Delia Owens “Kus laulavad langustid”

LVK 2021 teema nr 43: Raamat mille lugemissoovitus jõuab sinuni meedia vahendusel.

TAGAKAANELT: Aastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.
Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.

Oi kuidas see raamat igalt poolt vastu vaatas. Küll oli erinevates müügiedetabelites ja küll hõigati igal pool, et nii hea raamat. Mul on alati hirm neid “nii häid raamatuid” lugeda, sest mitte alati ei ühti minu arvamus ja siis on pettumus ikka suur küll. Ja nii juhtus ka selle raamatuga. Loen ja loen ja juba on 50 lk ja kuidagi ei kõneta. Uimaselt läheb edasi. Üsna igav ka. Loen siis veel natuke ja no ei paista, et läheks helgemaks see lugemine. JA siis äkki umbes 70ndast lk ei saa enam käest raamatut. Ma ei mäleta, et ma oleks nii palju mõnd raamatut lugedes nutnud kui sellega. Oli täiesti võimatu mitte kaasa elada Kyale. Lugu tõmbas nii enda sisse, et raamatu panin lõpuks käest siis, kui see oli läbi, ehk siis pool viis hommikul.

  • Kirjastus: Rahva Raamat
  • Ilmumisaasta: 2019
  • Lehekülgi: 392