängu. Kuid selgub, et mängude fantaasiamaailm on hoopis ohtlikum, kui arvata võis. Ja pealegi on sealt vaja lõpuks ka välja saada …”

Nojah, ega ma seda esimest osa tegelikult ju lugenud pole. Aga raamatu alguses on esimeses osas juhtunu nii kenasti kõik kirjas, et mingit segadust ei tekkinudki. Draakonid on alati minu jaoks väga toredad tegelased olnud. Ja no selle raamatu draakon on selline paraja suurusega ka, sellise võtaks kohe omale. Kes siis ei tahaks valget, hobusesuurust, nunnut draakonit omale? Raamatus on see draakon koos proua Tossiloga sattunud arvutimängu. No tegelikult on nad sinna ruunitud 14-aastase naabripoisi Johanni poolt. Ja arvutimängus on nad selleks, et olla peidus suure ja paha korporatsiooni eest, mis tahab draakonit, kui piiramatut enegiaallikat endale. Arvutimäng aga on ise end arendanud ja loonud seal oma (lisa)maailma, mida mängijad ei näe. Selles maailmas draakon ja proua Tossilo püüavad hakkama saada ja samas ootavad, millal neid koju tagasi ruunitakse. Iga arvutimängus viibitud päev mõjub naise tervisele halvasti. Samas selgub, et Johann pole sugugi ainus, kes arvutimängudesse oskab ruunida. Kogu lugu on mõnus kompott arvutimängudest ja draakonist.

Söödan selle raamatu kindlasti oma poistele ette.

  • Kirjastus: Karrup
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 232 lk