Victoria Aveyard “Kuninga kong”

TAGAKAANELT: kuninga kong.jpg

VAATA SEDA POISSI TROONIL.
Ta mängib oma osa hästi. Kulm kortsus, sõrmed paigal, selg sirge. Aga ta pilk ebaleb. Miski ta silmis on rännanud kaugele eemale.
TAL ON SURMAHIRM.
Hetkeks teeb see mulle rõõmu. Siis mulle meenub –
KOLETISED ON KÕIGE OHTLIKUMAD, KUI NAD KARDAVAD.

Mare Barrow on vangis, ilma välguta võimetu ja piinleb oma surmatoonud vigade küüsis. Ta elab poisi armust, keda kunagi armastas ja kes pole täis muud kui valesid ja reeturlikkust. Nüüdseks kuningaks saanud Maven Calore jätkab oma surnud ema sepistatud püüniste punumist, et säilitada kontroll riigi ja oma vangi üle. Sel ajal, kui Mare palees kidakivi koorma all vaevleb, jätkab ta kunagi räbalais uusvereliste ja Punaste punt koondumist, treenimist ja laienemist. Nad valmistuvad sõjaks, suutmata enam kauem saladuskatte all tegutseda. Ja pagendatud prints Cal, kel Mare südamega omad plaanid, ei peatu millegi ees, et tüdrukut tagasi tuua.
 

 

Ma lihtsalt ei saa raamatuid pooleli jätta. Kui juba olen alustanud, siis püüan ikka kasvõi mõne aja pärast lõpuni lugeda ja alati on lootus, et äkki läheb paremaks, tuleb mingi huvitav sisupööre või muutub tempokamaks.

Pean koha alguses ütlema, et kui 2 esiemst osa olid täitsa ok, siis kolmas osa käis ikka tõsiselt maha. Raamatu esimene pool oli täielik piin ja venitamine.  Üle 200 lk Mare halamist ja vingu. Üldse on selle sarja tegelased ebasümpaatsed ja selgrootud. Ainus kes on huvitav ja paneb kaasa mõtlema on Maveni tegelaskuju.

 

  • Kirjastus: Pikoprint
  • Ilmumisaasta:
  • Lehekülgi: