Mairi Laurik “Novembriöö kirjad”

Ulmekirjanduse väljakutse 2021 mai. Mairi Laurik

TAGAKAANELT: Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri. Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just müüri taha jäävas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. Käesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele. Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel. Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja sõjaväeline osa polnud arenenud tänasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid õnnetusi. Nüüdseks on linn õppinud, kohandunud ümber, valmistunud probleemideks ja samas neid märksa paremini vältiv. Mina ja veel paarkümmend õnnetut olime Tamsalu viimased „äärmised ebaõnnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga välja! Vähemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte õnnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja või oskamatult. 

Mulle see raamat meeldis. Selline mõnus rahulik kulgemine. Raamatu peategelane Keire kirjutab igal ööl kirja oma elukaaslasele. Oma kirjades kirjeldab ta oma elu Tamsalus. Tamsalu on moodne miljoni elanikuga tulevikulinn. Linn, mis on piiratud müüriga, kuhu saab viisaga ja kus ei ole püsielanikke. Linn kus käiakse karjääri tegemas ja raha teenimas üle kogu maailma. Linna südameks on uudne tehas. Tehas ongi linn. Mida tehas täpselt toodab, pole teada, kuid vahel juhtuvad õnnetused ja siis lendub õhus nanoosakesi.

Lõpuks jäi mul vaid üks küsimis. Mida Riit korda saatis?

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2017
  • Lehekülgi: 240

Åsa Larsson, Ingela Korsell “Kummituslaps”, “Kratt”, “Lummutis”, “Näkk”

“Kummituslaps”

LVK teema nr 15 Loe üks raamat, mida 2021. aastal grupis on tutvustatud. Märgi ära, kes tutvustas ja kas oled temaga samal arvamusel.

TAGAKAANELT: „Kummituslaps“ on sarja „PAX“ kolmas raamat.
Käes on halloween. Kool kihab zombidest ja koletistest. Õhtul ootab ees pidu ja kummitusretk. Aga kostüümides laste hulgas liigub ka kummituslaps. Ta on oma ohvrid välja valinud ja haub kättemaksu. Kuidas saaksid Alrik ja Viggo teda takistada? Nad püüavad tõde välja selgitada ja satuvad jälile kohutavale saladusele. Samal ajal ilmub linna uus tüdruk. Tema nimi on Iris. Tüdruku juures on aga midagi kahtlast…

Seda raamatutu on tutvustanud Lugemise väljakutse FB grupis Helin Puksand. Ja ma olen temaga igati nõus. Väga kaasahaarav lugu, mis jääb pooleli just kõige ärevamal hetkel. Lihtsalt pead edasi lugema, et teada saada, mis edasi juhtub.

Kui vaikses linnakeses on sünk hävitatud, tekib uus salapärane olevus kohe asemele. Sel korral on Halloweeni peol kutsumata õõvastav külaline. Kummituslaps. Loomulikult pole ta tulnud heade soovidega ning Alrikul ja Viggol tuleb taas hakata uurima, kuidas linna päästa.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • Lehekülgi: 192

“Kratt”

TAGAKAANELT: Tal on pidev ja kustutamatu nälg…
Mariefredis on hakanud kaduma raha, asjad ja armsad koduloomad. Peaaegu kõik arvavad, et muidugi on süüdlaseks mõni kasuperre võetud jõmpsikas, ja Alrik on kahtlusaluste nimekirjas esimene. Nad ei tea aga, et vargused on seotud nõidusega. Keegi on krati valmis teinud! Musta nõia plaanid hakkavad tasapisi teoks saama…

Kratt on valmistatud lapse sõrmeluust ja lõngast. Kuid kui Krati valmistab Must nõid, siis see kasvab ja muutub näljaseks. Öösel käib ta end täitmas ja tema nälja kustutamiseks sobib kõik, mis ette jääb, ka koduloomad. Eriti ihkab aga Kratt Alrikut, sest Must Nõid on selle nii seadnud. Mulle järjest enam meeldib aga hoopis Henry.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2015
  • lehekülgi: 192

“LUMMUTIS”

LVK 2021 teema nr 11 Nägin seda raamatut ja tekkis tunne, et vot seda tahan lugeda

TAGAKAANELT: „Teie… tapsite… meid.” Peagi on saabumas luutsinapäev, aga keegi ei oska aimatagi, kui õudseks selle tähistamine kujuneb. Süütu mäng muutub kiiresti ohtlikuks, kui tekib värav teispoolsusse ja linnas hakkavad märatsema kolm kummitust. Alrik ja Viggo peavad appi kutsuma maagi, kes neile ei meeldi ja keda nad ka ei usalda. Vaimudele tuleb otsekohe vastu astuda, enne kui nad rohkem linnaelanikke surnuks pigistavad! Samal ajal käituvad Simon ja tema isa ülbemalt kui kunagi varem. Ent Viggol on tekkinud superidee ja tundub, et lõpuks ometi on õige aeg kätte maksta. 

