Maniakkide Tänav “Surmakarva”

LVK 2020 teema nr 49. Midagi õudusulmest (horror) – välja arvatud Stephen King!

TAGAKAANELT:

Eesti kirjanduses on seniajani ebaproportsionaalselt vähe zombisid ehk siis ebasurnuid, kes kas osavate surnumanajate tahtel või mingite salapäraste loodusnähtuste mõjul hauast välja ronivad – selle tühimiku on Maniakkide Tänav oma verd tarretama paneva raamatuga nüüd täitnud. Autor on kohalikele ulmesõpradele tuntud juba üle kümne aasta. 90ndate lõpus ilmunud mitu novelli kuulutasid omanäolise ja tugeva autori sündi. Esimene pöördumine pikema žanri poole tõi kaasa äramärkimise 2000. aasta romaanivõistlusel teosega „Minu aknad on puust ja seinad paistavad läbi“, mille Eesti fantaasiakirjanduse austajad väga hästi vastu võtsid.

See raamat algab jubedalt ja no lõppeb ka samamoodi. Ja jubedalt mitte sellepärast, et see oleks halb olnud, vaid jubedalt, sest see oli ikka õudne. Raamat kus on kooljad, kontjalad, zombid, maagia, tigedad lohed…. Ühesõnaga maailm, kui ise küll sattuda ei tahaks.

Pean tunnistama, et õuduskirjandus pole kohe kuidagi minu teema. Ja sel aastal koguni 2 korda vaja lugeda (LVK ja UVK) Uhh nüüd on see tehtud. Ja tegelikult on mul hea meel, et olen suutnud ka täiskasvanutele mõeldud õudusulme raamatu läbi lugeda.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2009
  • lehekülgi: 192