Laura Esquivel “Nagu šokolaadi keeduvesi”

Saatusesepp vol.2 mai

TAGAKAANELT: Raamatu tegevus toimub 20. sajandi alguses Mehhiko revolutsiooni ajal ning selle peategelase Tita elus on maagia niisama loomulik nagu argiaskeldused. Raamat on jagatud kaheteistkümneks osaks, igal osal on ühe kuu nimi ning iga osa algab ühe traditsioonilise Mehhiko roa retseptiga. Raamatu pealkiri tuleneb Mehhiko kõnekeelsest väljendist, mis viitab hetkele, mil viha või kirge pole enam võimalik vaos hoida. Romaani idee sai Laura Esquivel omaenda perekonna loost ning mõte see kirja panna tuli talle siis, kui ta valmistas süüa ema ja vanaema retseptide järgi. Romaani peategelane Tita on raamatu alguses 15-aastane, aga ta teab juba, et kui pere noorim tütar, peab ta jääma vallaliseks ja hoolitsema ema eest. Ta on aga väga armunud ja saab oma armastust väljendada üksnes toiduvalmistamise kaudu. Nii suurel kirel on ka suur mõju ja seda saavad tunda kõik, kes tema tehtud roogi maitsevad.

Inglismaa meeskirjanik viib mind maikuus Mehhiko naiskirjaniku juurde. Avastasin oma koduriiulist sobiva raamatu, mida veel lugenud polnudki.

Selle loo tegevus toimub 20. sajandi esimeses pooles Mehhikos. Raamatu peategelase Tita jaoks on söögitegemine sama loomulik kui hingamine. Tema valmistatud toidud on maagilised ja meeliülendavad. Tema on oma suguvõsa viimane liige, kes oskab ja teab vanu suguvõsa retsepte ja kokakunsti. Iga peatüki alguses on retsept ja seletus, kuidas antud rooga valmistada. Toiduvalmistamise taustal koorub välja Tita traagiline elu. Talle on määratud suguvõsa noorima tütrena jääda vallaliseks ja lastetuks, keelatud on armastus ja määratud kuni ema surmani viimase eest hoolitseda. Paraku on Tita hingepõhjani armunud Pedrosse, kellest saab aga tema õe abikaasa. Kirg ja armastus, mida neiu endas kannab, väljendub tema toitudes. Mulle maagiline realism meeldib ja seda seal raamatus on. Kohati muutub lugu isegi jaburaks, kuid selles kõiges on see miski, mis ei lase raamatut käest panna. Mulle väga meeldis ja raamatust tehtud filmi plaanin ka ära võimalusel vaadata.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2016
• Lehekülgi: 175

Timo Parvela “Ella ja seitse ohmut”

Lastekirjanduse väljakutse mai

TAGAKAANELT: Mina olen Ella. Ma käin ikka veel teises klassis. Aga sellest pole midagi, sest meil on tõesti tore klass ja kena õpetaja. Või vähemalt oli enne Paavo tulekut. Paavo tahab kogu aeg võidumees olla. Tema koolikott pidavat olema nii raske, et seda peab traktoriga kooli vedama. Tal olevat ka nii palju kodutöid, et ta nõuab: ema rentigu nende tegemiseks tehas ja palgaku töölised. Ta väidab ka, et tal on rohkem isasid kui ühelgi meist. Tuukka arvab, et ta lihtsalt luiskab. Sellepärast nad kihlveo sõlmisidki.

Ella ja sõbrad sõidavad suurde linna. Nad külastavad moeetendust, eksivad ära, leiavad tee, maskeeruvad, lähevad laiali, mõtlevad välja uue riigihümni, satuvad hätta, pääsevad, söövad nagu Leedi ja Lontu ära õpetaja spagetid ja jõuavad tele-eetrisse.
Ühesõnaga selline igati tavaline laupäevaõhtu.

Ella ja Pate lood on alati kindla peale minek, et saab mõnuga muiata. Mulle Parvela lugude jutustamisstiil sobib ja need ootamatud ja vägagi absurdsed juhtumised lastega ajavad ikka täiega suunurgad ülespoole.