See sari on justkui mingi narkootikum. tahaks muudkui veel ja veel. Loomulikult kui see istub mul riiulis, siis ma tahan kohe seda edasi lugeda. See osa on siiani olnutest olnud kõige õudsem. Idee juba ise on jube. Ja metsas olevaid vanu majasid vaatan ka nüüd hoopis teise pilguga….

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2016
  • Lehekülgi: 200

“NÄKK”

LVK 2021 teema nr 6. Raamat, mille autorilt oled eelnevalt lugenud enam kui 5 teost

TAGAKAANELT: Hirm on kõige karmim vangla.
Alriku ja Viggo koolis toimuval iga-aastasel talvisel päästeõppusepäeval juhtub midagi kohutavat. Alrik kukub läbi jää! Kas vees luurab Näkk? Samal ajal on Gripsholmi lossi saabunud uus lossiülem, aga tema juures on midagi kahtlast. Lisaks on poiste ema Mariefredi ilmunud ja seda koos tohutult suure üllatusega! Keegi ei oska aimatagi, mida see üllatus endaga kaasa toob!

Selles osas ilmub Mariefredi uus tegelane, uus lossiülem. Samal ajal hakkab piirkonnas tegutsema Näkk, kes uputab inimesi oma lõbuks. Nagu ikka lõpeb osa väga põneva koha peal.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2016
  • lehekülgi: 208

Brigitta Davidjants “(Mitte just) armastuslugu”

LVK 2021 teema nr 52. Raamat, mille autorist sa enne sellesse teemasse raamatu valimist kuulnudki polnud

TAGAKAANELT: “Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”
Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.
„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”
„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”
„Sa oledki must kümme aastat vanem.”
„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”
„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”
„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”
„Üheksanda.”


Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.
„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse. 

See on nüüd küll selline raamat, mis lugedes edeneb kiiresti, kuid selle sisu on kasin. Kohe alguses hakkas häirima Rebeka olemus. Miks peategelane nii naiivseks ja rumalaks on kirjutatud? Peale selle ei toimu raamatus justkui midagi, peale selle, et üks 20 aastane kiimas ja alkovines jorss üritab 9. klassi tüdrukut ära sebida. Mind see raamat paraku ei kõnetanud.

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmumisaasta: 2017
  • lehekülgi: 168

Maniakkide Tänav, J.J. Metsavana, Jaagup Mahtra “Saladuslik Tsaar”

TAGAKAANELT:

Maale läheneb hiigelasteroid Tooni, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Maailma riikide valitsused otsustavad planeedi maha jätta ja minna otsima ellujäämisvõimalusi mujalt päikesesüsteemist ning kaugemalt galaktikast. Kuid ressursside puudusel ei ole võimalik võtta kaasa kõiki maalasi. Mis saab neist kes lähevad teele? Mis saab neist kes jäävad maha?

Kolm eesti ulmeautorit vaatavad läbi käesoleva jutusarja tulevikku ning toovad teieni nii humoorikaid kui ka kurbi lugusid lähi- ja kaugtulevikust. See on nägemus maailmast, mida ühendab kogu inimkonda vapustav kataklüsm. Maailmast, kus ohu eest pagejad jätavad endast maha tehisintelligentsiga ründesatelliitide kompleksi, mis lõpetaks sõjad.

Selles jutukogumikus oli päris mitu kosmoselendu. Raamat on väga tempokas ja iga jutt viib edasi aastakümnete kaupa. Minu jaoks oli see raamat tõeliselt meeldiv üllatus ja kindlasti loen edasi, mis siis ikkagi sai Ippolitist ja ta pojast.

Raamat tegevus toimub tulevikus. Maakera poole kihutab asteroid Tooni. Osa inimkonnast põgeneb kosmosesse, käputäis jääb Kuule ja mahajääjad valmistuvad asteroidi üle elama. Et mahajääjad ei sõdiks omavahel ja saaksid elada rahus, paigaldavad viimased lahkujad sateliidi Ippolit, mis hävitab igasuguse sõjalise tehnika, eriti lendavad. Aastatesadade jooksul muutub Ippolit jumalaks.

