Erna Normann “Marjakobar”

Tagakaanelt: marjakobar

Uues kuues raamat rõõmustab taas rahvaluule- ja muinasjutusõpru. Seekord ilmestavad lugusid kunstnik Regina Lukk-Toompere kaunid joonistused. Tuntud folkloristide juba ammu koostatud kogumik annab üllatava ja kaasakiskuva pildi Eestimaa kaguservas asuva Setomaa omapärasest kultuurist. Setode juturepertuaar on lai, nende muinasjutuvestjad on ainest kogunud nii Eestist kui ka Venest ja teistest slaavi kultuuri maadest, aga on ka täiesti algupäraseid lugusid, näiteks nimijutt „Marjakobar” või „Söepuder” ning „Utekene ja hunt”.

Lood on kirja pandud eesti kirjakeeles, kuid seda on mõnusalt maitsestatud setokeelsete väljenditega. Vähetuntud sõnad on varustatud reaaluste seletustega.

Seto elust-olust inspireeritud poeetilised lood meelitavad lugejat eheda stiili, rütmistatud proosa ja rikkaliku sõnavaraga. Võlu lisavad värsijupid ja lauluviisid, samuti muinasjutu jutustamise tavadest kinnipidamine.

Meie rahvaluule on rikas, kaunis ja vaimukas, alati värske ja huvitav!

 

Minu 2.klassi õpilased lugesid kamba peale „Marjakobara“ raamatu läbi. Õpilaste vahel jagasime jutud ära ja siis need rändasid kodudesse, kus lapsed said kogu perega nädal aega neid lugeda ja nende üle mõtiskleda. Mul on suur rõõm, et pered võtsid selle väljakutse nii kenasti vastu.

Seejärel tegime seminaritunni, kus kõik õpilased rääkisid klassile oma jutu ja üheskoos arutlesime, mida vanarahvas selle jutuga öelda tahtis. Selgus, et nii mõnigi õpilane oli lugenud rohkem, kui ühe jutu. Lisaks tegi iga õpilane oma jutu kohta pisikese pildikese, kuhu oli lisatud jutukese pealkiri ja mõte, mida see jutt öelda tahtis. Kokku saime väga vahva plakati.

Oli väga tore koos lastega jutte rääkida ja nende üle arutleda.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1989
  • lehekülgi: 133

 

Eesti rahvajutu aasta 2020 (jaanuar)