Selles raamatus peab Paavo oma klassikaaslastele tõestama, et tal on isa. Nii suunduvadki sõbrad linna Paavo isaga kohtuma. Loomulikult ei lähe midagi plaanipäraselt ja seltskond satub väga jaburatesse olukordadesse.

• Kirjastus: Hea Lugu
• Ilmumisaasta: 2018
• Lehekülgi: 144

Stanley Wells “Kas on tõsi, et Shakespeare..?

Saatuse sepp vol 2 aprill

TAGAKAANELT: “Shakespeare on üks neist nimedest, mida on kuulnud peaaegu kõik. Selle nimega seoses tekivad inimestel erinevad assotsiatsioonid. Paljud mäletavad Shakespeare´i kooliajast, mäletavad, et tuli lugeda mingit tema näitemängu (mis vähemalt mitmete põlvkondade jaoks oli kindlasti „Hamlet””), ja et see näitemäng oli kirjutatud värsivormis. Lisaks „mäletab”” suur hulk inimesi veel muudki: näiteks et Shakespeare ei kirjutanudki oma näidendeid. Või et ta tegeles salaküttimisega. Või et ta tahtis abielluda ühe naisega, aga sunniti altari ette teisega. Või et sellist inimest nagu Shakespeare ei olnudki tegelikult olemas… Enamasti selgub lähemal uurimisel, et neil lugudel on üsna ebamäärane päritolu, seda kõike ollakse „kusagilt kuulnud””. Käesolev raamat just sääraseid kuuldusi käsitlebki, pakkudes lugejale ühtlasi teavet selle kohta, kust ja kelle poolt selline info on ringlusse lastud ning kui tõene see kõiki poolt- ja vastuargumente kaaludes on. Kindlasti on nende kaante vahel õigeks mõistmist või valeks tunnistamist leidvate teooriate hulgas vanu tuttavaid, kuid veelgi tõenäolisemalt palju selliseid, mida eesti lugeja kohtab esmakordselt.

Minu märtsikuu raamatu tegevus toimus Inglismaal. Nii raamatu kirjutajaks kui peategelaseks naine. Võtsin nüüd siis sama maa kuulsa mehe ja raamat ka mehe poolt kirjutatud. Kes siis ei teaks kuulsat Shakaspeare. Aga kuna ta elas ikka nii ammu, on tema elu ja loomingu kohta päris hea hulk müüte ja arvamusi tekkinud. See raamat püüab selgust tuua kas Shakespeare oli homo? Kas ta oskas oma nime õigesti kirjutada? Kas ta töötas maal kooliõpetajana? või hoopis juristikontoris? Või oli ta sõdur või meremees? Kas ta suri oma sünnipäeval või suitsetas kanepit? Kas ta aitas piiblit tõlkida või kas ta on paljude näidendite autor? Palju põnevaid teadmisi kuulsa kirjaniku kohta. Mina lugesin seda raamatut pikalt, igal hommikul kohvi kõrvale paar fakti. Väga mõnus 🙂

• Kirjastus: Argo
• Ilmumisaasta: 2010
• Lehekülgi: 182

Nina LaCour “Meiega on kõik korras”

LVK 2023 teema nr 45. Raamat, mille kaanel on raamatud või raamaturiiulid

TAGAKAANELT: Sa oled alati arvanud, et sul on vaja tohutult palju asju…
Kuni sa lahkud, kaasas vaid telefon, rahakott ja ema foto. Marin pööras oma vanale elule selja ja lahkus kellelegi sõnagi lausumata. Keegi ei tea tõde nende viimaste nädalate kohta. Isegi tema parimal sõbral Mabelil pole aimu, mis juhtus. Kuigi Marin on põgenenud Californiast tuhandete miilide kaugusele New Yorki, igatseb ta maailma, mis vanaisa surma järel kokku varises. Nüüd, mitu kuud hiljem, on ta üksinda talvevaheajaks tühjaks voolanud ühiselamus ja ootab külla Mabelit. Marin peab silmitsi seisma kõigega, mis on ütlemata jäänud, ning lõpuks astuma vastu üksildusele, mis on end tema südames sisse seadnud.