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmumisaasta: 2012
  • Lehekülgi: 208

Kelly Harms “Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu”

LVK 2021 teema nr 1. Raamat, mis ilmus 2020. aastal

TAGAKAANELT: Elu on nagu raamat: et heade kohtadeni jõuda, tuleb lehte keerata.

Ületöötanud ja alahinnatud üksikema Amy Byler vajab puhkust. Kui süütundest vaevatud abikaasa, kes ta maha jättis, välja ilmub ja ütleb, et lapsed võivad suvel tema juures olla, võtab Amy pakkumise vastu ja pageb Pennsylvania maakolkast New York Citysse.

Tavaliselt tasakaalukas ja leebe Amy laseb end viimaks vabaks linnas, mis iial ei maga. Ta avastab elu täis kultuuri, elukogemust ja – pärast sõprade põgusat julgustamist – pimekohtinguid. Kui üks kindel mees Amy südamesse kinni jääb, ähvardab naist oht end sellesse ootamatusse põgenemisse sootuks kaotada ja kui suvi läbi saab, taipab Amy liiga hilja, et tema ees seisab võimatu otsus: jääda oma elu uude põnevasse peatükki või naasta selle juurde, mille ta maha jättis.

Enne kui ta valida jõuab, viib õnnetus need kaks maailma kokku ning Amy seisab silmitsi tulevikuga, kus ta võib ühe hetkega kaotada iseenda mõlemad pooled ja kõik oma unistused. 

Minu jaoks oli see lugu alguses veniv ja aeglane. Kohe kuidagi ei tõmmanud käima. Lugu muutus tempokamaks siis, kui Amy läks New Yorki. Raamatu peategelane ongi kahte last kasvatav üksikema, kelle abikaasa ilmub ootamatult peale mitmeaastast kadumist jälle välja ja soovib oma isakohustusi täitma hakata. Loomulikult lööb see Amy hapra tasakaalu jälle sassi, kuid samas avaneb tal võimalus veeta terve suvi iseendale pühendudes. Raamatus on nii huumorit kui tõsisemaid teemasid aga eriti hea tundus lugemisprogrammi mõte. See on asi, mida võiks isegi proovida.

  • Kirjastus: Ersen
  • Ilmumisaasta: 2020
  • lehekülgi: 304

Wilhelm Busch “Lugusid”

Raamat mille jutud on värssides. Ei saa öelda, et need oleksid mingid väga südamlikud ja romantilised. Pigem sellised verise lõpuga. Kui mõnes loos keegi surma ei saa, on see pigem erandiks. See raamat on mul olnud aegade algusest peale. Mäletan, et lapsena pakkus see raamat õudseid elamusi. Tükk aega ei julenud koerust teha, sest mine tea, äkki jahvatatakse veskis jahuks. Veel on meeles, et kange tahtmine oli pilte värvida. Sel ajal värviraamatuid eriti polnud ja seal puha värvimata pildid. Õnneks teostuseni ei jõudnud 🙂

Praegu lugedes tunduvad need looda päris musta huumoriga kirjutatud. Ladus ja meeleolukas lugemine ja need pidid on ka väärtus omaette.

Tegevuse ülesanne pole üldse minu jaoks. Küll ma püüdsin mõelda igasugu skeeme välja, et sellest luuletamisest pääseda, aga no ei midagi.

Tuli siis ikka luuletada ja no see on inspireeritud raamatust endast:

Kord juhtus nii, Pent Pigilind ja Pärdik Rips

läksid nii tülli, et ei saanud läbi mitte üks teps.

Neil meeles mõlkus luhta läinud uhke saanisõit,

mis oleks võinud olla kaunis kui Teele jalutuskäik.

Kuid siis tülli läksid kaks pisikest varast

Ja see oligi neile mõnes mõttes täitsa paras.

Nad kaklesid ja puresid kui Pauka ja Polla

Ei lasknud isegi Salakavalal Saamuelil rahus olla.

Sai möllus kannatada nii rongapesa kui tark rott,

talumees ja vasikas ning ka pime mutt.

Kutid tülihoos keerlesid kui nutsak mööda ilma.

See oli nõnda kiire, et julge möldritütar vaevu silmas,

et veskil olnud talumees ja Mölder koos

kakluskeerisesse tõmmati suures hoos.

