Brandon Sanderson “Taevasselend”

Ulmekirjanduse väljakutse 2020 teema nr 7 Raamat mille tegevus toimub teisel planeedil (mitte Maal)

TAGAKAANELT:

Spin!„ ütles isa taevasse näidates. „Vaata!”

Jälle rabas mind tohutu taevalaotus. Nii SUUR.

Isa näitas mingit asja. Kissitasin silmi, märgates, et osa hallikasmustast taevast oli muust tumedam. Kas prügikihis oli auk? Sel hetkel vaatasin välja lõpmatusse. Leidsin, et värisen, nagu oleks miljard meteoriiti lähedusse langenud. Võisin näha kosmost ennast, väikeste valgete täpikestega selle sees, mis erinesid taevavalgustest. Need vilkusid ja paistsid olevat nii kaugel, nii kaugel.

„Mis tuled need on?” sosistasin.

„Tähed,” ütles ta. „Ma käin sageli ülal prügi läheduses, kuid ma pole peaaegu kunagi sellest läbi näinud. Selles on liiga palju kihte. Olen alati mõelnud, et kas suudaksin jõuda tähtedeni.” Tema hääles oli aukartust, mida ma polnud seal kunagi varem kuulnud.

„Kas sellepärast… kas sellepärast sa lendadki?” küsisin. Mu isa ei paistnud hoolivat teiste klanniliikmete kiitusest. Kummalisel kombel näis ta selle üle piinlikkust tundvat. „Me elasime kunagi seal, tähtede keskel,” sosistas ta. „Sinna me kuulumegi, mitte koobastesse. Need lapsed, kes sind pilkavad, on sellel kaljul lõksus. Nende pead on nagu kaljust, nende südamed kaljuks muutumas. Sina vaata kuhugi kõrgemale. Kus on midagi suuremat.”

See oli minu päris esimene Sandersoni raamat. Mul pole aimugi tema teistest raamatutest, tean vaid seda, et on üsna viljakas kirjanik. Sellest raamatust kirjutada midagi nii, et sisu ei reedaks on ikka väga keeruline. Peategelaseks on tüdruk Spensa, kes on elanud terve oma elu koobastes planeedil, millel on viljatu pind ning mida ründavad pidavalt Krellid. Spensa isa oli lahingulaeva lendur, kes lasti alla kui argpüks, kes põgenes lahingust. Selle tagajärjel elab Spensa äärmises vaesuses ja kogukonna pideva hukkamõistu all. Spensal õnnestub saada kadetiks ning õppida seda, millest ta on kogu aeg unistanud… lennata taevasse tähtede poole. Minu jaoks ikka väga tehniline raamat. Kõiksugu lahingumanöövrid, sõjatehnika ja -taktika …. uhh see oli minu jaoks paras väljakutse. AGA see lugu mis end lahti rullis, see mulle meeldis täiega. Mulle meeldis M-Bot ja Cobb. Mulle meeldis kirjaniku loodud maailm, kuigi see polnud eriti inimsõbralik. Mulle meeldis kuidas see kõik kokku sobis. Ootan nüüd huviga järgmist osa.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 400