Raamatu lugemine venis. Ei hakanud see algusest peale eriti hästi jooksma ja lõpuni välja jäi minu jaoks venivaks. Raamatu peategelaseks on Marin, kes päeva pealt lahkus oma endisest elust ja läks õppima ja elama Ameerika teise otsa. On käes jõulud ja kogu ühikas läheb inimestest tühjaks. Marin ei jää ühikasse siiski üksi. Talle tuleb külla tema endisest elust tema parim sõbranna Mabel. Tasapisi kooruvad välja põhjused, miks tüdruk nii käitus. Raamatus on palju kurbust ja valu.

• Kirjastus: Päikese Kirjastus
• Ilmumisaasta: 2018
• Lehekülgi: 214

Jurga Vilė,Lina Itagaki “Siberi Haiku”

LVK 2023 teema nr 37. Tõeliselt tore lasteraamat (ilmunud 2020 või hiljem)

TAGAKAANELT: Ühel 1941. aasta juunikuu varahommikul kamandavad tigedad sõdurid Algiukase ja kõik tema pereliikmed vooditest välja ja käsivad neil end sõiduks valmis panna – nii asuvad tuhanded leedulased sunniviisil teele Siberisse. Miks nad küüditatakse? Mis on nende süü? Kus asub see Siber? Algiukasel on palju küsimusi. Seal kaugel ja karmil maal peab pere külmavõetud kartuleid süües, pisaratega suppi soolates ja lauludega südant soojendades ellu jääma. Seal sünnib küüditatute koor “Õunad“ ja lauldes kasvavad tiivad. Jurga Vilė ja Lina Itagaki graafiline romaan “Siberi haiku” ei too lugejateni ainult Algiukase saatuse. Selliseid valusaid perekondade ellujäämislugusid kannavad südames paljud leedulased, samuti lätlased ja eestlased. Kuid kui neid kirja ei panda ja üles ei joonistata, vajuvad need unustusehõlma.

Graafiline romaan ajast, mil Leedus küüditati vagunite kaupa inimesi Siberisse. Raamat, mille sisu on ääretult kurb ja tõsine, on kirja pandud piltide keeles nii helgelt ja kaunilt, kui vähegi võimalik. Raamat kujutab sündmusi läbi lapse silmade. See raamat annab suurepärase võimaluse koos lastega neid valusaid ajaloosündmusi arutada. Rääkida traagikast, kui meie esivanemad saadeti sinna, kus õunapuud ei kasva.

Raamatu toredus ei seisnebki meisterlikus raske teema käsitluses.

• Kirjastus: Draakon & Kuu
• Ilmumisaasta: 2022
• Lehekülgi: 240

Neal Layton “Mammutite kool”

Lastekirjanduse väljakutse 2023 aprill

TAGAKAANELT:

Oskar ja Arabella on mammutid. Neile meeldib mängida lumeväljadel, seigelda koobastes, meisterdada jääkujusid – teha kõiki neid asju, mida mammutilapsed tavaliselt teevad. Kuid nüüd on kätte jõudnud aeg, mil nad peavad minema kooli. Koolis saavad Oskar ja Arabella endale uusi sõpru ja õpivad palju uut. Näiteks seda, et Mammutimaal tuleb
karta kõikidest loomadest kõige rohkem INIMESI. Inimesed on rumalad karvadeta olevused, kes kütivad mammuteid. Aga just inimestega tuleb Oskaril ja tema sõpradel ühel päeval vastamisi seista ning õppida selgeks see kõige tähtsam – kuidas jääda ellu!

No see oli küll veider lugemine. Mammutid käivad koolis. nende vaenlased on koopainimesed. Koolis käib ka rebane, kellele ei meeldi end pesta. Veel on koolis keegi salapärane apelsinivaras. Kõik kokku on üks suur tohuvapohu, sisse pikitud naljandeid…

Raamat ei jätnud halba muljet ja muigama ajas ka.