Lõpuks Tünniselja Diogenes võttis kinni Korintose pahad poisid.

Jäi arusaamatuks kuidas küll need ulakad tüübid võisid

pöörata nii tüli ja rikkuda unerahu pühal hiirel,

kes just tuli laupäevaõhtuselt vanniskäigult, kiirelt.

Häirida kisaga jõumees Jukut, kes vaevu oli jäänud tukku.

Olid pahased ka Maks ja Moorits, kes olid endast täitsa väljas,

tüli käigus oli kaotsi läinud nende onupoeg eesli seljas.

Küll on see paar hull nagu sepp ja saatan

Ei oska olla sõbralikult, sa vaid vaata!

Kaklevad kui pardipaar konna pärast

enne olid sõbrad, nüüd vaatavad üksteist kui varast,

Tahtis kingsepasell vaid head, eemaldada pärdiku auguga hammas, mitte olla kalk

Kas see siis ongi heateo palk?

Vot nii tülli pöörasid kord Pärdik ja kingsepasell

kellel mõlemal on nüüd kere hell.

  • Kirjastus: Eesti Raamat
  • Ilmumisaasta: 1987
  • Lehekülgi: 144

Lauren Oliver “Deliirium”

LVK 2021 teema nr 28: Utoopia või düstoopia

TAGAKAANELT:

„Armastus on kõige surmavam kõigist surmavatest asjadest: see tapab mõlemal juhul, nii siis, kui seda on, kui ka siis, kui seda ei ole…“

Lauren Oliveri „Deliirium“ on realismi ja fantaasia oskuslik sulam. Düstoopilises Ameerikas on armastus keelatud seadusega kui kõigi eluohtlike hädade allikas ning president on võrdsustanud armastuse haigusega, mille vastu on lõpuks ravi välja töötatud.

Peategelase Lena järkjärguline ärkamine toimub totalitaarse õuduse taustal. Teos ei kaota hetkekski oma teravust, mis puutub valikusse ohutuse ja vabaduse vahel. Äkiline lõpplahendus jätab piisavalt vastamata küsimusi, et valmistada lugejad ette triloogia teise osa jaoks.

Raamat, mis on kaua olnud mu lugemislistis. Ehk isegi liiga kaua, sest selle lugemisne ei läinud eriti libedalt. Ei saa öelda, et see oleks kehva olnud, aga ei tõmmanud käima. Pani mõtlema, kui jube võib olla elada ilma emotsioonide ja tunneteta. Võibolla oleks jah rahulikum, midagi ei ajaks kunagi närvi, aga rõõmu ju ka poleks millestki. Tuim olemine oleks.

Tegemist on düstoopiaga. Raamatu tegevus on üles ehitatud maailma, kus armastus on keelatud. Õnneks? on selle vastu ka ravi. Nimelt tehakse kõigile 18 aastastele ajuoperatsioon, mis eemaldab kõik emotsioonid ja tunded. Nii hoitakse ühiskonda kontrolli all ja inimesed saavad kogukonnana elada ilma sõdade ja vaenuta. Kuigi kõik on väga turvaline ja organiseeritud, on siiski kuskil metsikuses “invaliidid”, kes pole opereeritud. Need on ohtlikud ja neile peetakse jahti.

Raamatu peategelaseks on Lena, kes on 17-aastane tütarlaps. Ta loendab päevi, mil ta saab 18-aastaseks, et minna ajuoperatsioonile. Kõik tundub turvaline, kuni ta kohtab Alexit. Aegamisi hakkavad selguma uues tõed ja senised tõekspidamised muutuvad. Lena armub….

  • Kirjastus: Tiritamm
  • Ilmumisaasta: 2014
  • Lehekülgi: 424

Dr. Seuss “Kaabuga kass”

LVK 2021 teema nr 41. Raamat, mille kirjanik on avaldanud varjunime all

TAGAKAANELT:

Ma pöörasin pead – keegi lävele astus!
Sealt Kaabuga Kass meile lehvitas vastu!
“Miks keegi ei mängi? Ei kisa, ei kära?
Mis sest, et on märg ja et päike ei sära –
kas lõbusaim lõbu siis jääma peaks ära?”

Kui Sallyle ja tema vennale saabub külla Kaabuga Kass, muutub nende viks ja viisakas kodu pööraseks mängumaaks!

