Sara Nickerson “Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita”

LVK 2021 teema nr 40 Raamat, mille pealkirjas on vähemalt 6 sõna

TAGAKAANELT: 12-aastase Margareti elu muutub ootamatult põnevaks, kui tema alatasa unine ja kidakeelne ema tema ja ta 7-aastase õe Sophie ühel pühapäeval autosse pakib ja väiksele saarele viib. Tüdrukutele midagi selgitamata sõidab ta vana mahajäetud häärberi juurde ja paneb üles sildi MÜÜA. Aga kuidas sai see maja nende omaks? Miks ema enam midagi rääkida ei taha, sestsaadik kui tüdrukute isa neli aastat tagasi uppus? Uudishimulik Margaret otsustab häärberisse üksinda tagasi pöörduda, et leida vastuseid neile küsimustele ja võib-olla isegi lahendada oma isa surma mõistatus… Saarel kohtab ta Boydi, poissi, kes elab koomiksiraamatute maailmas, mis on tema jaoks tõelisem kui tõelisus. Ja kes on salapärane Rott? See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on “teistsugused”; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm.

Selle raamatu lugemine võttis üllatavalt palju aega. Minuga see lugu ei haakunud. Juba algusest peale tundus väga ebausutav kogu see värk. Raamatu peategelaseks oli justkui üks pere oma veidrate saladusega. Ja kuigi raamat kõneleb väga olulistest ja valusatest teemadest nagu sotsiaalne isolatsioon ja hüljatus, häbi ja kinnisideed. On see minu jaoks jaburalt kokku klopsitud. Ühel päeval pakib ema oma 7- ja 12- aastased tütred autosse ja nad sõidavad üha vana maja juurde. Ema, kes elab justkui oma maailmas, ei käi kunagi väljas ja on depressioonis, ei selgita lastele mis maja see on ja miks nad sinna panevad sildi “MÜÜA”. Mingil moel aimad vanem tüdruk, et see maja peab olema seotud tema 4 aastat tagasi uppunud isaga ja asub salaja asja uurima. Kohale sõites satub ta veidratesse ja sürreaalsetesse olukordadesse.

Aga et mitte ainult toriseda, oli selles raamatus üks uutmoodi idee. Nimel oli maja lähedal “raamatukogu”, kuhu raamatukoguhoidja kogus kokku need raamatud, mis olid ainueksemplarid ja polnud välja antud trükikodades. Ehk siis igaüks võis sinna viia oma loomingu ja seal sai kohapeal nende raamatutega tutvuda. Kuna raamatute väärtus sealses raamatukogus oli väga kaheldav, siis loomulikult ei käinud seal peaaegu kedagi.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2005
  • lehekülgi: 232