• Kirjastus: Kunst
• ilmumisaasta: 2010
• lehekülgi:  148

Rosamunde Pilcher “Suve lõpp”

Saatuse sepp vol 2 märts

TAGAKAANELT: ane Marsh istub suve lõpul California rannas ja rändab mõtetes tagasi lapsepõlve lemmikpaika – kaugel Šotimaal asuvasse Elviesse. Ta meenutab kanarbikuga kaetud mäenõlvu ja üksildast järve, vanaema ja muidugi Sinclairi. Jane on nägusat Sinclairi lapsest saadik salamisi armastanud. Vanaema advokaadi ootamatu visiit ajendab Jane’i naasma Šotimaale, kus teda ootab ehmatav tõdemus, et kõik ei ole päris nii, nagu ta on arvanud, ning võib juhtuda, et elu esimene armastusavaldus ei olegi õnne allikas.

Mul oli eelmise kuu raamat loomingu raamatukogust ja meesautori poolt kirjutatud. Ega seal palju värve valida polnud ja nii sai võetud must ja juurde valge. Mustvalge lipp on Inglismaal Cornwallis ja just seal on pärit ka Rosamunde Pilcher

Väge kerge ja suvine jutustus tüdrukust, kes on oma isaga kolinud Ameerikasse. Ootamatult tuleb tal aga sõita tagasi Šotimaale vanaema juurde. Vanas kodukohas kohtub ta oma onupojaga, kes on olnud tema lapsepõlvearmastus. Paraku tuleb õige pea välja, et kõik ei olegi nii kena kui välja paistab ja lugu võtab vahepeal isegi pisut ohtliku pöörde. Lugu ise lihtne ja kerge lugemine.

• Kirjastus: Eesti Raamat
• Ilmumisaasta: 2004
• Lehekülgi: 128

M.C. Beaton “Halastajaõe surm”

LVK 2023 teema nr 46. Raamat, mille kaanel on jänes või kass (algab jänese/kassi aasta)

Hamish Macbeth #31

TAGAKAANELT: Hamish oli tujust ära. Erinevalt oma uuest paarimehest Charlie Carterist, kes tõmbas naisi magnetina ligi hoolimata sellest, et ta oli suur ja kohmakas nagu kõndiv katastroof, oli Hamish jälle korvi saanud. Ta istus üksi hotellirestoranis, sonkis oma osso bucco’t ja mõtles, miks ümbritsevad teda alati kaunid ja kättesaamatud naised.
Hamish oli näinud ilmutust: kergel sammul lähenevat halastajaõde viksi mütsikese, kommivärvides triibulise kleidi ja mustade sukkadega, kes nägi välja nagu muinasjutust välja astunud. Gloria Dainty. Hamish oli neiu õhtusöögile kutsunud ja too oli tulemata jäänud.
„Esimest korda elus,“ ütles Hamish oma hiljem kodus oma loomadele, „kuluks mulle ära üks kena pisike kuritegu, mis mõtted mujale viiks.“
Möödub vaid paar päeva ja Hamish komistab tõepoolest kuriteo otsa. Ja samal hetkel saab selgeks, et kenal halastajaõel oli väga mõjuv põhjus tulemata jätta.

Selle raamatu lugemise ajal viibisin mõned päevad Edinburghis. Õnnestus käia ka sealses loomaaias ja üheks eksponaadiks oli Šotimaa metskass. Kuna raamatus just selle kassi ümber paras kemplemine käis, siis oli huvi oma silmaga seda kassi näha üsna suur. Nii ma seal puuri ees passisin, aga keda ei näinud, oli kass. Nojah, eks peab siis teinekord tagasi minema. Macbethi lugusid olen lugenud juhuslikult ja suvalises järjekorras. Need on ikka olnud mõnusaks vahepalaks ja nii ka seekord. Mulle väga meeldib Šotimaa mägine loodus ja maalilised külakesed. Täitsa kujutan ette, kuidas üks krapsakas konstaabel seal toimetab. Seekord saab Hamish taaskord kenalt naiselt korvi. Tal kohe üldse ei vea naistega. Paari päeva pärast leitakse naine surnuna. Nagu sellest veel vähe, teeb meele mõruks pidevad küsimused tema kassi kohta. Seekord on naistega kimpus ka Charlie.