Dr. Seuss (Theodor Seuss Geisel) on üks kuulsamaid ja armastatumaid lastekirjanikke maailmas, kelle sulest on ilmunud ligi 60 lustakat sõnamängulist lasteraamatut, mida on müüdud üle 222 miljoni eksemplari ja tõlgitud enam kui 15 keelde ning mis on toonud talle palju auhindu, muuhulgas Pulitzeri preemia. Eesti keeles on varem ilmunud “Horton kuuleb kessesid!”.

Väga lõbus ja lustakas lugemine. Kuigi Dr Seuss on maailmakuulus, siis mina pole veel tema raamatuid lugenud, küll aga olen korduvalt Hortoni multifilmi lastega vaadanud. Riimid selles raamatus on nii toredad, et selle lugemine on lõbus nii lastele kui täiskasvanutele.

Ühel vihmasel hommikul istuvad Sally ja ta vend üksi kodus. Äkki astub uksest sisse Kaabuga kass, kes ei lase lastel vihma pärast norutada ja mõtleb välja lustakaid tegevusi. Selle käigus tekib loomulikult korralik segadus.

  • Kirjastus: Draakon & Kuu
  • Ilmumisaasta: 2021
  • Lehekülgi: 64

Reeli Reinaus “Mõistatus lossivaremetes

TAGAKAANELT: Laura ja Taneli suvi vanavanemate juures tõotab kujuneda üsna tavaliseks. Kuigi neil ei ole midagi selle vastu, et kahekesi ujumas ja kalal käia, peenraid rohida ja marju korjata, on nad siiski rõõmsad, kui külasse kolib uus poiss Marten. Korraga, enne kui lapsed jõuavad omavahel korralikult sõbrunedagi, kistakse nad peadpööritavatesse seiklustesse, millesse on segatud kummitused, salaviinategijad, mõistatuslik suvitaja, libaarheoloogid, muinsuskaitsjad ja kadunud aare.

Reeli Reinausi raamatuid on ikka tore lugeda. Neis on põnevust, müstikat ja seikluseid. Seda üks noortele mõeldud raamat sisaldama peabki. Mõistatus Lossivaremetes räägib loo suvevaheajal olevatest lastest, kes asuvad uurima metsas olevaid lossivaremeid. Lossivaremete läheduses asuv külake on ka aastaid juba tühi olnud. Aga kes siis ikka kummitavate varemete kõrval elada tahab? Peagi aga selgub, et tegelikult on varemete huvilisi rohkem kui uudishimulikud lapsed. Mängu tulevad libaarheoloogid, endised kriminaalid ja lossivaimud. Loomulikult on kusagil ka peidetud aare. Proovile pannakse laste sõprus ja usaldus.

Raamatu tegevus toimuv vanades lossivaremetes. Ungru lossivareme juures täitsa sobiv koht pilti teha.

Taustaks on Ungru lossivaremed. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis.

Romantiline legend räägib, kuidas aadlihärra armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossinagu on Saksamaal Merseburgis. Kahjuks neiu suri, abielu ei sõlmitud ja Ungru loss jäi lõpuni ehitamata.

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2009
  • Lehekülgi: 231

David Walliams “Maailma halvimad lapsed”

LVK 2021 teema nr 33 Näitleja kirjutatud raamat (biograafia või ilukirjandus)

TAGAKAANELT: David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.

Mulle meeldivad Walliamsi raamatud. Ole vist kõik tema eesti keeles ilmunud raamatud koos vanima pojaga läbi lugenud. Pean aga ütlema, et see raamat meeldib mulle kõige vähem. Raamatus tutvustatakse kehaksat maailma kõige halvemat last. Nad on nii kohutavalt halvad, et isegi nende vanemad ei tea, mida nendega ette võtta.

Kõigi pahade laste lugudes on tohutult vinti üle keeratud ja lood on täiesti absurdsed. Näiteks on Sohva Sofia nii laisk, et on lausa sulanud diivanisse ja muutunud ise pooleldi diivaniks. Lapsed olid nii kohutavalt pahad, et isegi Raj ei soovinud neid enda poodi 🙂 Selles raamatus ongi Rajl hoopis isemoodi ülesanne, nimelt kommenteerib ta iga loo lõpus seda last, kellest juttu oli.

Kuigi mulle jättis raamat suhteliselt mittemidagiütleva tunde, siis minu teismeline pugistas mõnuga naerda. Ju siis läks nali minust mööda 🙂

  • Kirjastus: Tänapäev
  • Ilmumisaasta: 2020
  • Lehekülgi: 264