• Kijastus: Tänapäev
• Ilmumisaasta: 2022
• Lehekülgi: 252

Jørn Lier Horst “Salamandri mõistatus”

Lastekirjanduse väljakutse 2023 märts

TAGAKAANELT: CLUE tähendab inglise keeles juhtlõnga, saladuse võtit. Ühtlasi viitab see ka raamatu peategelaste Cecilia, Leo, Une ja Egoni eesnimede esitähtedest loodud kombinatsioonile.
Cecilia Gaathe elab idüllilises Paadisadamas pansionaadis Pärl, mille omanik on ta isa. Koos sõprade Leo ja Une ning koer Egoniga avastavad nad, et pansionaadis elavad mingid saladuslikud tüübid. Kas neil tüüpidel on midagi ühist surnud mehega, kes rannalt leiti?
Sõbrad hakkavad asja uurima omal käel, puutuvad kokku keerulise kuriteoga, millesse on segatud nii kahtlased isikud, laevahukk, palju raha kui salapärane salamander.

CLUE sarja esimene raamat. Lapsed hakkavad lahendama kaldale uhutud mehe laiba juhtumit. Ette tuleb igasugu sekeldusi ja kahtlusaluseid on päris mitu. Raamatu lõpp on ootamatu ja üllatav. Laste krimkasid ma palju lugenud pole ja see oli vahelduseks täitsa tore lugemine.

• Kirjastus: Varrak
• Ilmumisaasta: 2019
• Lehekülgi: 146

Loone Ots “Armastus”

LVK 2023 teema nr 49. Ilukirjanduslik raamat ajaloolisest isikust.

TAGAKAANELT: Ma ei jõua teda ära imetleda.

Kuidas saab yks inimene olla nii sinu ligi, et su syda ja hing, sinu silmad ja pilk ja veel iga su mõte on temast igavesti täidetud, laetud kui allikad voolavast veest? Kes on selle armastuse loonud? Jumal? Kindlasti. See on Jumala säde meie endi sees, jäetud lohutuseks paradiisiaiast, pärandvaraks isakodust pagendatuile ja meie vaimu kinnituseks, et me usk inimesse ja maailma ei raugeks, nähes ymbritsevat kaledust. /../ Kes seda oskab tunda, on õnnistatud ja saab mägesid tõsta ja kui ta oleks helisev vask või kumisev kelluke, kõlaks ta hääl yle kogu maailma ja kuulutaks head.

Mida meil on siin ja praegu kohutaval kombel vaja.

---

Jaanuar 1942. Saksa okupatsioonivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Kas tõesti kõik? Kõpu metsade taga varjab Tartu ülikooli kasvandik Salme Niilend oma õpingukaaslast Isidor Levinit. Aeg on järjest ohtlikum. Isidorilt nõutakse dokumente. Neid ei ole. Kuid Tartus elab Salme ja Isidori õppejõud ning sõber Uku Masing.

Aega saatust muuta on ainult üks päev. Selle päevaga peab Salme jõudma Tartusse ja tagasi, kaasas päästev paberileht.

Kolm saatust, kolm jutustajat. Teekond läbi pakase ja meenutuste. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides.

Üks väga eriline raamat. Väga tõsine raamat raskest ajast. On aasta 1942. Iga valesti öeldud sõna või kummaline pilk võib tuua koputuse uksele ja pika sõidu. Aeg, kus juutidel polnud õigust elule. Kohati tundub mulle, et see teema on juba paljude raamatute vahele jõudnud. Muutub juba pisut leierdatuks. Siiski on raamat väga kaunilt kirjutatud. Salme Niilend varjab Kõpu metsade taga oma ülikoolikaaslast Isidori. Raamat, kus armastus võib päästa elu.

• Kirjastus: Rahva Raamat
• Ilmumisaasta: 2021
• Lehekülgi: 272